2-24-122896/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-122896

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Groupi hagi L.K

vastu

põhivõlgnevuse 766,11 euro, viivise 287,83 euro,

sissenõudmiskulude 40 euro ja edasiulatuva viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

1276,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group

(registrikood

10746479), asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema, Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX

Kostja: L.K (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista L.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 766,11

euro, sissenõudmiskulud 30 eurot, seisuga 16.10.2024 sissenõutavaks muutunud

viivis 287,83 eurot.

2. Välja mõista L.K-lt edasiulatuv viivis põhinõudelt 766,11 eurolt määras 0,065%

päevas, alates 17.10.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulud 10 euro ulatuses.

2. Jätta menetluskulud L.K kanda.

3. Välja mõista L.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku

400 eurot, s.o riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning

lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot. Menetluskulud kanda Julianus

Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga xxx.

4. Välja mõista L.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 27.06.2022 sõlmitud liitumisleping nr

13178198 ja 14.06.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 13138474 koos

nutikindlustuse lepinguga nr 13138477. Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt arveid.

Lepingute ülesütlemiseni viis kokkulepitud osamaksete tasumata jätmine. Elisa Eesti AS andis

kostjale 17.02.2023 täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (24.02.2023) kuid kuna kostja

võlgnevusi ei tasunud, ütles Elisa Eesti AS lepingu üles 25.02.2023 ning loovutas 01.03.2024

nõuded hagejale.

Hageja esitas 16.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 766,11 euro, viivise

287,83 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt

rahuldamata sissenõudmiskulude 10 euro nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale

saatnud maksemeeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 2.3 kohaselt on sissenõudmiskulud 40

eurot: 12.03.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 04.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot;

14.05.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas

kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse. Lõike 2 p 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm tasulist iga lepingu kohta peale

lepingute ülesütlemist. Hageja ei ole tõendanud lisaks meeldetuletuskirjadele ka muude

sissenõudmiskulude olemasolu. Kuivõrd esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem, kuna

see hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud, ei ole hageja

muud sissenõudmiskulud põhjendatud. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata

sissenõudmiskulude 10 euro nõudes.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Varasemalt maksekäsu kiirmenetluses püüdis

kohus menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil XXX ja tähtsaadetisena

postiaadressil xxx, kuid kättetoimetamine ebaõnnestus. 01.10.2024 kinnitas KÜ xxx esindaja,

et võlgniku igapäevaselt ei näe ja ei oska öelda kas võlgnik elab aadressil xxx. Kohus edastas

kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega 16.12.2024 e-posti aadressil XXX,

kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel saatis kohus dokumendid

16.12.2024 ja 20.01.2025 tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil xxx

jätmisega postkasti, kuid kostja kohtule ei vastanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale,

et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos

menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis

kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 20.01.2025 ning see loeti kättetoimetatuks

05.02.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul

õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (25.02.2025) ei

vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 527 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

esindaja tunnitasu on olnud 169 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline

esindaja teinud järgmisi toiminguid: maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule

esitamine 20 eurot; alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide

esitamine kohtule (3 h 507 eurot). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses

tasutud riigilõivu 280 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka

ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-

129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud

õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma

käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja

on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal

õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja

põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 280 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 400 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga xxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik