2-24-2380/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tiia Bergson Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 04. märts 2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-2380 Tsiviilasi Xi hagi Lever ID OÜ vastu töövaidluses Menetlustoiming hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Kristiina Pralla Kostja: Lever ID OÜ (registrikood 16410674, asukoht A.H.Tammsaare tee 47, Tallinn) puudub esindusõiguslik isik Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Jätta läbi vaatamata Xi hagi Lever ID OÜ vastu töövaidluses. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 1. 12.01.2024 töövaidluskomisjoni otsusega nr XXX rahuldati Xi avaldus täies ulatuses Lever ID OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja koondamishüvitiste nõudes. Kostja esitas 12.02.2024 Harju Maakohtule avalduse, et kohus vaataks hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. 2. Hageja 08.03.2024 esitatud hagiavaldus on menetlusse võetud 13.03.2024. Kohus jättis 09.10.2024 kirjaga kostja vastuse käiguta ja edastas sellekohase kohtunõude kostja lepingulisele esindajale advokaat Lindebergile. Advokaat Lindeberg teatas 10.10.2024, et temal puudub esindusõigus Lever ID OÜ suhtes, kuivõrd kliendileping on lõppenud. Äriregistri andmetel puudub Lever ID OÜ-l esindusõiguslik isik alates 28.05.2024. Kohus tegi hagejale 22.10.2024 kohtunõude, mille kohaselt palus hagejal teada anda, millised on hageja edasised tegevused ja kas hageja soovib esitada kohtule TsMS § 602 kohase avalduse kostjale juhatuse liikme määramiseks. 3. Hageja teatas 23.10.2024, et ei soovi esitada avaldust Lever ID OÜ-le juhatuse liikme määramiseks. Avalduse esitamise ja menetlemisega kaasnevad paratamatult täiendavad

menetluskulud, mida X ei pea enam otstarbekaks kanda. Avalikult Lever ID OÜ kohta kättesaadavast teabest nähtub, et Lever ID OÜ-l puudub nii vara kui ka äritegevus, mistõttu ei oleks võimalik Lever ID OÜ vastu edukalt ühtki kohtuotsust täita. Lever ID OÜ enamusosanik on Levercode OÜ, mis on pankrotis. Ilmselt on ka Lever ID OÜ faktiliselt püsivalt maksejõuetu ehk pidanuks juba ammu pankrotiavalduse esitama. Arusaadavalt, Lever ID OÜ poolset pankrotiavalduse esitamist oodata ei ole, sest puudub juhatus ja seotud isikutel ei paista olevat huvi Lever ID OÜ käekäigu vastu. Arvestades pankrotimenetlusega kaasnevaid äärmiselt suuri kulusid ja ebakindlust pankrotimenetluse tulemuse osas, ei ole ka Xil huvi pankrotiavalduse esitamiseks. X ei näe ühtki head võimalust käimasoleva menetluse jätkamiseks. Hageja palub jätta hagi läbi vaatamata, lõpetada menetlus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Määruse põhjendused 4. Kohus leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel, kuna hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 lg 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Menetlusosaline võib TsMS § 217 lg 1 järgi osaleda kohtumenetluses üldjuhul isiklikult või esindaja kaudu. TsMS § 306 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kostja kui juriidilisest isikust osaühingu seaduslikuks esindajaks kostja suhetes teiste isikutega on juhatuse liige (TsÜS § 34 lg 1, äriseadustiku § 180 lg 1, § 181 lg 1). Seega saab menetlusdokumente kätte toimetada ja menetlustoimingute tegemisel kostjat esindada juhatuse liige või juhatuse liikme poolt volitatud isik. Kostjal puudub juhatuse liige, mistõttu ei ole võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Väljalangenud juhatuse liikme asemele võib muu huvitatud isiku nõudel uue juhatuse liikme mõjuval põhjusel määrata kohus (ÄS § 184 lg 6). Hageja ei ole huvitatud kohtu kaudu juhatuse liikme määramise avalduse esitamisest. Kuivõrd kostjal puudub esindusõiguslik isik (juhatuse liige), siis pole võimalik kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ega muid menetlustoiminguid läbi viia, mistõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata. 6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Üldjuhul kannab hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud hageja. Käesoleval juhul jäetakse hagi läbi vaatamata seetõttu, et pärast hagi menetlusse võtmist muutus kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks ning arvestades, et hagi läbivaatamist maakohtus taotles kostja ja hageja on esitanud töösuhtest tuleneva hagi, oleks menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja seega jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 menetluskulud poolte endi kanda. 7. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 alusel võib hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 2