Legislator Case Law & Legislation
2-24-117183/11 AI generated

2-24-117183/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-117183/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

4.4 VÕS § 113 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise 1,90 eurot

Legislator headnote

AI generated

2-24-117183/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 4.4 VÕS § 113 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise 1,90 eurot

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja

koht

28. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-117183

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi OÜ Korras

Vara

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

82,14 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja AS Ühisteenused (registrikood

11052490)

Hageja lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja OÜ Korras Vara (registrikood

11288866)

Kostja seaduslik esindaja A.P.

Kohtuistungi toimumise

aeg

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista OÜ-lt Korras Vara AS ÜHISTEENUSED kasuks välja:

2.1.

põhivõlg 5 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja

viivised 1,90 eurot;

2.2.

viivis tasumata põhivõlalt 5 eurolt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 01.03.2025 kuni

põhivõla tasumiseni.

3. Mõista OÜ-lt Korras Vara AS ÜHISTEENUSED kasuks välja

menetluskulud 100 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 alusel teeb

kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

Otsuse arusaadavuse huvides toob kohus välja vaidlusalused asjaolud ja

lühidalt kohtu põhjendused.

2. AS ÜHISTEENUSED esitas kohtule hagiavalduse, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 30 eurot, viivise 8,49 eurot,

sissenõudmiskulu 40 eurot ning seadusjärgsed viivised tasumata

põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast.

Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostja parkis 25.05.2021 sõiduauto

registreerimismärgiga xxxxxx hageja opereeritavale parkimisalale

Tartus N. Lunini xx kinnistul. Kostja eiras parkimiskorralduse nõudeid,

kuna sõiduki armatuurile asetatud parkimiskviitung antud parklas ei

kehtinud. Hageja nõuab temalt leppetrahvi 30 eurot. Hagejal on

tekkinud sissenõudmiskulu, kuna hageja saatis meeldetuletuskirju, tegi

päringuid Transpordiametile, töötles ja kontrollis nõude andmeid, tegi

kontaktandmete otsinguid ja päringuid jne.

Hageja selgitas, et parkla vastas on EuroParki parkimismaja, kus on

võimalik osta parkimismaja kasutamiseks pileteid. Parkla sissesõidul on

parkimistsooni numbrid ja parkimistingimustes on selgelt viidatud, et

tegemist on hageja opereeritava parklaga.

2/4

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt parkis kostja

algusega kell 07:55 Tartu Ülikooli Kliinikumi parklas, tasudes parkimise

eest igaks juhuks ööpäevase tasu 4 eurot parkimise lõppemisega

26.05.2021 kell 8:55. Kostja ostis parkimispileti selles parklas olevast

Europark OÜ automaadist ja asetas selle nähtavalt oma armatuurile.

Kostja ei teadnud, et N.Lunini tänava parklas opereerivad erinevad

parkimisteenuse osutajad ja tegemist oli hagejale kuuluva

parkimiskohaga. Leppetrahvi nõude esitamine on vastuolus ka hea usu

põhimõttega. Kostja taotles leppetrahvi vähendamist.

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

4.1 Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja parkis 25.05.2021

sõiduauto hageja opereeritavale parkimisalale Tartus N. Lunini 14

kinnistul. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja ostis

parkimispileti EuroPark Estonia OÜ parkimisautomaadist.

4.2 Kohus leiab, et iseenesest on kostja rikkunud parkimislepingu

tingimusi ning hagejal on õigus nõuda leppetrahvi võlaõigusseaduse

(VÕS) § 20 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 158 alusel.

4.3 Kohus leiab samas, et leppetrahv on käesoleval juhul liiga suur ning

seda tuleb vähendada VÕS § 162 alusel mõistliku suuruseni. Kostja on

ostnud parkimispileti parkla kõrval asuvast automaadist (dtl 68). See, et

parkimist korraldab hageja, on nähtav ainult parklas asuvate

parkimistingimuste lõpust (dtl 39-40). Kohtu arvates ei pidanud ega

tarvitsenud arsti juurde minev autojuht aru saama, et parkla kõrval

asuvast automaadist ostetud pilet kehtib ainult parkimismajas. Hageja

ei ole näidanud, et automaadi või parkimistingimuste juures oleks

hoiatus, et sellel alal tegutsevad kaks eraldi parkimisteenuste

korraldajat. Kui parkija ostis parkimispileti kõrval olevast automaadist,

siis ei pidanud kostja seda välja lugema ka parkimistsooni numbrist.

Hageja ei saa eeldada, et kõik parkijad kasutavad mobiiltelefoniga

parkimist ning ta peaks arvestama, et automaadi olemasolul eelistab

mõni inimene parkimiseks osta pileti sularaha eest või pangakaardiga.

Seega on autoga parkinud A.P. eksitus ka täiesti mõistetav.

Kuna kostja ei ole soovinud jätta omapoolset parkimistasu maksmise

kohustust täitmata, on leppetrahv 30 eurot ebamõistlikult suur. Kohus

vähendab vastavalt kostja taotlusele leppetrahvi ühe päeva

parkimistasu suuruseni, s.o hageja parkimistingimustest nähtuva 5

euroni.

4.4 VÕS § 113 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise 1,90 eurot

ning seadusjärgsed viivised tasumata põhivõlalt alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast. VÕS § 1131 lg 2 p 1 alusel tuleb kostjal

hüvitada sissenõudmiskulu 40 eurot.

5. Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud võrdselt poolte kanda.

3/4

Hageja on menetluskuludeks nimetanud riigilõivu 100 eurot ja

lepingulise esindaja õigusabikulud 527 eurot (169 eur/h, 3 tundi ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot).

Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 100 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus

leiab, et hageja õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud

osaliselt. Hageja esitatud õigusabikulude arve on esitatud seoses teise

tsiviilasjaga. Samas on hageja esindaja allkirjastanud hagiavalduse ja

võib arvata, et hagejal on õigusabikulud tekkinud. Arvestades sellega, et

tegemist on tüüphagiga ning hageja esitab samasuguseid hagisid koos

samade põhjendustega korduvalt, peab kohus mõistlikuks

õigusabikuluks mitte enam kui 100 eurot. Kokku on hageja

menetluskulude suurus 200 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja menetluskuludena 100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

4/4