2-25-3370/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-3370

Tsiviilasi

S.B hagi R.C vastu abielu lahutamiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S.B, isikukood XXX, elukoht xxxx XXX,

xxxx, XXX;

Kostja R.C (V.Y), xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

sünd. xxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti isikukood XXX,

elukoht XXX, xxxxxx.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast S.B hagi R.C vastu abielu lahutamiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. S.B (hageja) esitas 4. märtsil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse R.C (kostja)

vastu abielu lahutamiseks. Hageja toob esile, et pooled registreerisid

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Abielulised

suhted lõppesid 1997. a ja kostja elab välismaal. Hageja täpsustas kohtuametnikule

telefoni teel, et kostja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja temale teadaolevalt

uuesti abiellunud.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti

kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

3. TsMS § 70 lg 1 alusel määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi teise lõike järgi allub asi Eesti

kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete

kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust

ei tulene teisiti.

4. Kuivõrd kostja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kostja elukoht on

xxxxxxxxxxxxxxxxxx, tuleb kohtualluvus määrata

Eesti Vabariigi ja

xxxxxxxxxxxxxxxxxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja

kriminaalasjades (edaspidi välisleping) alusel. Välislepingu sätted on prioriteetsed nii

riigisisese õiguse kui Euroopa Liidu õigusaktide ees (Eesti Vabariigi põhiseaduse §

123 teine lause).

5. Välislepingu artikli 28 lõike 1 järgi kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle

lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle

kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise

lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Sama artikli

teise lõike järgi kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe

lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe,

teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole

asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust.

6. Avalduse järgi puudub abikaasadel ühine elukoht Eestis. Kostja on

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes elab xxxxxx. Hageja elab Eestis, kuid ta ei ole

Eesti kodanik. Seega ei tulene Eesti kohtu alluvust artikli 28 lõikest 1 ega lõikest 2.

7. Välislepingu artikkel 21 sätestab üldise kohtualluvuse reegli, mille järgi kui käesolev

leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja

perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.

8. Kuna kostja ei ela Eestis, ei tulene Eesti kohtu alluvust ka artiklist 21.

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asi ei allu Eesti kohtule ning avalduse menetlusse

võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda.

10. Kuna kohus on tuvastanud, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel ei allu asi

Eesti kohtule, ei edasta kohus TsMS § 75 lg 2 alusel asja pädevale kohtule.

11. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole

menetluses osalenud, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

12. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus esitada kohtule taotlus

hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik