3-24-2868/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2868

Määruse kuupäev

3. märts 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Maivo Kärdi (Kärt) kaebus Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks (öörahu rikkumine

29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024)

Menetlusosalised

Kaebaja: Maivo Kärt

Vastustaja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).

Asjaolud

1. Kaebaja Maivo Kärt esitas 30.07.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg nr

2-24/2-2/8192, dtl 7), milles nõudis talle tekitatud ebameeldivuste ja kannatuste eest hüvitist

5000 eurot. Nõude aluseks oli, et 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 paigutati Tartu Vangla

kainestusmajja alkoholijoobes isik, kes häiris kainestusmaja kohal oleva eluosakonna

kinnipeetavate öörahu, pekstes jalaga kambriukse sees olevaid vahetrelle. Vaatamata kaebaja

korduvatele teavitustele jättis vangla reageerimata. Kaebajal on õigus 8-tunnisele katkematule

uneajale. Kaebaja peab 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 toimunud käitumist piinavaks,

inimväärikust alandavaks kohtlemiseks ja karistamiseks.

2. Tartu Vangla jättis 04.10.2024.a otsusega nr 1-13/24/466-2 (dtl 9-10) kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 paiknes kaebaja eluosakonna E5

kambris 2001. Arestikambrid ja kainestuskambrid asusid E1 osakonnas. E5 osakond on E1

eluosakonna kohal teisel korrusel. Vahetult kaebaja kambri all kainestuskambrit ei ole.

Kaebaja kamber asub Emajõe ja silla pool, arestimaja ja kainestuskambrite paigutusi teostati

E1 eluosakonna valveruumi poolsele alale ja linna poole.

Vanglal on keeruline kontrollida, kas 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 tekitati E1

osakonnas öisel ajal lärmi ja kui pikalt see võis toimuda. Reeglina pööratakse lõhkumisele

tähelepanu, kuid selle tegevuse takistamiseks on võimalused piiratud. Sõltumata hinnangust

vangla tegevuse õiguspärasusele ei kuuluks kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele, sest

täitmata on kahjuliku tagajärje saabumise eeldus. Ei ole eluliselt usutav, et ühel ööl kambrisse

kostuv võimalik lärm ja une kohatine häiritus oleks võinud põhjustada niisuguseid kannatusi,

mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1

mõistes.

3. Kaebaja esitas 17.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja

mõista kaebajale tekitatud lisakannatuste ja ebameeldivuste hüvitamiseks ning tema

inimväärikuse alandamise eest hüvitise 2000 eurot või kohtu äranägemisel õiglases suuruses.

Kaebaja leidis, et vangla õigusvastane tegevus seisneb selles, et vaatamata kaebaja

korduvatele teavitustele, et kainenema toodud isik häirib tema öörahu, ei võtnud vangla selle

olukorra likvideerimiseks midagi ette. Kaebajal on õigus katkematule 8-tunnisele uneajale,

mida võib katkestada ainult julgeoleku kaalutulustel ja julgeolekut tagades. Tegemist ei ole

ühe ööga, kus vangla rikkus kaebaja uneaega, tekitades talle lisakannatusi ja ebameeldivusi.

Vangla tegevus on tahtlik, mis alavääristas kaebaja kui kinnipeetava inimväärikust.

Kohtu seisukoht

4. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus

vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt

läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglale esitatud taotluse ja kohtule

esitatud kaebuse nõue ja alus peavad kattuma. Kaebaja ei saa kohtumenetluses tugineda

kaebuse alusena asjaolule, millele ta kohtueelses menetluses tuginenud ei ole.

Käesolevas kohtuasjas on vaidluse esemeks ühekordne juhtum, millele tuginedes kaebaja

esitas kahju hüvitamise taotluse kohtueelses menetluses. Vastustaja lahendas ja kohus

lahendab seda juhtumit. Kaebuse aluseks ei ole öörahu korduv rikkumine arestimaja tegevuse

tõttu.

5. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

6. Seda, et kaebaja öörahu oli 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 häiritud, ei saa pidada

kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Hoones ühekordselt või ajutiselt kostvad häirivad helid,

isegi uneajal, ei saa täiskasvanud isikule põhjustada kannatusi, mis oleksid käsitletavad

intensiivsetena. Kohus möönab, et kaebaja kirjeldatud olukord võis olla ebameeldiv. Kuid on

väga vähe tõenäoline, et kohus määrab kaebajale rahalise hüvitise, rääkimata sellest, et hüvitis

ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1). Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise

kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas kaebajale on 29.06.2024 öösel vastu

30.06.2024 tema kambrisse kostnud müra tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv

mittevaraline kahju.

7. Määruse punktis 6 toodu ühtlasi tähendab, et kaebuse rahuldamine on vähe tõenäoline.

See, kas kaebaja kirjeldatud häiring on käsitletav väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1

tähenduses ning kui on, siis kas põhjendatud on rahalise hüvitise määramine kaebajale, sõltub

samuti juhtumi ja selle mõju intensiivsusest.

Võimalikuks rikutud õigusnormiks ei ole praegusel juhul vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2,

mis sätestab, et kinnipeetavale on ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg, mida võib katkestada

julgeoleku tagamise eesmärgil. Kaebaja uneaega ei katkestanud vastustaja, vaid kolmanda

isiku (kainenema paigutatud isiku) tegevus. Vastustaja ei paigutanud seda isikut kaebaja

vahetusse lähedusse. Kohtule on usutav vastustaja selgitus, et vastustaja sellises olukorras

reeglina püüab häiringu võimalikult kiiresti kõrvaldada.

Pigem on küsimuse all, kas kaebaja kamber vastas öisel ajal kehtivate müranormide osas

eluruumile kehtestatud nõuetele. Isegi kui möönda, et müranorme võidi ületada vastustaja

töökorralduse tõttu (arestimaja tegutsemine asukohas, kus sellest lähtuv müra kostab kaebaja

elukambrisse), ei peeta kohtupraktikas ühel korral müranormi ületamist sellise intensiivsusega

sündmuseks, mida saab käsitleda väärikuse alandamisena või mis toob endaga kaasa rahalise

hüvitise määramise kaebajale.

8. Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab

kaebuse.

9. Kohus selgitab kaebajale, et kui tema väitel on öörahu rikkumine arestimaja tegevuse tõttu

tavaline ja kaebaja endiselt paikneb arestimaja tegevuse mõjualas, siis on kaebajal võimalus

esitada vastustajale nõue viia tema kinnipidamistingimused kooskõlla õigusnormidega. Seda

saab teha näiteks kaebaja ümberpaigutamise teel. Kaebajal tuleb välja tuua konkreetsed näited

öörahu rikkumise kohta. Kui vastustaja jätab kaebaja taotluse rahuldamata, siis saab kaebaja

esitada vaide ja selle rahuldamata jätmise korral kaebuse kohtule.

Vastustajale eeltoodud nõude esitamine on muuhulgas vajalik juhul, kui kaebaja soovib

öörahu jätkuvate rikkumiste tõttu algatada uue kahju hüvitamise menetluse. Kahju hüvitamise

nõude rahuldamise üheks eeltingimuseks on, et kaebaja on esmalt püüdnud kahju tekkimist

ära hoida muude õiguskaitsevahendite kasutamisega (RVastS § 7 lg 1).

10. Kaebuse algusosas on märge „Dokument sisaldab õigusabi/menetlusabi taotlust“. Kohtu

hinnangul ei sisalda kaebus sellist taotlust ning tegemist on ilmse veaga.

11. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks