2-25-1859/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Kohtuasja number 2-25-1859 Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2025, Jõhvi Kohtuasi B.C hagi L.V vastu elatise väljamõistmiseks J.E hagi B.C vastu elatise vähendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: B.C (isikukood XXX), seaduslik esindaja J.E Kostja I: L.V (isikukood XXX) Hageja II: J.E (isikukood XXX) Kostja II: B.C (isikukood XXX), seaduslik esindaja L.V Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Võtta menetlusse B.C hagi L.V vastu elatise väljamõistmiseks. 2. Võtta menetlusse J.E hagi B.C vastu elatise vähendamiseks. 3. Kinnitada B.C, L.V ja J.E vahel Viru Maakohtu 3. märtsi 2025 kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: 3.1. Mõista L.V-lt B.C kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates 1. märtsist 2025 B.C täisealiseks saamiseni (s.o xxx). Väljamõistetud elatis tuleb maksta iga kuu 10. kuupäevaks. 3.2. Vähendada alates 3. veebruarist 2025 T B.C J.E kasuks Viru Maakohtu 23. septembri 2022 kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-22-10148 välja mõistetud igakuist elatist nulli euroni. 4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-1859 menetlus. 5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 6. Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). ASJAOLUD 1. B.C (hageja I) esitas 3. veebruaril 2025 L.V (kostja I) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Samas menetlusdokumendis esitas J.E (hageja II) B.C (kostja II) vastu Viru Maakohtu 23. septembri 2022 kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 2-22-10148 väljamõistetud elatise vähendamiseks nullini.

2. 3. märtsil 2025 toimunud istungil palusid menetlusosalised kinnitada nende vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus tutvunud B.C hagiavaldusega L.V vastu ja J.E hagiavaldusega B.C vastu, leiab, et need tuleb võtta menetlusse. Kohus leiab, et B.C, L.V ja J.E vahel kohtus sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 3 kohaselt võib kohus vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist. 5. Kohus on 3. märtsi 2025 istungil pooltele selgitanud, et ei ole veel hagi menetlusse võtnud. Kohus võtab ühes menetlusdokumendis esitatud hagiavaldused – nii B.C hagi kui ka J.E hagi käesoleva määrusega menetlusse. 6. TsMS § 430 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. 7. Kohtu hinnangul ei ole B.C, L.V ja J.E vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse. 8. Kohus selgitas menetlusosalistele 3. märtsi 2025 istungil kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Elatise asjas võib olla mõlemal poolel alus elatise suuruse muutmiseks, kui elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud on muutunud (TsMS § 459 lg 1). Seega on pooled teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 9. TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokkuleppel välistanud määruskaebeõiguse. Seega ei ole määrus edasikaevatav. 10. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 3 alusel menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 2