1-09-8015/25 · 1-09-8015/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-09-8015 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.oktoobril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-8015 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.A tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.10.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

H.A, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 29.09.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.A tunnistati süüdi Viru Maakohtu 09.02.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi

ning KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.02.2011 ja lõpp 22.05.2012.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.09.2011. Kinnipidamisasutusest H.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval

on vangistuse jooksul üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel soovib elama asuda

pensionäridest vanemate juurde aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Isik on lõpetanud

kutsekooli ja omab lukksepa eriala. Isik töötas 10 aastat xxx xxx. Oli korduvalt töötuna

registreeritud. Oli oma vanemate ülalpidamisel. Kinnipeetav suhtleb kriminaalkorras karistatud

isikutega, kellega ei soovi suhteid katkestada. Isik tunnistab, et 2004.aastatst on krooniline

2(3)

alkoholi tarvitaja. Midagi ette võtta pole tahtejõudu ega soovi. Kuriteod toime pandud

alkoholijoobes. Isik tarvitas varasemalt narkootikume. On olnud rehabilitatsioonil xxx Isik vabandab oma käitumist üldiste asjaoludega- tööpuudus, kriis, sõltuvus. Isik ei ole motiveeritud

loobuma kuritegelikust käitumisest. On katseajal toime pannud kuritegusid. Vangla toetab

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, olenemata kõrgest riskiprotsendist, kuna tegemist on viimase TEV-iga.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemisel elama pensonäridest vanemate

juurde aadressile xxx. Vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Kinnipeetavate

vanemate arvates on H.A kuritegusid sooritanud kuritegeliku mõtteviisiga isikute mõjutusel, ning kuritegeliku käitumise põhjuseks on alkoholiga kuritarvitamine. H.A käitumist vabaduses võib mõjutada korduvad karistused nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras

Alkoholiseaduse ja Narkootilise ja psühhotroopse ainete seaduse alusel. Isiku sõltuvus, töökoha

puudumine, kogenematus toimetulekuks majanduslikult on asjaoludeks, mis võivad soodustada

uue kuriteo riski. Narkootikumide tarvitamisest loobumiseks ei ole kinnipeetav midagi ette

võtnud-taastarvitamisele asumise risk on kõrge. Kriminaalhooldusel on kinnipeetava kriminaalhooldust takistavateks asjaoludeks eluviisi- ja nimelt alkoholi kuritarvitamine.

H.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, ei ole tema vabastamine põhjendatud. Katseajal on toime pandud uued kuriteod. Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et H.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on seitsmel korral kohtulikult karistatud. Vanglakaristust kannab neljandat korda.

Kinnipeetavat on varasemalt karistatud enamuses varavastaste kuritegude (vargused)

toimepanemise eest. Isikut on varem kahel korral määratud kriminaalhoolduse alla, viimasel

katseajal pani toime uue samalaadse kuriteo. Samas Viru Maakohtu 20.05.2008 kohtuotsusega karistati H.A lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise eest rahalise karistusega. Rahalist karistust süüdimõistetu ei tasunud. Viru Maakohtu 26.01.2011 kohtumäärusega asendati rahaline karistus 2500 krooni üldkasuliku tööga 32 tundi. ÜKT tunde H.A ei täitnud ning Viru Maakohtu 12.04.2011 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-12) on näha, et kinnipeetavat on väärteokorras 29

korral karistatud, nendest 5 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel ja 12 korral Alkoholiseaduse alusel, 6 korral väheväärtusliku asja varguse eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus H.A puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et H.A on 1 kehti

distsiplinaarkaristus. Karistus on määratud keelatud eseme omamise eest (isetehtud veekeeduspiraal). Tuleb tunnistada, et tegemist ei ole niivõrd suure rikkumisega.

3(3)

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Kinnipeetav vangistuses kasuliku tegevusega hõivatud ei ole. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud.

Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab H.A-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus.

H.A on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 05.01.2015.

Vabanedes asub H.A elama pensionäridest vanemate juurde aadressil xxx, xxx. Tegemist on 2-toalise hruštšovka-tüüpi korteriga. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut.

Arvestades H.A poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid

karistusi (süstemaatilised vargused), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles

(katseajal uued kuriteod) ja süüdimõstetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine) on kohus

seisukohal, et H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole

õigustatud. Isik oli juba mitmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Viimasel katseajal pani toime uue

kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem

korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab

kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. H.A-le on varguste toimepanemine saanud eluviisiks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses

toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

H.A temale Viru Maakohtu 09.02.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 08.11.2011

№oremreferent

Liivi Õun