2-22-118030/24 · 2-22-118030/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-118030 Tsiviilasi AS RW-Trans hagi OÜ Skyyren vastu võlanõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende Hageja AS RW-Trans (registrikood 10101676) esindajad Hageja lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk Hageja seaduslik esindaja E.S (isikukood XXX) Kostja OÜ Skyyren (registrikood 11017570) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson Kostja seaduslik esindaja C.N (isikukood XXX) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada AS RW-Trans (hageja) ja OÜ Skyyren (kostja) vaheline kompromiss järgmiselt: 1.1. Kostja OÜ Skyyren kohustub tasuma hagejale AS RW-Trans 201 eurot hiljemalt 13.03.2025 ülekandega hageja AS RW-Trans arvelduskontole nr xxx (LHV Pank). 1.2. Pooled kinnitavad, et punktis 1.1 nimetatud rahasumma (201 eurot) tasumisega loevad pooled lõplikult ja täielikult täidetuks kõik nõuded, mis seonduvad käesoleva tsiviilasjaga nr 2-22-118030. 1.3. Pooled lepivad kokku, et kõik poolte kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda; 1.4. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest, et kohus keeldub samal alusel sama kostja vastu sama nõude esitamisel selle menetlusse võtmisest ning kompromissi mittetäitmisel on hagejal õigus esitada kompromissi kinnitamise määrus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-22-118030 seoses kompromissi saavutamisega. 3. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, so 140 eurot AS RW-Trans arvelduskontole nr xxx (LHV Pank) 4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled on loobunud õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus, seega ei ole käesolev määrus vaidlustatav (TsMS § 661 lg 4). 1

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1. Harju Maakohtu menetluses on AS RW-Trans hagi OÜ Skyyren vastu võlanõudes. 2. 05.03.2025 toimunud kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi ja esitasid kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Hageja ja kostja on pidanud asjas esitatud nõuete osas läbirääkimisi ja soovivad omavahelistes nõuetes saavutada õigusrahu ning lahendada kõik asjas esitatud ning asjasse puutuv kohtuliku kompromissilepinguga. 5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). 7. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kõik poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja palub kohtul tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust. Hageja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu 280 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 140 eurot AS RW-Trans arvelduskontole nr xxx (LHV Pank). 9. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Menetlusosalised on kokku leppinud, et nad loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise õigusest. Kohus välistab menetlusosaliste soovil määruskaebuse esitamise õiguse.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik 2