4-24-3878/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-24-3878

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2025, Narva kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3878 (240324000579)

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Kohtuistungi sekretär

Ilona Pudova

Tõlk

Aleksander Minin

Väärteoasi

H.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

07.11.2024 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2403,24,000579, millega H.A karistati

riigipiiri seaduse (RiPS) § 96 lg-s 3 sätestatud rikkumise

toimepanemise eest RiPS § 171 lg 1 järgi rahatrahviga 25

trahviühikut, s.o 100 eurot

Kaebuse esitanud isik

H.A , ik XXX; Eesti Vabariigi

kodanik; elukoht xxx; töökoht xxx; e-post XXX

Kaitsja

vandeadvokaat Valeriy Gimaev (määratud korras)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747; Pärnu

mnt 139, Kesklinna linnaosa, Tallinn) Ida prefektuuri

piirivalvebüroo Narva kordon (asukoht Tiigi tn 9, Narva)

Kohtuistungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja esindaja

Anton Gontšarov

menetlusalune isik

H.A

kaitsja

Valeriy Gimaev

tunnistajad

C.K,

A.B

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, § 155–156

maakohus otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku H.A kaebus rahuldamata ning Politsei- ja

Piirivalveameti 07.11.2024. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2403,24,000579

muutmata.

2. H.A-le RiPS § 17

1 lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 100 eurot tuleb

45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45

päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

4-24-3878

tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 10.02.2025), saadab vastavalt VTMS §-le 202

lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. VTMS § 38 lg 1, KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista H.A-lt

riigituludesse menetluskulud, s.o riigi õigusabi tasu 329,40 eurot.

5. KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ositi 12

(kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või arvelduskontole nr

EE932200221023778606

Swedbank

AS-is

või

arvelduskontole

nr

EE701700017001577198 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber xxx. Selgituseks märkida „menetluskulud, H.A

, 4-24-3878“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebekord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus

kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis ning e-

toimiku kaudu alates 03.03.2025. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva

jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluskäik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva kordoni

piiripatrulligrupi IV piirivalvur Anton Paju koostas 07.11.2024 kiirmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 2403,24,000579, millega karistas H.A riigipiiri seaduse § 17

1 lg 1

alusel rahatrahviga 100 eurot. H.A on karistatud selle eest, et ta 07.11.2024 kell

16.14 Kalda tänaval Narva linna Ida-Viru maakonnas viibis koos A.B-ga Narva jõe

kuivsängis, kus viibimine on keelatud. Otsuse kohaselt rikkus H.A RiPS § 9

6 lg 3

nõudeid. Väärtegu loeti tõendatuks tunnistaja C.K 07.11.2024 ülekuulamisprotokolliga ja A.B

suhtes koostatud kiirmenetluse otsusega 07.11.2024. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani

menetlusalune isik nimetatud teo toime tahtlikult.

2.

21.11.2024 esitas H.A Viru Maakohtule kaebuse Ida prefektuuri 07.11.2024

kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks, kuna teos puuduvad

väärteo tunnused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta ei viibinud Narva jõe kuivsängis,

jalutas vaid xxx juures, nende aadresside juures ei ole ühtegi keelavat märki (kaebuse lisa 1

Google Maps video). Seda kinnitab, ka asjaolu, et ametnikud lasid alguses isikutel minna, aga

seejärel püüdsid kaebuse esitaja kinni juba teises kohas ja allutasid väärteomenetlusele. Kalda

16 kuni Joala 7 on 900 m, Turu tänava kaudu 12 minutit minna (kaebuse lisa 2 kaart).

Kaebuse esitaja seisukohal, ta ei ole toime pannud seaduse rikkumist. RiPS §-s 4 on sätestatud

riigipiiri kulgemine. RiPS § 5 lg 1 järgi riigipiir tähistatakse: 1) maismaal alaliste

piirimärkidega; 2) piiriveekogul ujuvate piirimärkidega, talvel jääle ajutiselt paigaldatavate

4-24-3878

piirimärkidega. Selleks, et kuivsängi saada, tuleb ronida üle aia, mida aga kaebuse esitaja ei

teinud. See on kõik nähtav esitatud Google Maps videost. Kaebaja toob ka välja, et ametnikud

ei arvestanud asjaoluga, et kaebuse esitaja on õpilane ning reaalne sissetulek tal puudub.

3.

04.12.2024 jättis kohus H.A kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 07.11.2024 otsusele väärteoasjas nr 2403,24,000579 käiguta ning määras tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. 09.12.2024 rahuldas kohus H.A riigi õigusabi taotluse

ja määras temale riigi õigusabi RÕS §-s 8 ettenähtud viisi määratlemata. 20.12.2024

kõrvaldas kaitsja kaebuse puudused ja 15.01.2025 võttis kohus kaebuse menetlusse.

Kohtuistung 27.01.2025

4. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et RiPS-ga on paika pandud Narva jõe kuivsängi

lõigu pikkus, kuid mitte laiuse. Samas RiPS § 96 sätestab, et politseil on õigus piirata isikute

liikumist ja viibimist piirivööndis ja piiriveekogul. Kuivsängis olev aed on rajatud

ebaseadusliku piiriületuse vältimiseks ning see aed ei tähenda kuivsängi piire. PPA on

seisukohal, et kuivsängi piiri tuleb sisustada lähtudes ajalooliselt väljakujunenud jõekallastest.

5. H.A selgitas, et jalutasid A.B-ga Kalda 16 mahajäetud hoone juures, viibisid

seal 10 minutit. Joala tänaval pidasid neid kinni politseitöötajad ja tegid suulise hoiatuse.

Pärast Joala 7 hoone juures peeti neid uuesti kinni ja kirjutati välja trahv. Kaebaja arvates

algab kuivsängi ala jõesängi rajatud aia taga.

6. Kaitsja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja lähtunud määratluspõhimõttest. Isik peab

teadma, mis on lubatud ja mis on keelatud. Käesoleval juhul kuivasängi ala ei olnud kuidagi

selles kohas märgistatud. Seaduses on kirjas, et see algab veehoidla tammist ja ulatub kuni

raudteesillani, kuid kuivsängi laiust ei ole kuidagi määratletud. Kohtuvälise menetleja

tõlgendus, kus ta tõi välja jõesängi definitsiooni, ei ole aluseks isiku karistamiseks. Kohtule ei

ole esitatud kindlaid tõendid selle kohta, kus nimelt algab kuivasängi ala. Seega ei ole

võimalik tuvastada, kas H.A on rikkunud RiPS § 9

6 lg 3 või mitte. Politseilint ei

tähenda, et sellest lindist alates algas kuivsängi ala. Samuti need liiklusmärgid, mida H.A

ei näinud, on mitmeti mõistetavad. Kaitsja seisukohal on ühe ja sama teo eest

toimunud topeltmenetlemine (kuna esialgu hoiatati ja siis tehti trahv), mis on keelatud. Kaitsja

taotles kiirmenetluse otsuse tühistamist, kuna ei ole tuvastatud, et H.A viibis

kuivsängi alal.

Kohtu seisukoht

7. Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud üle tunnistajad, uurinud

väärteotoimikus kogutud materjale, jõuab kohus seisukohale, et H.A kaebus Ida

Prefektuuri otsuse peale ei ole põhjendatud ja nimetatud otsus tuleb jätta muutmata.

8. Kohus on seisukohal, et H.A ütlustega ja tunnistaja A.B ütlustega ning

kohtuvälise menetleja kohtuistungil esitatud tõenditega (seiresüsteemi kuvatõmmised ja fotod

hoiatusmärgist ning politseilindist) on tõendatud see faktiline asjaolu, et, 07.11.2024. a kell

16.14 viibis H.A Narva jõe kuivsängis.

9. Riigipiiri seaduse § 171 lg 1 on viiteline süüteokoosseis, mis näeb ette vastutuse

piirirežiimi rikkumise eest. Menetlusalusele isikule on ette heidetud RiPS § 96 lg 3 rikkumist.

RiPS § 96 sätestab piirangud isikute liikumisele ja viibimisele piirivööndis ja piiriveekogul.

Paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt on viibimine Narva jõe kuivsängis alates veehoidla

tammist kuni raudteesillani keelatud. RiPS § 96 lg-st 1 tulenevalt on politseil õigus piirata

isikute liikumist ja viibimist piirivööndis ja piiriveekogul. RiPS § 7 lg 2 sätestab, et riigipiiri

4-24-3878

valvamiseks on politseil õigus paigaldada riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi

tagamist hõlbustavaid, liiklust piiravaid või suunavaid märke, viitasid, tähiseid ja tõkkepuid

piiripunkti territooriumile ja piiri vahetusse lähedusse, kooskõlastades nende paigaldamise

pädevate asutustega, ning piirile ja piiriveekogu kaldale viivatele teedele ja radadele,

kooskõlastades nende paigaldamise pädevate asutustega, kohalike omavalitsuste ning

maaomanikega. Siseministri 06.05.2015 määruse nr 28 „Riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja

piirirežiimi tagamist hõlbustavate märkide kuju, konstruktsioonid, elemendid ja mõõtmed

ning nende paigaldamise kord“ § 3 lg 2 kohaselt hoiatusmärk „TÄHELEPANU. Piirirežiimi

ala, kehtivad piirangud” hoiatab piiriveekogul ja selle kaldal piirirežiimi ala lähenemisest.

Viidatud määruse § 8 lg 3 kohaselt paigaldatakse hoiatusmärk „TÄHELEPANU. Piirirežiimi

ala, kehtivad piirangud” piiriveekogu jääle piirirežiimi ala sisemaapoolsesse serva või

piiriveekogu kaldale.

10. Käsitletavas väärteoasjas on tõendatud, et H.A viibis Kalda tn 16 mahajäetud

hoonekompleksi juures ehk ta viibis piirirežiimi alas, mille tähistamiseks politsei on

paigaldanud hoiatusmärgi „TÄHELEPANU. Piirirežiimi ala, kehtivad piirangud” Kalda tn 12

juurde liiklusmärgi „Sissesõidu keeld“ posti külge ja alale on paigaldatud ka politseilindid.

Kohtuistungil H.A ja tunnistaja A.B andsid ütlusi, et nad nägid politseilinte. A.B

selgitas, miks politseilindile vaatamata ta edasi läks, nimelt tema isiklik veendumus on selline,

et see on ikkagi Eesti Vabariigi territoorium ja temal on õigus Eesti Vabariigi territooriumil

viibida. Tunnistaja veendumusel on Narva jõe kuivsäng neutraalne tsoon, kus võib viibida.

Kaebuse esitaja ja tunnistaja arvamuse kohaselt algab kuivsängi ala sängi rajatud piirdeaia

taga ja H.A politseilindi tähendust ei tea. Kohus on seisukohal, et H.A

väide ei ole usaldusväärne kuna pole usaldusväärne on see, et täiskasvanud isik ei tea

politseilindi ja lause „TÄHELEPANU. Piirirežiimi ala, kehtivad piirangud” tähendust.

11. Peamine vaidlus väärteoasjas on selles, kas koht/ala, kus menetlusalune isik viibis/liikus

on Narva jõe kuivsäng. Kohtuväline menetleja lähtub kuivsängi piiride tõlgendamisel

jõesängi definitsioonist ja ajalooliselt väljakujunenud looduskeskkonnast. Menetlusalune isik,

kaitsja ja tunnistaja A.B on seisukohal, et kuivsäng algab aiast, mis on Narva jõe orgu rajatud.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja seisukoht on põhjendatud ja tugineb kehtivale õigusele.

Kuna riigipiiri seadus ega piirirežiimi eeskiri ei täpsusta Narva jõe kuivsängi laiust, siis tuleb

lähtuda paigaldatud hoiatusmärkidest ja politseilintidest, mille paigaldamiseks seadus aluse

annab (vt otsuse punkt 9).

12. Korrakaitseseaduse § 44 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu

korrakaitseorgan ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või teatud kohas,

kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või kohale teatud

kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt

korrakaitseorgan on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha võimaluse korral

arusaadavalt tähistama. Kohtu hinnangul on üheselt arusaadavaks piiravaks meetmeks

politseilint. Käesolevalt on leidnud tõendamist, et jõesängi viivale juuredepääsuteele ja jõe

kallastele oli paigaldatud lint kirjega „STOPP POLITSEI“, mida kaebuse esitaja ka märkas.

Tegemist on kõigile ühtselt arusaadava keeluga, mille tõlgendamine ei tohiks vähemalt

teoreetilisel tasandil tekitada enamikes kodanikes arusaamatusi.

13. Määratletuspõhimõttest tulenevalt on vajalik süüteokoosseisu tunnuste tõlgendamine

viisil, mis võimaldab igaühel ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning

milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada (vt RKKKo

19.02.2016 nr 3-1-1-5-16, p 7). Selle nõude kohaselt on keelatud arendada karistusseaduse

regulatsiooni edasi väljapoole seaduses endas selgelt ette antud karistatavuspiire. Teisisõnu ei

tohi karistusõigusnormi sisu avamine viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite

hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada (1-17-

4-24-3878

6580/138 p 12, vt ka RKKKo 20.04.2018 nr 4-17-4621/22, p 14). Käesolevalt ei ole normi

tekstist isiku õigusi ulatuslikult kitsendavalt kõrvale kaldutud. Kohtuvälise menetleja

tõlgendus kuivsängi piiride osas lähtub grammatilisest tõlgendusest. Menetleja tõi

kohtuistungil välja jõesängi definitsiooni. Maastik Kalda tn 12 kuni Kalda tn 16 juures

sarnaneb jõekallastele (tee langeb sängi suunas) ja mahajäetud hoone, mille juures H.A

viibis, asub oru põhjas ehk jõesängis.

14. Menetleja ei ole eiranud ka põhimõtet, mis on sätestatud KarS § 2 lg-s 3 - sama süüteo

eest ei või kedagi karistada mitu korda. H.A ei ole karistatud sama teo

toimepanemise eest. Piirivalvuri suuline hoiatus keelatud alale lähenemise eest ei ole karistus

ega ka topeltmenetlemine. Tegu on riikliku järelevalve meetmega, mida piirivalvur

piirirežiimi tagamiseks kasutas. Kohtul puudub alus asuda vastupidisele seisukohale, kuna

mingit hoiatamisotsust, mis

printsiibi alusel takistaks sama teo kohta uue

ne bis in idem

menetluse läbiviimist, pole. Piirivalvuri suuline hoiatus ei ole käsitatav „lõpliku

süüdimõistmisena“ põhiseaduse § 23 lg 3 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni 7. lisaprotokolli art 4 lg 1 mõttes.

15. Kohtuvälise menetleja poolt oli H.A-le määratud karistuseks rahaline karistus

25 trahviühiku ulatuses, st oluliselt alla selle paragrahvi sanktsiooni keskmist määra. Seega

kohtu arvates on piisavalt arvestatud sellega, et H.A näol on tegemist varem

karistamata isikuga.

16. Kohus asub seisukohale, et võttes arvesse karistust kergendavate ega raskendavate

asjaolude puudumist, on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti rakendanud

väärteomenetluse seadustiku ning riigipiiri seaduse sätteid. Karistus on määratud

sanktsioonide piires ning vastab süüteo raskusele ning H.A isikule.

17. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et H.A kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Samuti ei kuulu kergendamisele H.A-le määratud karistus.

18. Vandeadvokaat Valeriy Gimaev esitas taotluse riigi õigusabikulude hüvitamiseks

summas 329,40 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning

mõistab H.A-lt riigituludesse menetluskuludena 329,40 eurot. Kohus määrab

menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Isik omab töökohta ja ajatatud perioodil kulude

tasumine on jõukohane.

19. Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub VTMS § 132 p 1, § 133-134, §

107-111.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik