Legislator Case Law & Legislation
2-25-461/7 AI generated

2-25-461/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-25-461/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu Valga kohtumajale saabus 10.01.2025. a G.T. taotlus Narmet OÜ poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-25-461/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: a G.T. taotlus Narmet OÜ poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks.

Keywords

AI generated
cessation of gainful employment termination of mandate full unemployment unsuccessful tender procedure employability for job placement Just transition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Kohtujurist

Merle Maks

Määruse tegemise aeg ja koht

05. märts 2025. a, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-461

Tsiviilasi

Narmet OÜ hagi G.T. vastu töölepingu

ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõudes ning

taotluses lugeda tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4

alusel

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Narmet OÜ, registrikood 11988090, seaduslik

esindaja T.R.

Kostja: G.T., isikukood XXX

Menetlusvorm

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu G.T. avaldus töövaidluse läbivaatamise taotlusest loobumiseks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-461 menetlus.

3. Selgitada, et menetluse lõpetamisel jõustub töövaidluskomisjoni 13.12.2024 otsus

asjas nr 4-1/2086/24.

4. Menetluskulud jätta G.T. kanda ning rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale saabus 10.01.2025. a G.T. taotlus Narmet OÜ poolt

töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks.

2. Kohus taotles 06.02.2025 töövaidluskomisjonilt välja toimiku ning otsustas korraldada

05.03.2025. a eelistungi enne hagiavalduse menetlusse võtmist nõuete

väljaselgitamiseks. Nimelt nähtus kohtule, et samas töövaidlusasjas nr 4-1/2086/24 on

ka G.T. esitanud töövaidlusavalduse Narmet OÜ vastu TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise

nõudes ning taotluses töötamise registrikande muutmiseks, mis jäeti aga

töövaidluskomisjoni poolt rahuldamata. Samas hagiavaldust kohtule ei esitatud ning

10.01.2025 taotlusest ei nähtunud selget soovi töötaja poolt esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses.

3. G.T. esitas 04.03.2025 avalduse töövaidluse läbivaatamise taotlusest loobumiseks ning

menetluse lõpetamiseks, sh kohtuistungi tühistamiseks.

KOHTU PÕHJENDUS

4. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) 58 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon

avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et

kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras

hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule

taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse TvLS § 58 lg 5

kohaselt hagiavalduseks.

5. TvLS § 58 lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või

rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja

lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati

töövaidluskomisjonile.

6. Eeltoodud sätteist nähtub, et enda poolt esitatud nõude rahuldamata osas läbi

vaatamiseks esitatakse hagiavaldus ning vastaspoole nõude rahuldatud osas läbi

vaatamiseks esitatakse kohtule taotlus.

7. Antud asjas lahendas töövaidluskomisjon poolte vastastikuseid nõudeid, rahuldas

Narmet OÜ avalduse ning jättis G.T. nõuded rahuldamata. G.T. esitas taotluse just

Narmet OÜ avalduse läbivaatamiseks ega esitanud hagi enda nõuete läbivaatamiseks.

Arutatavate nõuete osas selguse saamiseks korraldatud eelistungile eelnevalt esitas G.T.

soovi taotluse tagasivõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 3 sätestab, et kohus võib

vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja

pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata

pärast seisukoha saamist või ärakuulamist.

9. Kuivõrd Narmet OÜ ei ole töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamist soovinud ning

G.T. on avaldanud selget soovi menetluse lõpetamiseks, siis puudub edasine vajadus

nõuete välja selgitamiseks.

10. TvLS § 58 lg 8 sätestab, et TvLS § 58 lõikes 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik

võib avaldusest loobuda. Avaldusest loobumisel jõustub töövaidluskomisjoni otsus.

TvLS § 59 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei

esitanud kohtusse pöördumise tähtaja jooksul kohtusse avaldust (p 1) või kohus jättis

avalduse menetlusse võtmata (p 2) või kui kohus lõpetas menetluse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 alusel.

11. Riigikohus on 21.12.2022 kohtumääruse nr 2-20-4765 punktis 14.2 viidanud, et

„Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine sõltub TvLS § 59 lg 1 p 1 järgi sellest, kas

pool pöördub kohtusse TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.“

12. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

13. Eeltoodud sätteid tõlgendades jõustub töövaidluskomisjoni otsus Narmet OÜ avalduse

läbivaatamise taotlusest loobumise tõttu TvLS § 58 lg 8 alusel ja kui läbivaatamisel

oleks ka G.T. avaldus, siis jõustuks töövaidluskomisjoni otsus selles osas TvLS § 59 lg

1 p 4 alusel. Järelikult jõustub töövaidluskomisjoni otsus igal juhul.

14. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse määrusega, kannab kulud hageja.

Kuna käesoleval juhul oli loobujaks kostja, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

Eelpool (punktis 11) viidatud Riigikohtu määruse punktis 16 selgitati ka seda, et

menetluskulu jaotamisel tuleb lähtuda kohtusse pöördunud isikutest, mitte rangelt

hageja ja kostja määratlusest. Vastasel korral peaks alusetult kohtusse pöördumise eest

vastutama hageja, kui kostja oma taotlusest loobub. Seetõttu tuleb menetluskulu jätta

G.T. kanda.

15. Puudub vajadus anda tähtaeg menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, kuna

hagiavaldust ei ole menetlusse võetud ja asjas pole toiminguid läbi viidud. Ka eelistung

jäi ära. Kuivõrd hageja pole kasutanud lepingulist esindajat, siis tal eelduslikult

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik