2-25-1473/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 05. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-1473 ARP One OÜ avaldus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses (töövaidlusasi nr xxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T. K. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: ARP One OÜ (registrikood 11298830, asukoht XXX) juhatuse liige A. P. RESOLUTSIOON 1. Kinnitada T. K. ja ARP One OÜ vahel sõlmitud kompromissileping alljärgnevas: 1.1 T. K. loobub kõigist töövaidluse esemeks olnud nõuetest ARP One OÜ vastu ja ei esita kohtule hagiavaldust tsiviilasjas nr 2-25-1473. 1.2 ARP One OÜ loobub töövaidluskomisjoni menetluses ja kohtumenetluses kantud menetluskulude hüvitamise nõudest T. K. vastu ja ei esita menetluskulude taotlust. 2. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-1473. 4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK 1. Töövaidluskomisjon (TVK) 27.12.2024 otsusega töövaidlusasjas xxxx rahuldas osaliselt T. K. töövaidlusavalduse ARP One OÜ vastu. Kostja esitas 28.01.2025 Harju Maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses. Kohtule on 26.02.2025 esitatud kompromissleping, mis on digitaalselt allkirjastatud hageja ja kostja juhatuse liikme poolt. 1

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 3. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohus tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et kohustuste panemine kohtule hagi läbivaatamata jätmiseks ei saa olla pooltevahelise kompromissi tingimuseks, see on eksitav ning menetlusosaliste kokkulepe hagi läbivaatamata jätmise kohta ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Hagi läbivaatamata jätmise alused tulenevad seadusest. Kohus leiab, et kompromiss ei ole muus osas vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita, mistõttu see kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. 5. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 6. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissilepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 2