1-11-11488/4 · 1-11-11488/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-11488 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-11488 (11250102229) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Kriminaalasi A.D süüdistusasi KarS § 275 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav A.D, ik.XXX, Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A.D kuriteos KarS § 275 järgi ja mõista karistuseks vangistus

kolm (3) kuud.

2. KarS §-de 74, 75 alusel jätta A.D ’ ile mõistetud vangistus tingimuslikult

kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui A.D 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2.1. Määrata A.D katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna

Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid:

2.1.1. elama kriminaalhooldaja poolt määratud elukohas;

Kriminaalasi nr 1-11-11488 2

2.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

2.2. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 21. oktoobrist 2011. a.

2.3. Kui A.D katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi,

võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi

vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

3. A.D suhtes tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Välja maksta riigi arvelt vandeadvokaadile Andres Tamm (

OÜ Advokaadibüroo Andres Tamm, Tolli 7 Kuressaare linn 93813 ) tammebyroo@gmail.com tema poolt süüdistatavale osutatud riigi õigusabi eest tasu 115 (ükssada viisteist) eurot 06 senti, sh. (s.h käibemaks 20 % ehk 19.18 eurot).

5. Välja mõista A.D ’ ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna

/ tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-11488 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - A.D /:

- sundraha 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti;

KrMS § 180 lg3 alusel vabastada A.D arvestatud kaitsjatasu 115 (ükssada viisteist) eurot 06 senti tasumisest riigituludesse jättes arvestatud kaitsjatasu riigi kanda.

6. Sundraha tuleb A.D ’ il tasuda igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse

jõustumisest 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 17.38 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks.

7. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe

kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud

tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu.

Kriminaalasi nr 1-11-11488 3

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus A.D süüdistatakse selles, et tema et tema solvas Kuressaares korteris ja hiljem maja ees 08.10.2011 a kell 16:55 paiku avalikku korda kaitsvat teenistuskohustust täitvat politseiametnikku –

Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna konstaablit, sõimates teda, kui

võimuesindajat erinevate avalikku võimu halvustavate sõnadega, alavääristades sel viisil oma käitumisega politseiametniku elukutset ning tema au ja väärikust.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes võimuesindaja solvamises seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani A.D toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse liik ja määr: KarS § 275 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

karistuseks vangistus kolm (3) kuud.

KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Süüdistatav A.D andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kahetseb toimepandut. Palub võimalusel vabastada kasvõi osaliselt menetluskulude tasumisest ja väljamõistmisele kuuluvat osa võimaldada tasuda osade kaupa.

Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kannatanu on nõustunud kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

Tõkend – tõkendit kohaldatud ei ole.

Kriminaalasi nr 1-11-11488 4

Tsiviilhagi

ei ole.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha 417.03 EUR-i (1,5x278.02). KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 208.52 euroni.

KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt sundraha väljamõistmisele riigituludesse. Kohus KrMS § 180 lg3 alusel peab põhjendatuks määrata sundraha A.D poolt tasumisele ositi.

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS §

180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Kaitsja Andres Tamm esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel

osalemise ja kohtulikus menetluses osalemise eest järgmiselt: kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutlus kaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja pooltund kohtus istungil – kokku 6 pooltundi ehk 6x15.98 eurot= 95.88 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk

19.18 eurot. Tasu kokku koos käibemaksuga 115.06 eurot. Kohus peab kaitsja taotlust tasu arvestuse osas põhjendatuks. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu,

jätab kohus osa neist riigi kanda. varalist seisundit arvestades on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. A.D-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 208.52 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud.

A.D on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut, ta on varem kriminaalkorras karistamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.D võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik