2-25-3132/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 3. märts 2025

Tsiviilasi

nr 2-25-3132

F.E. ja A. R. hagi Põhja-Sakala vald Põhja-Sakala

Vallavalituse kaudu vastu kahju hüvitamiseks

Kohtunik

Kadi Karting

Kaebaja I

F.E.

Kaebaja II

A. R.

Vastustaja

Põhja-Sakala vald (Põhja-Sakala Vallavalitsuse kaudu, e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda F.E. ja A. R. kaebuse Põhja-Sakala Vallavalitsuse vastu kahju hüvitamise

nõudes menetlusse võtmisest.

2. Edastada F.E. ja A. R. kaebus Põhja-Sakala Vallavalitsuse vastu kahju hüvitamise nõudes

Tartu Halduskohtule.

3. Toimetada kohtumäärus kätte F.E.-le ja A.R.le

Edasikaebe kord

Määrusega puudutatud menetlusosalisel on õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest (TsMS §§ 660-661).

ASJAOLUD

1. Kaebajad esitasid 26.02.2025 Tartu Maakohtule kaebuse Põhja-Sakala Vallavalitsuse vastu.

Kaebajad väidavad, et Põhja-Sakala omavalitsus on rikkunud nende ja nende lapse õigusi, sh naiste

ja laste õigusi ning laste õiguste konventsiooni, jättes lapsele andmata koha kohalikus XXX.

Kaebajad esitasid avalduse XXX saamiseks 02.07.2021 ja käisid isiklikult kohapeal, kuid augustis

teavitas XXX direktor, et lapsele kohta ei anta ning soovitati viia ta XXX, mis asub X km

kaugusel. See tekitas perele märkimisväärseid ebamugavusi, sealhulgas ajakulu ja lisakulusid –

lapse ema ei saanud tööle naasta ja isa pidi igapäevaselt kulutama liigset aega lapse XXX viimiseks

ja toomiseks.

2. Kaebajad pöördusid omavalitsuse poole, et uurida transpordikulude hüvitamise võimalust, kuid

Põhja-Sakala ametnikud keeldusid selgitusi andmast ning teatasid, et hüvitist ei maksta. Hiljem

selgus, et kaks last said pärast kaebajaid samas XXX koha, mis viitab diskrimineerimisele.

Kaebajad leiavad, et nii XXX direktor kui ka omavalitsuse ametnikud ei tunne seadusi ega

põhiseadust, ei täida oma tööülesandeid ning ei ole loonud piisavalt lasteaiakohti vastavalt

seadusest tulenevatele nõuetele. Samuti ei pakutud neile alternatiivseid lahendusi ega abi tekkinud

olukorra lahendamiseks.

3. Seetõttu esitavad kaebajad käesoleva kaebuse, nõudes hüvitist kantud kulude, kannatuste,

raskuste, lisakulude ja ajakulu eest, mis tekkisid Põhja-Sakala omavalitsuse tegevusetuse ning

õiguste rikkumise tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega ja kohtuasja materjalidega, leiab, et kaebuse

menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

5. Kohus leiab, et kaebuse sisust nähtuvalt soovib kaebaja kahju hüvitamist haldusmenetluses.

Tartu Maakohus on seisukohal, et maakohtu pädevuses ei ole avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine ja sellest tulenevalt ka kahju hüvitamise kaebuse lahendamine.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi

tsiviilasi, mis on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtute pädevuses.

Muu hulgas on halduskohtul õigus nii kohustada avaliku võimu kandjat tegema haldustoimingut

(HKMS § 5 lg 1 p 2) kui ka mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest

(HKMS § 5 lg 1 p 4).

7. Kaebajad taotlevad Põhja-Sakala Vallavalitsuselt hüvitist kantud kulude, kannatuste, raskuste,

lisakulude ja ajakulu eest, mis nende väitel tekkisid omavalitsusüksuse tegevusetuse ning õiguste

rikkumise tõttu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 2 kohaselt on

omavalitsusüksuse ülesanne korraldada valla või linna haldusterritooriumil koolieelsete

lasteasutuste ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel täidab omavalitsusüksus

riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega. Seega on Põhja-Sakala Vallavalitsus avalikku

võimu teostav asutus. Kuna kaebus puudutab kohaliku omavalitsuse tegevusetust ja sellest

tulenevat väidetavat kahju, kuulub vaidlus halduskohtumenetluse alla.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 kohaselt saab isik, kelle õigusi on rikutud avaliku

võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel, esitada kahju hüvitamise taotluse

kahju tekitanud haldusorganile või pöörduda halduskohtusse. Seega on kaebajatel õigus nõuda

hüvitist kas haldusorganilt või esitada kaebus halduskohtule.

9. TsMS § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev

asja lahendama.

10. Eeltoodust lähtudes ei võta kohus kaebust vastustajalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju

hüvitamiseks menetlusse, sest kaebus ei kuulu maakohtu pädevusse. Kahju hüvitamise kaebuse

lahendamine praegusel juhul kuulub halduskohtu pädevusse.

11. Kui kaebuse esitaja esitatud vaidluse esemeks on valitsusasutuse või selle ametiisiku tegevus,

sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus vastustaja piirkondliku

struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi (HKMS § 7 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik