2-24-8688/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-8688 Tsiviilasi Menetlustoiming S N hagi M Ki vastu ühisvara jagamiseks Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S N (isikukood xxx), lepinguline esindaja J K Kostja M K (isikukood xxx), lepinguline esindaja H O RESOLUTSIOON 1. Kinnitada S N ja M Ki vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses: 1. S N ja M K lepivad ühisvara jagamises kokku alljärgnevalt: 1.1 Kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ühisomand lõpetatakse selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras alghinnaga 327 000 eurot. 1.2 Korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ühisomand lõpetatakse selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras alghinnaga 15 000 eurot. 1.3 Kompromissilepingu punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud kinnisvara müügist tasutakse esmalt enampakkumise läbiviimise kulud ning seejärel jagatakse raha selliselt, et 40% rahast kuulub S Nle ja 60% M Kile. 2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-8688 menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega. 3. Jätta menetluskulud poolte kokkuleppel poolte endi kanda. 4. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot S N arvelduskontole nr xxx. Määruse edastamine Toimetada määrus kätte hageja ja kostja lepingulistele esindajatele. Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, sest pooled on kokkuleppel loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Määruse punkti 4 peale ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on S N (hageja) hagi M Ki (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt lahutati hageja ja kostja vaheline abielu 20.10.2020, kuid ühisvara on siiani jagamata. Ühisvarasse kuulub kinnistu asukohaga xxx ja korteriomand asukohaga xxx. Hageja ja kostja esitasid 14.02.2025 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Lähtudes kohtu 20. veebruari 2025 selgitustest esitasid hageja ja kostja 26. veebruaril 2025 kohtule täpsustatud kompromissi alljärgneva sisuga: „S N ja M K avaldavad kohtule, et on jõudnud tsiviilasjas nr 2-24-8688 järgmisele kompromissile, mille paluvad kohtul kinnitada: 1. S N ja M Ki lepivad ühisvara jagamises kokku alljärgnevalt. 1. Kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ühisomand lõpetatakse selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras alghinnaga 327 000 eurot. 2. Korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ühisomand lõpetatakse selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras alghinnaga 15 000 eurot. 3. Kompromissilepingu punktides 1 ja 2 nimetatud kinnisvara müügist tasutakse esmalt enampakkumise läbiviimise kulud ning seejärel jagatakse raha selliselt, et 40% rahast kuulub S Nle ja 60% M Kile. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust S Novotnõi arvelduskontole nr EE xxx Luminor Pank. 4. Pooled loobuvad määrusele edasikaebamise õigusest. 5. Pooled paluvad kompromiss kinnitada kirjalikus menetluses. 6. Pooled paluvad menetlus käesolevas asjas lõpetada. Hageja ja kostja kinnitavad, et neile on arusaadavad menetluse lõpetamise tagajärjed, st tsiviilasja menetlus lõpetatakse, kompromissi kinnitav kohtumäärus on täitedokument ning et hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.“ Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lgd 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see 2

on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Kohus peab võimalikuks kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on esitanud taotluse menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale tagastamisele pool hagiavalduse eest tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Vastavalt hageja taotlusele tuleb riigilõiv 210 eurot tagastada hageja arvelduskontole nr EE xxx. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 3