3-25-448/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-25-448

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-448

Määruse kuupäev ja koht

6.03.2025, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti

Töötukassa vastu kohustava ettekirjutuse tegemise

nõudes

Resolutsioon

Menetlusosalised

Tagastada kaebus.

Kaebaja: X

Vastustaja I: Sotsiaalkindlustusamet

Vastustaja II: Eesti Töötukassa

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse

kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse laekus 23.02.2025 X-i poolt esitatud kaebus, milles kaebaja palub

kohustada Sotsiaalkindlustusametit maksma talle sotsiaaltoetust 100% ulatuses ja Eesti

Töötukassat maksma vähemalt 50% pensionilt. Kaebuse põhjenduste kohaselt viibib kaebaja

alates 27.09.2023 vanglas ja sellest ajast saadik ei ole talle raha makstud, mistõttu võttis ta

kiirlaene, et kanda tekkinud kulud. Kuna vanglas ei anta piisavalt süüa, võttis kaebaja alla

umbes 35 kg. Samuti ei taga vangla kaebajale riideid ega pese neid. Kaebajal esineb ka

rohtude eest tasumise kohustus.

2. Tartu Halduskohus jättis 26.02.2025 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 5

päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused.

3. Kaebaja esitas 26.02.2025 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja selgitas, et tahab

saada puudega inimese toetust ja töövõimehüvitist.

3-25-448

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS §

44 lg-st 1 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks.

5. Täiendatud kaebuse kohaselt taotleb kaebaja kohtult Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti

Töötukassale kohustava ettekirjutuse tegemist maksta talle toetused (puudega inimeste toetus

ja töövõimetustoetus). Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus mõlema nõude

osas, kuna seadused ei võimalda nimetatud toetuste maksmist vanglas viibivale isikutele.

6. Nimelt puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (PISTS) 20 lg 21 sätestab, et puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või

arestimajas vangistuse kandmise ajaks, välja arvatud kui isik vajab oma puude tõttu

individuaalset abivahendit. Sama paragrahvi lg 23 sätestab, et kui isiku suhtes on tõkendina

kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste

maksmine, välja arvatud kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit.

Sotsiaaltoetus makstakse isikule tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui

isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega. Eelnevast nähtub, et nii vahistamise

ajal kui ka peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ei ole vangistust kandval kinnipeetaval

õigust saada sotsiaaltoetusi. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 6 sätestab, et

töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.

Seega puudub kaebajal vanglas viibimise tõttu õigus töövõimetoetusele. Kohus ei pea neid

seaduse sätteid põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebajale on tagatud vanglas inimväärikas

viibimine ka juhul, kui ta vanglasisesel kontol rahalisi vahendeid ei oleks. Kõik eluks vajaliku

olemasolu kindlustab vangla.

7. Võttes arvesse, et nii PISTS kui ka TVTS ei näe ette võimalust maksta vanglas viibivale

isikule toetusi, ei ole ei Sotsiaalkindlustusamet ega Eesti Töötukassa nimetatud toetuste

maksmata jätmisega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Lähtudes eeltoodust ja

juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse.

8. Iseenesest nõustub kohus kaebajaga, et vastavalt riigilõivu seaduse § 22 lg 2 p-le 2 on

selline kaebus riigilõivuvaba, kuid kaebuse tagastamise tõttu ei ole see enam tähtis.

(allkirjastatud digitaalselt)