3-24-3192/56 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. December 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3192

Haldusasi

R.W kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.10.2024

otsuse nr 12407280001 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti

kohustamiseks

vaadata

kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – R.W (Iraagi Vabariigi kodanik, sündinud

xx.xx.xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Andrei Krassilnikov

Asja läbivaatamise vorm

Kinnisel kohtuistungil 9. jaanuaril 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.W kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud riigi kanda ja muud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

4. Tõlkida kohtuotsuse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendava osa punktid

822 araabia keelde.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.04.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline vajab

apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus.

Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.W (edaspidi ka taotleja) on Iraagi Vabariigi kodanik, kes saabus ebaseaduslikult

27.07.2024 Eesti Vabariiki, et liikuda siit edasi Soome Vabariiki õe juurde. Rahvusvahelise

kaitse taotluse esitas ta 28.07.2024, kui ta peeti Tallinna Vanasadamas Soome lahkumisel kinni.

Taotluse kohaselt vajab taotleja kaitset, kuna tema endise naise pere soovib teda Iraagis tappa.

2. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) 29.10.2024 otsusega nr 12407280001 (edaspidi

29.10.2024 otsus) loeti taotleja 28.07.2024 esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) §-i 20 kohaselt põhjendamatuks ning

see lükati tagasi, kuna taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 punktide 4 ja 6 alusel

(resolutsiooni punkt 1). Sama otsusega tehti taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg 2 punktide 1, 2 ja 6 alusel sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks

Iraaki (resolutsiooni punkt 2) ning kohaldati VSS 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu Eestisse ja

Schengeni viisaruumi viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.

PPA 29.10.2024 otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:

2.1. Taotleja ütlusi enda kaitsevajadusest ei saa pidada usutavateks, kuna ta on pidevalt

muutnud abieluga ning tema suhtes toimepandud rünnakutega seotud asjaolusid. Jääb mulje, et

taotleja suurendab Iraagis juhtunud, et tekitada arusaama sinna tagasipöördumise võimatusest.

Vastupidiselt taotleja käitumisele, kus ta naases kodukohta isa haua külastamiseks ja juhilubade

taotlemiseks, ei naase inimene, kes tunneb enda elu pidevavalt ohus olevat, ohukoldesse. Ka

Euroopasse tulekuga seotud asjaoludes on ebakõlad. Taotleja on isik, kelle peamine eesmärk oli

otsida endale Euroopas sobivam paik elamiseks.

2.2. Hirm kodumaale tagasipöörduda ei ole samastatav tagakiusuga. Taotlejal ei ole olnud

probleeme Iraagi ametivõimudega ning ta ei tunneta, et ametivõimud kiusaks teda taga.

Probleem on perekondlikku. Esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja on Iraagi ametivõimude

ja kohtuga suhelnud ning tal on olnud võimalik saada Iraagis kaitset. Iraagi seadustes on

hõimuvägivalla eest ette nähtud ranged karistused. Päritoluriigi informatsiooni kohaselt on

mehed ning nende ütlused nii Iraagi õigus- kui ka hõimusüsteemis eelisolukorras. Seega on

alust eeldada, et taotleja olukord ei ole nii kriitiline ja ebaõiglane, kui tema seda väljendab.

Abielulahutamise kohtudokumentidest nähtub, et taotleja ja tema endise naise abielu lahutati

mõlema osapoole kohalolekul ning üksmeelel. Ei ole usutav, et taotleja endine abikaasa oleks

vabatahtlikult lahtustoimingutel osalenud ja oma nõusoleku andnud, nagu see tõenditel kirjas

on, kui tema pere oleks sellele olnud kategooriliselt vastu. Kui taotleja endise naise pere oleks

niivõrd võimekas ja suuteline Iraagi võime mõjutama kaebaja kirjeldatud määral, siis oleks nad

tõenäoliselt lahutust takistanud esmalt usulise lahutuse protsessis või sellest kaks kuud hiljem

toimunud kohtuistungil.

2.3. Taotleja ei vaja ka täiendavat kaitset, kuna ei nähtu VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud asjaolude

esinemist.

2.4. Alust vabatahtliku täitmise tähtajaga lahkumisettekirjutuse tegemiseks ei ole. Taotleja

suhtes esineb põgenemisoht, kuna tema õde elab Soomes. Viimane oli ka tema sihtriik.

Tervislikke, sotsiaalseid ega majanduslikke põhjuseid lahkumisettekirjutuse tegemata jätmiseks

ei esine. Taotleja on Iraagi kodanik, kes on ta terve elu elanud Iraagis. Kuna taotleja suhtes ei

ole kinnitust leidnud sellisel määral tagakius, et ta vajaks rahvusvahelist kaitset Iraagi eest, siis

ei ole alust arvata, et tema suhtes võiks kodakondsusjärgses riigis esineda ebainimlikku või

julma kohtlemist. Päritoluriigi informatsioonile toetudes on seaduse järgi inimestel võimalik

2 (10)

Iraagis siseriiklikult ümber paikneda, välismaale reisida ning sinna elama kolida ja kodumaale

tagasi pöörduda. Iraagis ei ole toimumas sellist relvakonflikti, mis taotlejat ohustada võiks.

2.5. Taotlejale on põhjendatud kohaldada viie aastast sissesõidukeeldu, kuna puuduvad

humaansed kaalutlused selle kohaldamata jätmiseks või vähendamiseks.

3. R.W (edaspidi ka kaebaja) esitas 21.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA

29.10.2024 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse

taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja seisukoht

4.1. PPA tuvastas õigesti, et kaebaja taotleb rahvusvahelist kaitset põhjusel, et tema endise

abikaasa perekond kiusab teda lahutamise järgselt Iraagis taga ja soovib teda tappa. Samuti on

PPA õigesti välja toonud, et kaebaja peab tagakiusajaks oma naise pere ja tema hõimu.

Arusaamatuks jääb aga vastustaja öeldu, et kaebaja ütlustest ei nähtu, et tal oleks Iraagi

ametivõimudega konflikte olnud või et ta oleks ise kuidagi tunnetanud, et Iraagi ametivõimud

teda taga kiusata tahavad. Selline vastustaja väide viitab, et ta pole asja süvenenud. Kaebaja

selgitas vastustajale, et tema ähvardajatel on suur mõjuvõim, kuna endise abikaasa pere on

seotud erinevate võimsate organisatsioonidega ja parteidega.

4.2. PPA väide, et puuduvad indikatsioonid, et riiklikud institutsioonid sooviksid kaebajat

tagakiusata, ei ole tõene. Kaebaja tõi välja, et pärast tema ründamist ja maja tulistamist esitatud

kaebusete alusel ei võetud ründajatega midagi ette ning neid ei karistatud. Sellest saab järeldada,

et tema tagakiusajatel on mõjuvõim Iraagi politseid mõjutada. Kaebaja selgitas PPA-le, et kord

isa kalmistul käies ründasid ja peksid teda kolm isikut, kuid Najafi politseisse kaebama minnes

vangistati kaebaja seitsmeks päevaks.

4.3. Asjaolu, et kaebaja on suhelnud Iraagi politsei ja kohtuga, ei tähenda, et temaga seotud

asjaolusid menetletaks seaduslikult. Samuti ei saa lahutuse kohtulikust kinnitamisest järeldada,

et kaebajat ei kiusata taga. Ehkki seaduses on märgitud, et hõimuvägivalla eest on ranged

karistused, siis ei tähenda see, et neid ka rakendatakse. Õige on ka PPA järeldus, et mehed on

Iraagi õigus- ja hõimusüsteemis eelisolukorras, kuid PPA ei arvesta asjaoluga, et tegemist ongi

kaebaja endise naise pere meestega, kes teda ähvardavad ja tappa soovivad.

4.4. Kaebaja ei ole endaga Iraagis juhtunut suurendanud ning PPA välja toodud vasturääkivused

ei ole põhjendatud. Kaebaja võis ütlusi andes olla närvis ning teatud määral eksida, kuid see on

inimlik. Kui kaebaja mõni seletus jäi PPA-le arusaamatuks, siis oleks pidanud PPA nende

asjaolude osas kaebajaga suhtlema. Kaebaja püüdis Iraagis elades teha asju, mida ta pidas

vajalikuks, üritades mitte mõelda enda ähvardajatele, kuniks see oli võimalik.

4.5. Iraak on peale invasioone ja konflikte nõrk ja poliitiliselt lõhestunud ning riik ei kaitse

inimesi. Iraagi tänavatel on palju vägivalda ja tapmisjuhtumeid, mida ei ole kontrollitud. Väär

on PPA järeldus, et riigivõimudelt saab abi hõimude vahel tekkinud auprobleemide

lahendamisel. Selliseid probleeme lahendavad hõimud ise ning neisse riik ei sekku. Hõim,

millesse kaebaja kuulus ja kust kaebaja välja heideti, on endise abikaasa omaga võrreldes nõrk

ega suuda kaitset pakkuda.

4.6. Kaebaja on menetluse käigus välja toonud ja põhjendanud tema tagakiusu Iraagis ning selle

ohtu sinna naasmisel. Vastustaja ei ole enda otsuses toonud välja veenvaid põhjusi ega aluseid

3 (10)

kaebaja väidete ümberlükkamiseks, mistõttu oleks olnud põhjendatud kaebaja tunnustamine

täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 3 tähenduses.

4.7. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld ei ole õiguspärased. PPA ei ole piisavalt

põhjendanud kaebajast lähtuvat põgenemisohtu ning arvestamata on jäetud perekondlikud

sidemed Soomes elava õega. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 sätestatud sissesõidukeeldu

välistav asjaolu ning viie aastane sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne.

5. Vastustaja seisukoht

5.1. PPA otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. PPA ei tuvastanud, et lisaks

endise abikaasa perele võiks kaebajat ohustada ka riigipoolne tagakius. Kaebaja väited, et tema

tagakiusajad on seotud oluliste parteidega, on oletuslik. Pärast abielu lahutamist elas kaebaja

Iraagis veel 10 kuud, pöördudes korduvalt Iraagi politsei ja kohtu poole. Kui kaebaja väidetavad

tagakiusajad oleksid niivõrd mõjuvõimsad, nagu kaebaja väidab, ei oleks usutav, et teda üldse

politsei või kohtu poolt kuulda võetaks ja algatataks kriminaalmenetlus tema endise naise

perekonnaliikmete suhtes. Asjaolu, et vahistatu vabastati kautsjoni vastu ei tähenda, et kaebaja

väidetavatel tagakiusajatel oleks mõjuvõim politsei üle.

5.2. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks tema selgitused enda abielu perioodi või

teekonna osas on olnud ajas muutuvad, vaid esitatud on üldsõnaline ja oletuslik versioon, et

kaebaja võis ütlusi andes närvis olla. Kaebusest ei selgu, millise versiooni juurde kaebaja jääb.

PPA ei pea usutavaks väsimust, kuna abiellumine on siiski niivõrd suur muudatus elus, et

abiellumise kuupäev üldjuhul ei unune.

5.3. Puutuvalt kaebaja esitatud fotodesse, siis nendelt küll nähtub peavigastustega isik, kuid

nendest ei tulene peavigastuste tekkepõhjus. Selgusetu on ka kaebaja väidetav arreteerimine

pärast seda, kui ta pöördus politseisse kaebuse esitamiseks. Kaebaja selgitused on vastuolus

loogiliselt eeldatava olukorraga – kui väidetavad tagakiusajad on niivõrd mõjuvõimsad, et

kaebaja pöördumisel politseisse avalduse kirjutamise sooviga vahistatakse hoopis kaebaja, siis

oleks eeldatavasti kaebaja kas vahetult pärast tema vahistamist või vabastamist tema

tagakiusajatele üle antud, mitte aga hakatud telefonikõnedes ähvardama.

5.4. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema endise abikaasa hõim oleks sedavõrd mõjuvõimas, et tal

puudub võimalus saada riigilt kaitset. Kuigi sotsiaalmeedias avaldatud postitusi ei saa pidada

usaldusväärseks infoallikaks, kuna postituste objektiivsust ja õigsust ei saa kontrollida, siis sai

PPA kaebaja esitatud materjalidest informatsiooni, millele toetudes koguda täiendavat

päritoluriigi informatsiooni (peamiselt hõimu nime kirjapilt ning hõimuga seotud isikute

nimed). Kogutud päritoluriigi informatsioonist nähtub, et Tayy (ka Al-Tay või Al-Tayy) nime

kandval hõimul on pikk ajalugu ning hõim paikneb nii Iraagi kui Süüria territooriumil.

Objektiivsetest allikatest aga ei tulene, et konkreetse hõimu mõjuvõim oleks selline, et

riigivõimud ei suudaks nende eest kaitset pakkuda. Kuigi hõimusuhted on Iraagi ühiskonnas

olulisel kohal ning hõimukonfliktidest tuleneva kättemaksu või veritasu ohu puhul ei suuda

politsei efektiivset kaitset pakkuda, siis jäävad alles vasturääkivused kaebaja ütlustes. Näiteks

nähtub päritoluriigi informatsioonist, et hõimukonfliktide puhul võidakse inimese maja tulistada

eesmärgiga sundida teda piirkonnast lahkuma ning kaebaja on haldusmenetluses selgitanud, et

tema maja ukse pihta on tulistatud (ning on esitanud video tulistavatest isikutest). Kaebaja

selgitas, et pärast ukse pihta tulistamist isikud lahkusid, kuid siis tulid tagasi ning peksid

kaebajat raudkangiga. Lisaks tõi kaebaja välja, et tema ähvardamine jätkus ka pärast

kodupiirkonnast lahkumist. Kui tulistajate eesmärk oli sundida kaebajat piirkonnast lahkuma,

siis jääb arusaamatuks, mis eesmärgil väidetavad tulistajad lahkusid kaebaja maja juurest ainult

selleks, et hiljem tagasi tulla ja kaebajat peksta. Kui kaebaja ähvarduste tulemusel enda

4 (10)

kodupiirkonnast lahkus, siis jääb arusaamatuks ähvarduste jätkumine ka pärast kodupiirkonnast

lahkumist. Märkimisväärselt, kuigi kaebaja on esitanud videosalvestuse tulistavatest isikutest,

siis ei ole kaebaja esitanud videot, millest nähtuks samade isikute naasmine ning hoonesse

sissetungimine. Kui kaebaja endise abikaasa hõimu eesmärk on aumõrva sooritamine, siis jääb

arusaamatuks kaebaja väidetav peksmine, mitte aga ähvardatava teo lõpuleviimine.

5.5. Kaebaja üritas esialgu tulla Euroopasse seaduslikult ning kui see ebaõnnestus, võttis

kaebaja ette ebaseadusliku teekonna smugeldajate abil. Kuigi vastustaja möönab, et põhjendatud

varjupaigavajadusega isik võib saabuda riiki ka ebaseaduslikult, siis kaebaja käitumine viitab, et

varjupaiga küsimine oli tema peamise eesmärgi kõrval (Soome õe juurde jõudmine) nii-öelda

tagavaraplaan. Vaatamata sellele, et kaebaja läbis oma teekonnal mitmeid Euroopa riike, ei

taotlenud ta varjupaika esimeses turvalises riigis. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja olukorras

isik, kes põgeneb enda koduriigist tagakiusu eest ning kellel on Euroopa Liidu liikmesriigis elav

lähisugulane, ei oleks teadlik Euroopas varjupaiga taotlemise võimalusest ega kasutaks antud

võimalust esimeses turvalises riigis.

KOHTU PÕHJENDUSED

Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse hindamine

6. Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on

tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3) ning ei

esine asjaolusid, mis vaatamata kaitsevajadusele ei võimalda isikut pagulasena või täiendava

kaitse saajana tunnustada. Pagulasseisund antakse välismaalasele, kes põhjendatult kartes

tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise

pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt

kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu (VRKS § 4 lg 1).

Täiendava kaitse seisund antakse aga välismaalasele, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle

suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud

riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3).

7. VRKS § 201 sätestab, et taotlus loetakse selgelt põhjendamatuks, kui selles esitatud väited ja

põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega või taotlus on esitatud

selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja taotleja on teinud selgelt

valesid või selgelt ebatõenäolisi avaldusi, mis on vastuolus päritoluriiki käsitleva piisavalt

kontrollitud teabega ja see muudab selgelt ebausutavaks tema väited seoses sellega, kas ta

vastab rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele (punkt 4); taotleja on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse ainult selleks, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (punkt 6).

Kui taotlus on põhjendamatu, teeb PPA otsuse taotluse tagasilükkamise kohta (VRKS § 20 lg

2).

8. Kohus leiab, et PPA lükkas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatult tagasi,

mistõttu ei ole kaebaja põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub PPA

29.10.2024 otsuse põhjendustega, neid siinkohal kordamata (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 165 lg 2). Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei ole päritoluriigis aset leidnud

igasugused ründed või asjaolu, et päritoluriik ei ole demokraatlik õigusriik (vt ka Riigikohtu

12.12.2023 otsus nr 3-22-2509, punkt 18). Riigikohus märkis 01.10.2028 otsuses nr 3-17-1026,

et tagakiusamine VRKS § 4 lg 1 mõistes ei ole igasugune õiguste riive või ka rikkumine, mis ei

ole piisava raskusastmega ega mõjuta isikut märkimisväärselt (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus

nr 3-17-1026, punkti 13 ja 15). Sarnaselt PPA-le ei välista kohus, et kaebajat Iraagis rünnati

ning seda võisid teha tema endise abikaasa meessoost sugulased ja hõimukaaslased, siis ei ole

tegemist rahvusvahelise kaitse andmise aluseks oleva tagakiusuga (VRKS § 4 lg 1 kooskõlas

5 (10)

VRKS §-ga 19) või tõsise ohuga (VRKS § 4 lg 3). Ent isegi kui see oleks käsitatav tagakiusuna

või tõsise ohuna, siis on Iraak piisavalt suur riik1, seda nii pindala kui ka rahvaarvu poolest, et

kaebajal oleks võimalik seal ümberpaikneda ja turvaliselt elada. Seda kinnitab muu hulgas ka

asjaolu, et pärast kõikide negatiivsete sündmuste asetleidmist oli kaebajal võimalik elada

kodupiirkonnas sõbra juures. Ehkki kaebaja sõnul hoidis ta end sel ajal varju, siis ei muuda see

asjaolu, et tal oli võimalik juhilube ja Türgi viisat taotleda ning lahkuda Najafi, mitte mõne teise

piirkonna, lennujaama kaudu.

9. Vaidlust ei ole, et hõimuühiskond on Iraagile omane ning et veritasu ei ole Iraagis välistatud.

Samas ei ole veritasu hõimukonfliktis üldjuhul esimene valik2. Lisaks on üldjuhul

abielurikkumise korral veritasu ohus naised, mitte mehed3. Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel

juhul ei ole kaebaja suutnud põhistada, et Iraagi riik või ametivõimud ei suuda talle piisavat

kaitse pakkuda või et temaga seotud asjaolusid ei menetletaks õigusaktidega kooskõlas olevalt.

Kohus nõustub PPA tähelepanekuga, et kui kaebaja väidetavad tagakiusajad oleks niivõrd

mõjuvõimsad, et kaebaja pöördumisel politseisse avalduse kirjutamise sooviga ta vahistatakse,

siis oleks eeldatavasti kaebaja kas vahetult pärast tema vahistamist või vabastamist

tagakiusajatele üle antud. Seda aga ei tehtud. Samuti ei pea kohus loogiliseks, et kui kaebaja

endise abikaasa hõimu- või perekonnaliikmete eesmärgiks oleks kaebaja tapmine, et sellisel

juhul oleks piirdutud üksnes kaebaja peksmisega. Võttes aluseks PPA esitatud päritoluriigi info,

siis möönab kohus, et kaebaja endise abikaasa hõimu- või perekonnaliikmete tegevus võis olla

suunatud kaebaja hirmutamisele, et viimane lahkuks oma kodukohast, kuid elulised asjaolud ei

kinnita reaalset tapmise soovi. Hirmutamist kinnitab ka tõik, et kaebaja ukse pihta tulistati, mida

peetakse hõimukonfliktist justnimelt lahkuma hirmutamise osaks.

10. Kaebaja esitas PPA-le mh tõenditena enda 20.07.2023 antud ütlused kohtunikule, kus ta

süüdistab endise abikaasa vendi koduukse pihta tulistamises4 ning vaidlust ei saa olla, et

ametivõimud sellele järgnevalt uurimise alustasid5, sh anti kaebaja endise abikaasa vendade

suhtes välja vahistamismäärus6 ning üks vendadest peeti ka kinni ja kuulati üle7. Kaebaja sõnul

peeti kinni ka endise naise isa8. Ehkki kaebaja endise naise vend vabastati kautsjoni vastu, siis ei

ole vaidlust, et kautsjoni vastu vabastamine on kooskõlas Iraagi seadustega.

11. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja esitas kaebuse üksnes ukse tulistamise

episoodis, kuid kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud kaebuse tema peksmise episoodis.

Kaebaja 20.07.2023 avalduses märgitakse: „18.07.2023, kell 21.00 olin oma kodus, kui koputati

uksele ja kui ma läksin ust avama, siis tulistati maja ukse pihta kolm lasku ja ma läksin tuppa.

Pärast seda vaatasin maja kaamerasalvestisi, kus oli näha kahte inimest mootorrattaga. Üks

neist koputas uksele ja teine võttis välja relva ja avas tule. Need olid mu naise vennad.“. Ka

22.08.2024 vestlusel ei märkinud kaebaja, et lisaks tulistamisele oleks 2023. aasta juulis

toimunud täiendav rünnak. Kaebaja selgitas, et tema endise naise sugulased tungisid tema majja,

tulistasid ja peksid teda9. Kohus ei pea usutavaks, et kui tulistamisega samal päeval oleks

kaebajat ka pekstud, et sellisel juhul kaebaja jätab selle enda avalduses välja toomata ja selgitab

üksnes tulistamise episoodi. Lisaks märkis kaebaja samal vestlusel, et teda on ähvardatud

1 Iraagi pindala on 438,317 km2 ning rahvaarv ca 46 miljonit.

2 Vt ka EUAA raport Iraagi kohta, mis on kättesaadav https://euaa.europa.eu/country-guidance-iraq-2024 (punkt

3.14) ning lisaks ka dtl 634909.

3 Vt EUAA raport araabia hõimudest ja tavaõigusest, kättesaadav https://euaa.europa.eu/publications/iraq-arab-

tribes-and-customary-law ning lisaks ka dtl 9201033

4 Dtl 199200.

5 Dtl 201202 ja dtl 229, küsimuse 8 vastus; dtl 230, küsimuse 9 vastus;

6 Dtl 203206.

7 Dtl 207209.

8 Dtl 229, küsimuse 8 vastus.

9 Dtl 218, küsimuste 1821 vastused.

6 (10)

suuliselt korduvalt, sh endise naise isa, misjärel kaebaja lahkus Bagdadi10. Et Bagdadis elades

oleks endise naise vennad kaebaja üles otsinud vms, seda vestlusest ei nähtu. Intsident isa haual

leidis aset siis, kui kaebaja läks endisesse kodukohta Najafisse tagasi11.

12. Kohtule ei nähtu, et avalduste esitamise tulemusel oleks Iraagi ametivõimud hakanud

kaebajat tagakiusama vms. Samuti ei nähtu kohtule, et Iraagi ametivõimud oleks teinud

koostööd endise naise perekonna ja hõimuga. Seda kinnitab kasvõi tõik, et kaebaja enda sõnul

asus kohtusüsteem tema poolele12. Samuti saab seda järeldada, et Iraagi ametivõimud, olles

kaebaja väidetavalt kinni pidanud seitsmeks päevaks, ei andnud teda üle mitte kaebaja endise

abikaasa hõimu- või perekonnaliimetele, vaid lasid tal lahkuda.

13. Vaadates sündmuste aegrida, mis on dokumenteeritud ja mida kaebaja ise on väitnud, siis

nähtub sellest, et kaebaja abiellus 21.11.2022 ning lahutas usuliselt 15.08.2023. Usulise lahutuse

kinnitas kohus 08.10.2023. Kaebaja tabas endise abikaasa teise mehega koos 34 kuud pärast

abiellumist ning ta lahkus Bagdadi 2023. aasta alguses, kus ta mingil ajal Naiafi tagasi tuli ja

elas ettevaatlikult sõbra juures13. Iraagist lahkus kaebaja 18.06.2024. Ukse pihta tulistamine

leidis aset 18.07.2023 ning hõimust väljaarvamine 15.06.2023. Kohus nõustub PPA-ga, et

kaebaja ütlused enda lahutamisega seonduvalt on ajas muutuvad ning ka mõneti ebaloogilised.

13.1. Nt 23.08.2024 vestlusel selgitas kaebaja, et ta lahutas juuli-august 2023 ning lahkus

Najafist Bagdadi 2023. aasta alguses14, kusjuures Bagdadi minekut kirjeldas kaebaja selliselt, et

ta lahkus siis, kui asi läks pingeliseks ja hõim ütles temast lahti15. Samas hõim ütles kaebajast

lahti alles 15.06.202316. 08.10.2024 vestlusel selgitas aga kaebaja, et usulise lahutuse jaoks läks

ta üksi usumehe juurde17 ning kogu protsessi algatas kaebaja ise18, ehkki 08.10.2023

kohtuotsusest nähtub, et usuline lahutus 15.08.2023 toimus lahutavate osapoolte juuresolekul.

13.2. Seejärel rääkis kaebaja PPA-le, et tegelikult esimest korda lahutas ta abikaasast juba

kodus, kui ta leidis ta kodus teise mehega ja ta lausus kolm korda „olen lahutatud“. Sama

selgitas kaebaja põhimõtteliselt ka kohtuistungil19. Sellega seoses kirjeldab aga kaebaja, et

lahutamise järgselt pöördus aga abikaasa kohtusse ja tahtis oma õigusi saada, esitas kaebuse

kaebaja vastu, tal olid kaitsjad ja kaebajal tekkis palju probleeme20. Tõendeid selle kohta ei ole

kaebaja esitanud. Seoses lahutamisega vendade juuresolekul selgitas kaebaja PPA-le, et:

„Esiteks mis puudutab lahutust, lahutus on mehe käes, mina algatasin ja ma saan seda teha.

Teine asi, ma ütlesin, et lahutus, mida tegin algul, tegin usumehe (imaam) juures, kahe kuu

pärast läksin ja kinnitasin seda Bagdadi kohtus. Algul nad ütlesid et ära lahuta, sest see teotab

meie au. Mina keeldusin ja pärast seda tulid ähvardused ja peksmised, siis tulid tulistamised.“21.

Vaadates kaebaja ütlusi enda lahutamisest tervikuna, siis on need sedavõrd vastuolulised, et

neid ei ole võimalik põhjendada väitega, et kaebaja võis ütlusi andes olla närvis ja teatud määral

eksida. Tegemist on sisuliste, mitte juhuslike vastuoludega. Lisaks toimus esimene vestlus pea 1

kuu pärast kinnipidamist, st kaebajal oli aega endaga toimunut meenutada ja mõtteid korrastada.

Nt kirjeldab kaebaja, et endine abikaasa esitas tema vastu kaebuse, kuid seejärel kirjeldab,

10 Dtl 218, küsimuse 27 vastus.

11 Dtl 223, küsimuse 80 vastus.

12 Dtl 223, küsimuse 8 vastus, kus kaebaja kinnitab, et kohtus tuli otsus, kus isikuid said karistada.

13 Dtl 220, küsimuse 42 vastus.

14 Dtl 219, küsimuste 30 ja 31 vastused.

15 Dtl 219, küsimuse 32 vastus.

16 Dtl 210211.

17 Dtl 231, küsimuse 13 vastus.

18 Ibid.,

19 Kohtuistungi helisalvestis kell 00:32:57

20 Dtl 231, küsimuse 13 vastus.

21 Dtl 232, küsimuse 14 vastus

7 (10)

kuidas kõik oli tema kätes. Eeldusel, et kaebaja lahutas abikaasast sõnadega „olen lahutatud“

vahetult pärast võõra mehe leidmist kodust kaebaja endise abikaasa vendade ees, siis jääb

arusaamatuks, miks tuli tal veel eraldi minna üksinda lahutamiseks usumehe juurde. Vaidlust ei

ole, et Iraagis on mehel usuliselt võimalik lahutada põhimõtteliselt igal ajal ja igas kohas.

13.3. Kuna kaebaja sõnul lahutas ta abielu 34 kuud pärast abiellumist (st 2023. aasta veebruar

või märts), siis rünnakud toimusid mitu kuud pärast seda. Et enne seda oleks toimunud

sündmusi, mis oleks võinud kujutada ohtu kaebaja elule ja tervisele, kaebaja väitnud ei ole. PPA

küsis kaebajalt avatud küsimusi ning nendest ei nähtu, et tema ähvardamine ja veritasu soov

oleks tõusetunud vahetult pärast intsidendi toimumist ja abikaasast lahutamist sõnadega „olen

lahutatud“.

13.4. Vastuolu on ka selles, et kaebaja sõnul kolis ta Bagdadi juba 2023. aasta alguses, kuid

tulistamine toimus 2023. aasta juulis Najafis. Samuti nähtub dokumentide aegreast, et kartuses

oma elu pärast ei heitunud kaebaja minemast usumehe juurde, algatamast kohtulikku lahutamist

jne.

13.5. Kaebaja esitatud tõendite alusel heideti ta hõimust välja 15.06.2023, kuid kohtule ja PPA-

le ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et enne seda oleks teda ähvardatud vms oleks

hõimud püüdnud olukorda lahendada. EUAA raportist22 nähtub, et üldjuhul eeldab hõimude

vaheline konflikti lahendamine siiski omavahelist kommunikatsiooni. Kohus tuletab meelde, et

tulistamise intsident leidis aset alles 18.07.2023 ehk pärast seda, kui kaebaja hõimust välja

heideti. Kohtule ei nähtu, et enne seda oleks hõim teda kuidagi kaitsta püüdnud või olukorda

lahendada. Samuti ei ole enne seda intsidenti dokumenteeritud ühtegi negatiivset sündmust,

ehkki usuliselt lahutas kaebaja ju abikaasast juba 2023. aasta märtsis vendade juuresolekul.

14. Kaebaja kinnitas vestluses PPA-le, et kui teda kätte ei saada, siis tapetaks keegi teine tema

asemel. Kaebaja ei ole toonud välja, et tema Iraagis elavaid perekonnaliikmeid oleks pärast

tema lahkumist endise naise hõim või perekonnaliikmed tülitanud. Kohus ei pea päritoluriigi

infoga koosõlas olevaks loogikat, et kaebaja asemel tema mõne perekonnaliikme aumõrvast

loobutaks pelgalt põhjusel, et kaebaja heideti hõimust välja.

15. Kaebaja on toonud välja ka selle, et kui ta Najafisse naases, siis elas ta vaikselt sõbra juures.

Kohus ei pea usutavaks, et kui kaebaja endise abikaasa perekond või hõimuliikmed tõepoolest

kaebajat tappa soovivad, et siis oleks kaebaja suhteliselt pikaajaline tegutsemine Najafis jäänud

tähelepanuta. Kaebaja taotles Najafis viibides nii juhiluba kui ka Türgi viisat, samuti oli ta

piirkonnas ajal, kui ta usumehe juurde lahutamise sooviga pöördus ning kohtuliku lahutamise

ajal. Kõik need tegevused eeldavad siiski suhtlemist ametiasutustega ja väljas liikumist. Abielu

lahutamisega seonduv eeldab ka endise abikaasaga suhtlemist.

16. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja saabus eelduslikult Euroopasse sooviga enda elujärge

parandada. Selle kahtluse muudab eluliselt usutavaks kaebaja lause, et talle soovitati juhiluba,

kuna see pidavate Euroopas kasulik olema23.

17. Kohus peab usutavaks, et kuna kaebajal on teadmised Iraagi hõimukultuurist ning seal

valitsevatest probleemidest, siis on ta suurendanud endaga toimunut, et väita Iraaki

tagasipöördumise võimatust. Tõendid ja kaebaja esitatud väited ei anna alust jaatada tagakiusu,

mis oleks rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Kohus ei välista, et kaebaja ähvardused jms

22 Vt allmärkus 3.

23 Dtl 220, küsimuse 43 vastus

8 (10)

võis olla seotud asjaoluga, et kaebaja ei olnud tasunud edasilükatud mõrsjaluna võlga, mille

suurus oli 10 miljonit dinaari24.

18. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja üldsõnaline etteheide 29.10.2024 otsuses toodule, mille

kohaselt leidis PPA, et kaebaja ütlustest ei nähtu, et tal oleks Iraagi ametivõimudega konflikte

olnud või et ta oleks ise kuidagi tunnetanud, et Iraagi ametivõimud teda taga kiusata tahavad.

Kaebaja kinnitas ise kahel vestlusel, et kui jätta välja isa haual käimisele järgnenud intsident,

siis ametivõimudega tal probleeme olnud ei ole.

19. Kohtu hinnangul ei ole alust pidada kaebajat ka täiendavat kaitset vajavaks isikuks, kuna

Iraaki naastes ei ole ta tõsises ohus. Kohus nõustub PPA otsuse põhjendusega, ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Kaebajal on vajadusel võimalik Iraagi siseselt

ümber paikneda ning vältida endist kodukohta. Kohtule ei ole teada, et Iraagi seadused elukoha

muutmist piiraksid. Kaebaja ei ole välja toonud riigiorganitest või riigisisesest relvakonfliktist

vms tulenevat ohtu, vaid on viidanud üksnes oma endise abikaasa hõimust tulenevale ohule,

kuid kohus leidis, et puudub veendumus, et kaebaja võib koduriiki naasmisel sattuda ohtu. PPA

on vaidlustatud otsuses põhjendanud kaebaja kodumaale naasmise võimalusi ning võimalikkust.

Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasuse hindamine

20. Kaebaja vaidlustab lahkumisettekirjutuse tegemist. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse Eestis

viibimisaluseta viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutuses

võib jätta määramata vabatahtliku täitmise tähtaja muu hulgas juhul, kui esineb välismaalase

põgenemise oht (VSS § 72 lg 2 punkt 1), välismaalasele ei anta rahvusvahelist kaitset põhjusel,

et taotlus on põhjendamatu (VSS § 72 lg 2 punkt 2), välismaalane on kinni peetud Eesti

välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud õigust Eestis viibida (VSS § 7² lg 2

punkt 6). Sissesõidukeelu kohaldamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine on kaalutlusotsused,

mis eeldavad isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist (nt Riigikohtu 19.02.2019

otsus nr 3-17-1545, punktid 33–34; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, punkt 16). Vaidlust ei ole

selles, et PPA andis on kaebajale võimaluse seisukohtade esitamiseks ning vaidlustatud otsuses

on PPA asjakohaselt põhjendanud nii lahkumisettekirjutuse tegemist kui ka sissesõidukeelu

kohaldamist. Kohtumenetluses ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mis viitaksid, et

vabatahtlikku lahkumistähtaega määramata tehtud lahkumisettekirjutus oleks kaalutlusvigadega.

Kohus hindas eelnevalt kaebaja esitatud väiteid ning leidis, et PPA jättis õigesti kaebaja esitatud

rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata, kuna taotlus oli selgelt põhjendamatu. Lisaks

nõustub kohus PPA-ga ka selles, et kaebaja suhtes esineb põgenemisoht. Seda on kohtud ka

korduvalt haldusasjas 3-24-2209 möönnud. Kaebaja sooviks oli lahkuda Eestis Soome õe juurde

ning PPA on selle asjaolu asjakohaselt seostanud kaebaja põgenemisohuga. Kaebajal puudusid

Eestisse sisenemisel isikut tõendavad dokumendid ning kaebaja ei heitunud smugeldajate abi

kasutamisest.

21. Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse

lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu viieks aastaks lahkumisettekirjutuse tegemise päevast

arvates, v.a kui kõiki asjaolusid arvestades on sellise pikkusega sissesõidukeeld

ebaproportsionaalne (VSS § 7⁴ lg-d 2 ja 3). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel

kaalutlustel (VSS § 7⁴ lg 4).

21.1. Kohus leidis eespool, et PPA tuvastas õigesti kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse

ilmselge põhjendamatuse. Lisaks nähtub kaebaja käitumisest, et ta ei soovi Iraaki naasta. Kuna

kaebaja õde elab Soomes, siis on oht, et lahkumisettekirjutuse täitmise vältimiseks võib kaebaja

lahkuda mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki või asuda end Eestis väljasaatmise eest

24 Dtl 214215

9 (10)

varjama. Kaebaja käitumine (nt valedokumentidega riigipiiri ületamine, vahendajatele

maksmine, esimeses turvalises riigis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamata jätmine) viitab

soovile varjupaigasüsteemi kuritarvitada. Kaebaja on viibinud Eestis lühikest aega ja tal ei ole

sotsiaalseid ega isiklikke sidemeid. Puuduvad ka muud olulised asjaolud (nt humaansed

kaalutlused), mille tõttu tulnuks sissesõidukeelu kestust lühendada või jätta see sootuks

kohaldamata. Asjaolu, et kaebaja õde elab Soomes ei muuda sissesõidukeeldu õigusvastaseks.

Kaebaja ei ole välja toonud, et tema side Soomes elava õega oleks selline, et see võiks tuua

endaga kaasa sissesõidukeelu lühendamise.

22. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebus on tervikuna õiguspärane ning selle

tühistamiseks ei ole alust. Kuna tühistamiskaebus jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka

kohustamisnõue.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

23. Kaebajale antud menetlusabiga seonduvad kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda (HKMS §

118 lg 3) ja menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109

lg-le 1 menetlusosaliste endi kanda.

24. Ehkki kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja

kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva

kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi ja sünniaeg

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas,

tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse

lahendamiseks enne otsuse jõustumist.

25. Kooskõlas halduskohtu 06.01.2025 määrusega tõlgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis

märgitud ulatuses kaebajale araabia keelde.

(allkirjastatud digitaalselt)

10 (10)