1-11-11547/3 · 1-11-11547/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-11547

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

24.oktoobril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Evelin Merilaine kaitsja advokaat Mare Laur osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav D.D , IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

D.D süüdistatakse selles, et tema, 23.oktoobril 2011.a kella 17.15 paiku

Tartumaal Ülenurme vallas Ülenurme alevikus Kaasiku teel, juhtis mootorsõidukit BMW 318i registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani D.D toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse

sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.D-le karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka D.D eelvangistuses viibitud aeg

23-24.oktoobril 2011.a, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 4 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust D.D-le 27.detsembril 2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-17135 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista D.D-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada D.D-le mõistetav 7 kuu ja 28 päeva

pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 476 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

D.D uleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

Menetluskuludena kuulub D.D-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse

väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse

korral vastavalt KrMS § 2565

lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et D.D-lt puhul on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning jätta osa menetluskulusid riigi kanda. D.D atub juhutöödest, tema töö sõltub hooajast ja tema sissetulek võib olla umbes kuni 400 eurot kuus. Süüdistatav on lesk ja tema ülalpidamisel on üks alaealine laps ning samuti täisealine veel koolis õppiv laps. Seega leiab

kohus, et menetluskulude täies ulatuses tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Samuti on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks viis (5) kuud D.D

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka poolt eelvangistuses D.D

viibitud aeg 23-24.oktoobril 2011.a, s.o kaks (2) päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista neli (4) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu D.D-le 27.detsembri 2010.a otsusega temale mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o kolme (3) kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks seitse (7) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus D.D-le üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb nelisada seitsekümmend kuus (476) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe (2) aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma D.D talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla D.D

kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki D.D-lt

juhtimise õigus kaheksaks (8) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on D.D kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KrMS § 180 alusel välja mõista D.D-lt riigituludesse menetluskuludena

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada (100) eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend (30) eurot.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa D.D alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik