2-22-8672/68 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-8672

Tsiviilasi

Margus Lepa hagi Andro Roosi vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. detsembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andro Roosi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Andro Roos

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja (hageja):

Margus Lepa

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Taivo Ruus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 31. detsembri 2024 määrus muutmata.

2. Jätta Andro Roosi määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlusega kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Margus Lepa (hageja) 9. juunil 2022 esitatud hagi Andro

Roosi (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohus jättis 13. novembri 2023.

a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 28. juuni 2024 otsusega tühistas

Tartu Ringkonnakohus maakohtu 13. novembri 2023 otsuse ning tegi uue otsuse, millega

rahuldas hagi ja jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. 21. oktoobri 2024

määrusega jättis Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kostja

kassatsioonkaebuse menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus seega 21.

oktoobril 2024.

2. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad maakohtus 16. oktoobril 2023 ja 19. oktoobril

2023 ning ringkonnakohtus 14. juunil 2024. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on

hageja menetluskuludeks maakohtus riigilõiv 980 eurot ja lepingulise esindaja kulud 6213

eurot koos käibemaksuga ning ringkonnakohtus riigilõiv 980 eurot ja lepingulise esindaja

kulud 3056 eurot 15 senti koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus

ilma käibemaksuta on 190 eurot ning menetlustoimingutele kulus maakohus 27 tundi 15

minutit ja ringkonnakohus 13 tundi 15 minutit. Hageja menetluskulud kokku on 11 229 eurot

15 senti, millest riigilõiv on 1960 eurot ja lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga 9269

eurot 15 senti.

3. Kostja esitas menetluskulude nimekirjadele vastuväite, mille kohaselt on hagi koostamisele

kulunud liiga palju aega. Samuti ei ole mõistlik 30. jaanuari 2023 seisukoha ning

määruskaebuse vastuse ajakulu, kuna see on suunatud kolmanda isiku kaasamise

vaidlustamisele. Kostja ei nõustunud hageja esindaja tunnihinnaga, mis on üle turu keskmise.

Lõuna-Eestis on mõistlik advokaadi tasu ilma käibemaksuta 130–150 eurot tunnis.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus rahuldas hageja avaldused menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks maa- ja ringkonnakohtus välja kokku 8028 eurot 70 senti

(käibemaksuga) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

määruse jõustumisest.

Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suurus on 180 eurot

ilma käibemaksuta. Hageja esindaja ajakulu ei ole osade menetlustoimingute puhul

põhjendatud. Hagiavalduse koostamisele kulunud põhjendatud aeg on kokku 7 tundi (s.o 2.

juuni 2022. a – 9. juuni 2022. a menetlustoimingud). 30. juuni 2023. a menetlustoimingute

põhjendatud ajakulu on kokku 3 tundi (28. detsembri 2022. a kostja vastusega tutvumisele 1

tund ja sellele 30. jaanuaril 2023. a seisukoha koostamine 2 tundi). Kostja esitatud

määruskaebusega tutvumise ja sellele seisukoha esitamise põhjendatud ajakulu on 2 tundi 30

minutit ning kohtuistungiks ettevalmistuse põhjendatud ajakulu 1 tund. Muus osas on

maakohtus tehtud toimingutele kulunud aeg olnud vajalik ja põhjendatud. Maakohtu

menetluses on põhjendatud ajakulu kokku 18 tundi 15 minutit.

Apellatsioonimenetluses on 12. märtsi 2024. a menetlustoimingu (seisukoha koostamine

täiendavate tõendite vastuvõtmise taotlusele) põhjendatud ajakulu 1 tund 30 minutit ja 5.

aprilli 2024. a menetlustoimingu (menetluse peatamise taotlusele vastuse ja registriosakonnale

pöördumise koostamine) põhjendatud ajakulu 1 tund 30 minutit, sest tegemist ei olnud

mahukate taotlustega ning seisukoht tuli anda üksnes konkreetsete taotluse osas. Seega on

ringkonnakohtus põhjendatud ajakulu kokku 9 tundi 45 minutit.

Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid maa- ja ringkonnakohtu

menetlustes põhjendatuks ja vajalikuks kokku 28 tunni ulatuses maksumusega 5040 eurot

ilma käibemaksuta (28 tundi x 180 eurot/tund). Hageja maa- ja ringkonnakohtu menetluses

tasutud riigilõivud kokku 1960 eurot on põhjendatud menetluskulu. Hageja lepingulise

esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele koos käibemaksuga. Menetlustoimingud, mis tehti kuni

31. detsembrini 2023. a, on maksutatavad 20%-lise käibemaksuga (s.o 22,25 tundi) ja alates 1.

jaanuarist 2024. a tehtud menetlustoimingute kulule lisandub 22%-line käibemaks (s.o 5,75

tundi). Seega on lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga kokku 6068 eurot 70 senti

(4806 + 1262,70). Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt arvestada VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud viivist alates määruse jõustumisest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada.

Kostja hinnangul on hageja menetluskulud ülepaisutatud ning need ei ole põhjendatud ega

vajalikud. Hageja ja tema esindaja omavahelisele nõupidamisele kulunud aeg ei kuulu

hüvitamisele. Põhjendamatu on mõistja kostjalt menetluskuluna välja järgmistele toimingute

kulu: 2. juuni 2022. a. nõupidamine; 13. juuni 2022 kirjavahetus hr Lepaga; 4. oktoobri 2022

kirjavahetus kliendiga; 6. oktoobri 2022 kirjavahetus; 30. jaanuari 2023 nõupidamine.

Arvestades esindaja kvalifikatsiooni, asja mahtu ja sisu, pidanuks hageja esindaja saama

menetlusdokumentide koostamise ja toimingutega hakkama kiiremini kui määruses märgitud.

7 tundi on hagiavalduse koostamiseks liiga pikk aeg. Samuti on ebamõistlik pidada

põhjendatuks 30. jaanuari 2023. a. seisukohtade koostamise ajakulu 3 tundi.

Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot, millele lisandub käibemaks,

mõistlikuks. Kostja arvates tuleb mõistliku tunnihinna määramisel arvestada ka piirkondlikke

eripärasid. Lõuna-Eesti keskmine õigusabiteenuse turuhind on pigem 150 eurot

(käibemaksuta), mitte üle 200 euro.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Hageja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Määruskaebusest ei nähtu kaebuse tähtaegsust ja seda, millal sai kostja vaidlustatud määruse

kätte. Arvestades määruse tegemisele ja selle vaidlustamise vahele jäävat 15-päevast

kaebetähtajast oluliselt pikemat ajavahemikku on hagejal alust kahelda kaebuse tähtaegsuses.

Kui kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, palub hageja jätta selle läbi vaatamata.

Kaebuse nõue ei ole arusaadav ega kooskõlas kaebuse põhjendustega. Kostja vaidlustas kogu

määruse, sh riigilõivu hüvitamise kohustuse osas, ehkki seda, mille vastu eksis kohus kostjalt

riigilõivu väljamõistmisega, kaebusest ei nähtu. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud kõiki

õigusabitoiminguid ega õigusabi hinda, kuid taotleb kogu määruse tühistamist.

Väited hageja esindaja tunnihinna kohta on põhjendamatud. Kohus hindas õigusabi

tunnihinna põhjendatust. Menetlusosaline ei pea kasutama Eesti piirkonna madalaima

keskmise hinnaga õigusabi. Kaebusest ei nähtu, miks oleks kohus pidanud arvestama kostja,

mitte hageja piirkondliku eripäraga. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 2-21-1824, et

õigusabi põhjendatud tunnihinnaks on 205 eurot 58 senti ilma käibemaksuta.

Käesolevas asjas ei ole välistatud hageja ja tema esindaja infovahetusega seoses tekkinud

õigusabikulude hüvitamise põhjendatus. Riigikohtu praktikaga ei ole seatud selliste kulude

hüvitamise absoluutset keeldu. Toimingutega, mis on vajalikud kliendile õigusabi

osutamiseks ja mis toovad kliendile kaasa õigusabikulu tekkimise, seonduv kulu peab olema

väljamõistetav.

Kogu kostja vaidlustatud suhtlus kliendiga on selgelt seostatav suhtluse eelneval ja/või

järgneval ajal menetluses toimunu ja esitatuga. Menetluskulude nimekirjas on iga sellise

suhtluse juurde märgitud, mille menetluses olulise ja parasjagu aktuaalsega seoses suhtlus

toimunud on. Tegemist oli kliendi huvides tsiviilasja menetluses vajaliku suhtlusega.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik.

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille

peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Kostja vaidlustas maakohtu määruse

täies ulatuses.

10. Hageja palus vastuses määruskaebusele kontrollida määruskaebuse esitamise tähtaegsust.

Hageja lepinguline esindaja sai vaidlustatud kohtumääruse kätte 12. jaanuaril 2025.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg oli järelikult 27. jaanuar 2025. Kostja esitas

määrusekaebuse 27. jaanuaril 2025 tähtaegselt.

11. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

12. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel.

Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja

keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm

10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut

esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui

maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire

ületanud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Arvestades esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, ei saa hageja lepingulise esindaja õigustoimingute osutamisele kulunud aega,

mida maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks, pidada ilmselgelt põhjendamatuks.

13. Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele

ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide

koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes

menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt RKTKm

26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).

14. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja ja tema esindaja suhtluse ajakulu ei ole

põhjendatud. Riigikohtu praktikaga ei ole seatud selliste kulude hüvitamise absoluutset

keeldu. Hageja viidatud lahendis tsiviilasjas nr 2-18-10073 kontrollis Riigikohus vaid

Riigikohtu menetluses tekkinud menetluskulude põhjendatust. Tsiviilasja menetlus

Riigikohtus erineb menetlusest maakohtus ning Riigikohtus tuvastatud menetluskulude

põhjendatust ei saa maakohtu menetluskuludele otseselt üle kanda. Riigikohus lahendab

eelkõige tsiviilasjas kerkinud materiaal- või menetlusõiguslikke küsimusi, mitte konkreetset

kaasust (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, lk

1197). Seetõttu ei ole Riigikohtus advokaadi suhtlus esindatavaga üldjuhul vajalik.

Maakohtus tuleb lepingulisel esindajal koostöös esindatavaga välja selgitada asjas tähtsust

omavad asjaolud ja faktilised vastuväited vastaspoole seisukohtadele, mistõttu tuleb suhtlus

esindatavaga mõistlikus ulatuses lugeda põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus hageja ja tema esindatava suhtluse ajakulu põhjendatud menetluskulude hulka

arvestamisel diskretsiooni piire ületanud.

15. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus pidas põhjendamatult mõistlikuks

hageja lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta). Maakohus vähendas hageja

lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suurust 180 euroni. Lepingulise esindaja

tunnihinda 180 eurot on pidanud põhjendatuks ka Riigikohus (vt RKTKm 10.07.2023, 2-22-

359/30, p 17). Kostja seisukoht, et lepingulise esindaja mõistliku tunnihinna määramisel tuleb

arvestada ka piirkondlikke eripärasid, ei ole seadustest ega kohtupraktikast tulenevalt

asjakohane.

16. Maakohus on hageja menetluskulude nimekirjades toodud toimingutele kulunud aja

põhjendatust ja vajalikkust hinnanud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku

õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kostja määruskaebuse väidetest ei nähtu,

et maakohus oleks väljunud diskretsioonipiiridest, vaid kostja hindab hageja esindajakulude

põhjendatust maakohtust erinevalt.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

17. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid vastavalt

TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata, jätab ringkonnakohus määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)