1-10-12394/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2011. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-12394 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi I.V (I.V) süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav I.V

Elu- või asukoht ja aadress: XXXX XX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korda, väärteokorras 10 korda Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Otto Preem Tõlk Anna Jänes RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada I.V KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 4 ) kuud (neli vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei

pöörata täielikult täitmisele, kui I.V ei pane 2 aasta pikkuse katseaja (kahe) jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks. Määrata I.V katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Valga Advokaadibüroo kasuks 309 eurot ja 26

(kolmsada üheksa) senti, sealhulgas käibemaks 51,54 eurot advokaat Otto Preemi poolt I.V-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja I.V-lt

menetluskuluna sundraha 100 (ükssada) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et I.V on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (ühe) Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide

rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel

tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kuriteo asjaolud: Kriminaalasjas süüdistatakse I.V selles, et tema 27.11.2009

kella 16.00 paiku Tartu maakonnas, Peipsiääre vallas, Uus-Kasepää maja number 48 asuva

õmblustsehhi juures oleva parkla läheduses lõi A.B. `ile rusikatega vähemalt 7 korda keha

piirkonda, tekitades sellega A.B. `ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi- otsmiku ja vasaku kõrva piirkonnas marrastused ja kaheteistkümnenda roide murru. Kuriteo kvalifikatsioon:

Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani I.V toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.V 2

3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

1. Elab kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registree-

rimisele;

3. Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad,

leiab, et I.V , tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et I.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.V süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas I.V kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks summas 309, 26 (sh käibemaks 51,54 eurot). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega

kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peaks kohus KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõistma kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades I.V

varalist seisundit ja resotsialiseerumist puudutavaid asjaolusid, on põhjendatud tema puhul jätta menetluskulu valdavas osas riigi kanda ja anda KrMS § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik