2-19-20603/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20603

Tsiviilasi

Tammeotsa Tehnika OÜ hagi TREV-2 Grupp AS vastu võla ja

viivise nõudes

Hagihind

hagi hind 9 243,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tammeotsa Tehnika OÜ (registrikood 11233807,

Tammeotsa, Nõgiaru küla, Nõo vald 61601 Tartumaa);

Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom (OÜ Catrex, Turu 5-6,

Tartu 51004, e-post: maiapl@hot.ee);

Kostja: TREV-2 Grupp AS (registrikood 10047362, Pärnu mnt

463, Tallinn 10916);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristina Uuetoa-

Tepper (Advokaadibüroo Tepper & Partnerid, Lelle 24, Tallinn

11318, e-post kristina@tepper.ee).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi võlgnevuse 7816,09 euro ja viivise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Mõista hagejalt Tammeotsa Tehnika OÜ-lt (registrikood 11233807) kostja TREV-2 Grupp

AS (registrikood 10047362) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 2822,80 (kaks

tuhat kaheksasada kakskümmend kaks eurot ja 80 senti) eurot.

3. Mõista hagejalt Tammeotsa Tehnika OÜ-lt (registrikood 11233807) kostja TREV-2 Grupp

AS (registrikood 10047362) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2822,80 eurolt alates

käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus kostjalt välja mõista 21.11.2016 alltöövõtulepingust nr 16038-03 tulenev võlgnevus 7

816,09 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,05 % päevas tasumata võlgnevuselt 7

816,09 eurolt alates 20.12.2019 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.11.2016 ehituse alltöövõtulepingu nr 1603803, mille

osaks olid ka eritingimused. Eritingimuste p 2.1.1 kohaselt oli lepingu objektiks Puka aleviku

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike I etapi ehitustööd. Lepingu hinnaks koos käibemaksuga oli

eritingimuste p. 2.2.3. kohaselt 240 136,20 eurot.

3. Garantiiperioodi alguseks oli p 2.4.1. kohaselt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine.

Garantiiperiood kestis lepingu p 2.4.2. kohaselt 24 kuud alates teostatud tööde ehitise omanikule

üleandmisest. Punkti 2.5.4. järgi oli garantiiaja tagatis 3 % lepingu lõplikust hinnast koos

käibemaksuga ja punkti 2.5.5 pidi tagatis olema jõus vähemalt 60 päeva möödumiseni garantiiaja

lõppemisest.

4. 26.04.2027 sõlmisid pooled lepingu lisa nr 13 alltöövõtulepingu muutmiseks. Selle kokkuleppega

lisandusid lisatööd, suurenes lepingu maksumus ning muutus tööde lõpetamise tähtaeg. Lepingu p.

2.2.3. kohaselt sai lepingu hinnaks koos käibemaksuga 260 536,20 eurot.

5. Hageja andis kostjale lepinguobjekti üle 20.10.2017. Puudusi ei avastatud ning vaegtöid ei olnud.

Kostja ei ole hagejale tagastanud garantiiaegset tagatist 7 816,09 eurot. Selle summa üle poolte vahel

vaidlust ei ole. Kostja oleks pidanud hagejale tagatise välja maksma 19.12.2019 (24 kuud + 60 päeva).

6. Hageja saatis 28.11.2019 kostjale tagatisraha tagastamise nõude. Kostja tagatisraha hagejale ei

tagastanud ega kavatsegi tagastada. Kostja põhjendas 12.12.2019 vastuses raha mittetagastamist

tasaarvestuse avaldusega. Kostja 23.05.2019 tasaarvestuse avalduses ja nõudes on viide poolte vahel

31.07.2017 sõlmitud alltöövõtulepingule nr 17_048_2. Kostja leidis, et tal on selle lepingu täitmisest

tulenev nõue hageja vastu summas 479 799,06 eurot. Kostja tasaarvestas selle nõude tellija ja töövõtja

vahel sõlmitud alltöövõtulepingust nr 16038-03 tuleneva nõudega kinnipeetud garantiiaegse tagatise

tagastamiseks summas 7 816,09 eurot. Lisaks nõudis kostja tasaarvestuse avalduses hagejalt viiviste ja

muude maksete tasumiseks 405 769,24 eurot.

7. Hageja leidis, et kostjal puudub tasaarvestuse õigus. Kostja väidet tasaarvestuse kohta lahendati

Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-18-3402. Ka selles tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt tasu teostatud

tööde eest ja kostja viitas tasaarvestusele 31.07.2017 sõlmitud alltöövõtulepingust nr 17_048_2

tuleneva nõudega hageja vastu. Selle tsiviilasja tasaarvestuse asjaolud on sarnased kostja 23.05.2019

tasaarvestuse avaldusega. Kohtu 28.06.2019 otsusega jäeti kostja vastuväited rahuldamata ning kostjalt

mõisteti hageja kasuks välja töötasu ja menetluskulud. Kostja vaidlustas kohtuotsuse Tallinna

Ringkonnakohtus. Kohtulahend ei ole veel jõustunud.

8. Hageja leidis, et tegu on tüüpilise kostja käitumisega, kus kostja on teinud ehituse alapakkumise ja

alapakkumisest tulenevat kahju katta alltöövõtjatele tasu mitte maksmisega või maksmise

edasilükkamisega. Kostja tasaarvestuse avaldus on alusetu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja peaks

lepingu alusel hagejale tagastama 7 816,09 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et nõue on muutunud

sissenõutavaks ja võlgnik ei ole seda tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on sisulist põhjust

teha tasaarvestus. Hageja vaidles tasaarvestusele vastu ja viitas VÕS § 200 lõikele 4.

9. Harju Maakohtus analüüsis tsiviilasjas nr 2-18-3402 põhjalikult alltöövõtulepingust nr 17_048_2

tulenevaid kostja nõudeid ning leidis, et kohtu ette toodud asjaolud välistasid tasaarvestuseks kasutatud

nõude maksmapaneku ning tasaarvestuse kehtivuse. Hageja nõue kostja vastu on põhjendatud.

10. Pooled sõlmisid lepingu, mille kohaselt tellis kostja hagejalt töö, hageja teostas töö, pretensioone

tööle ei olnud ega ole. Kostja on kohustatud hagejale tagastama garantiiraha, kuid keeldub selle

tagastamisest ja lepingu täitmisest. Kostja on lepingut rikkunud. Hageja nõuab kostjalt rahalise

kohustuse täitmist.

11. Nõutava raha tasumise tähtaeg on 19.12.2019. Ehitustööde alltöövõtulepingu nr 1603803

eritingimusete p. 2.9.5. kohaselt on viivis 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest.

Tasumata on 7 816,09 eurot. Viivis päevas on 3,91 eurot. Viivise arvestus algab 20.12.2019.

12. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja viitas vastuses 15.08.2017 poolte vahel sõlmitud

töövõtulepingule nr 17_048_2, mille alusel pidi hageja alltöövõtjana tegema Rapla linnas mulla- ja

katenditöid. Kostja selgitab oma vastuses selle lepinguga seotud asjaolusid, mis on arutusel Tallinna

Ringkonnakohtus menetluses tsiviilasjas nr 2-18-3402. Selles vaidluses esile toodud asjaoludele

tugineb kostja oma tasaarvestuse avalduses, millega ta soovib hageja nõuet tasaarvestada. Kostja ei ole

sisuliselt hageja nõudele vastu vaielnud ning on vastu vaielnud üksnes viivisele.

13. Üleandmise - vastuvõtmise aktist nähtub, et garantiiajaks peeti kinni hageja töövõtutasu ja selle

pidi kostja pärast garantiiaja möödumist välja maksma. Hageja andis kostjale lepinguobjekti üle

20.10.2017. Selle üle poolte vahel vaidlust olla ei saa. Lepingu eritingimuste p 2.9.5 nägi ette viivise

suuruse. Tööde käigus peetakse igalt aktis näidatud tööde maksumuse summalt kinni garantiisumma,

mis moodustabki objekti lõpuks garantiitagatise. Eraldi arvet sellele summale ei esitata, kuna see

summa kajastub aktides, selle pealt tasutakse käibemaks ja see summa jääb tellija kätte. Tellijal oli

kohustus tema kätte jäänud summa töövõtjale välja maksta peale garantiitähtaja möödumist.

14. 7816,09 eurot jäi tellija deposiiti ning kostja oleks pidanud hagejale tagatise välja maksma

19.12.2019. Seda tähtaega ei ole kostja vaidlustanud. Hageja pöördus 28.11.2019 kirjaga kostja poole

tagatisraha tagastamise nõudega. Hageja jääb viivisenõude juurde. Kostja menetluse peatamise

taotlusele vaidles hageja vastu.

15. 29.10.2024 seisukohas nõustus hageja menetluse uuendamisega. 29.11.2024 lõplikes seisukohtades

jäi hageja oma varasemate väidete ja nõude juurde. Hageja arvestab viivist alates 20.12.2019 lepingus

toodud määras 0,5% päevas tasumata summalt. Alates 20.12.2019 kuni 28.11.2024 on kostja viivises

1439 päeva. Viivise summa on 5 626,49 eurot.

16. Kostjal ei ole hagile sisulisi vastuväiteid. Kostja tugineb ainult tasaarvestusele. Hageja

tasaarvestusega ei nõustu. Kostja väidab, et hageja on tunnistanud enda kohustust tasuda kostjale

tsiviilasjas nr 2-18-3402 töö teostamiseks kasutatud materjalide ja tehnika maksumus summas 78

976,42 eurot + km. Selles summas soovib hageja nüüd teha tasaarvestust. Tsiviilasjas nr 2-18-3402

lahendati hageja põhitööde nõuet kostja vastu summas 85 236,23 eurot, kuid leiti, et enne tasaarvestuse

tegemist ei muutunud hageja nõue kostja vastu seoses lisatööde tegemisega sissenõutavaks ja seetõttu

lisatööde tasu ei arvestatud. Selle tõttu leidis kohus, et põhitööde maksumuse summa on väiksem kui

hageja poolt kostjale tasumisele kuuluv materjalide ja seadmete kasutamise maksumuse summa ning

võimalik on teha tasaarvestus 94 771,70 eurot - 85 236,23 eurot - 4866,36 eurot = 4 669,11 eurot

(Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 lahend p 15).

17. Sellest tulenevalt tunnistati eelviidatud tsiviilasjas hageja nõuet kostja vastu seoses Tartu objekti

tasumata töödega 4866,36 euro ja lisanduva viivise osas. Tagatisraha nõude lahendamisel ei oma

ringkonnakohtu arvestus tähtsust, sest lähtuvalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist anti käesolevas

vaidluses käsitletud tööd üle 20.10.2017. Tagatisraha nõue muutus sissenõutavaks 19.12.2019 (24

kuud + 60 päeva). Kostja tegi tasaarvestuse 23.05.2019. Kostja ei saanud teha tasaarvestust nõudega,

mille sissenõudmise tähtaeg ei olnud veel saabunud. Sellise nõude ette tasaarvestamine, mille tulevase

maksmise kohustusest on kostja teadlik, kuid mida ta veel maksma ei pea, ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega. Eeltoodust lähtuvalt ei ole asjakohane kostja väide, et töövõtja hagi esemeks olev nõue

on lõppenud enne 19.12.2019 hagiga kohtusse pöördumist.

18. Hageja esitas kostja vastu tsiviilasjas nr 2-22-7230 hagi võla sissenõudmiseks, mis koosnes

tasumata lepingujärgsete tööde tasunõudest 85 236,23 eurot ja lisatööde tasu nõudest 89 754 eurot.

Kokku oli kosjal hagejale tasumata 174 990,23 eurot. Sellest summast arvestas hageja maha tööde

tegemisel kasutatud masinate ja materjalide maksumuse 97 662 eurot (käsitletud ka Tallinna

Ringkonnakohtu 21.06.2023 lahendis) ning nõude summaks tasumata tööde eest jäi 77 328,23 eurot,

millele lisandub tagatusraha nõue. Pooled vaidlevad veel võimalike leppetrahvide jms teemal.

Pooltevahelises rahalises nõudes ei ole kohtulahend jõustunud. Ei ole teada, kas kostjal on õigus

midagi tasaarvestada.

19. Sisuliselt ei ole kostja hageja nõudele vastu vaielnud. Kostja tasaarvestusele vaidleb hageja vastu,

kuna kostja võlgneb hagejale palju suurema summa, kui on kostja tasaarvestusavalduses näidatud

summa.

20. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 550 eurot ja kulud õigusabile.

Õigusabi on kokku osutatud 12 h 30 min. Hagi esitamiseks vajalike dokumentide analüüsile kulus 4 h

30 min, hagiavalduse koostamisele kulus 4 tundi. Kostja vastuse analüüsile kulus 3 tundi 30 min.

Hageja 09.02.202 vastuse koostamisele kulus 30 min ja lõplike seisukohtade koostamisele 2 tundi.

Õigusabi tasu on 150 eurot tunnis ja kokku on õigusabi tasu 1875 eurot. Tasu ei sisalda käibemaksu,

õigusabi osutaja ei ole käibemaksukohuslane. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 2425 eurot

(550 eurot + 1875 eurot).

KOSTJA VASTUVÄITED

21. Kostja vaidles hagile vastu. 09.12.2016 sõlmis hageja kostjaga lepingu nr 16038-031, mille alusel

pidi hageja alltöövõtjana tegema ehitustöid Puka alevikus ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni torustike I

etapi ehitamisel (Puka leping). 15.08.2017 sõlmis hageja kostjaga lepingu nr 17_048_2, mille alusel

pidi hageja alltöövõtjana tegema Rapla linnas (Kastani, Koidu, Mahlamäe ja Vahe tänaval) mulla- ja

katenditöid (Rapla leping). 07.09.2017 sõlmis hageja kostjaga lepingu nr 17047-01, mille alusel pidi

hageja alltöövõtjana ehitama RMK puukooli teed Tartu linnas (Rõõmu tn 7, 9 ja 13) (Tartu leping).

22. Rapla lepingu objektiks olevate tööde tegemiseks oli hagejale vajalik mh täitematerjal (liiv,

killustik) ning tehnika (greider, buldooser, rover). Kuna hagejal oli raskusi materjali ja tehnika

hankimisega (mis Rapla lepingu järgi oli tema kohustus), nõustus kostja andma ise materjali ja aitama

tehnikaga. 13.03.2018 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, mis vastavalt kokkuleppe p-le 5 jõustus

tagasiulatuvalt 31.07.2017. Kokkuleppe järgi oli kostjal õigus materjalide ja seadmete eest tasutud või

tasumisele kuuluvad summad pidada kinni hagejale tasumisele kuuluvatest summadest. Kasutatud

materjal kuulus kostjale (hageja võttis liiva ja killustikku kostjale kuuluvast Künka karjäärist. Tööde

tegemiseks kasutatud tehnikast kuulus kostjale buldooser Geider, buldooser Kaurits OÜ-le ja GNSS

rover kuulus THEK Automaatika OÜ-le.

23. Kostja aktsepteeris hageja Rapla lepingu alusel esitatud teostatud tööde aktid. Kostja aktsepteeris

akti 1 teostatud tööde eest 2017. augustis, millega tehti mahaarvamine seoses materjalidega summas

2422,80 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja aktsepteeris akti 2 teostatud tööde eest 2017. a

septembris, millega tehti mahaarvamine seoses materjalide ja tehnikaga summas 33 035,99 eurot,

millele lisandus käibemaks. Kostja aktsepteeris akti 3 teostatud tööde kohta 2017. a oktoobris, millega

tehti mahaarvamine seoses materjalide ja tehnikaga arvestades lisatöid 52 992,35 eurot, millele

lisandus käibemaks. Kostja ei aktsepteerinud hageja Rapla lepingu alusel esitatud teostatud tööde akti

nr 4 teostatud tööde kohta 2017. a novembris.

24. Hageja esitas kostja vastu Harju Maakohtule 03.03.2018 hagi, mille esemeks oli Tartu lepingu

alusel teostatud tööde eest võlgnevuse nõue 5603,25 eurot ja viivise nõue. Hageja oli juba enne hagiga

kohtusse pöördumist ehk 02.03.2018 nõudekirjas nr T800-1/4694 seisukohal, et hageja võlgneb

kostjale materjali ja tehnika eest täiendavalt 81 028 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitas

kohtuväliselt (22.05.2018. a kirja lk-l 3) ja kohtuvaidluses, et ta tunnustab vastavat kosja nõuet

materjali ja tehnika eest summas 78 976,42 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja tuletas

02.03.2018 nõudekirjas hagejale meelde, et viimane võlgneb talle 81 028 eurot ja käibemaksu ning

viitas õigusele see tasaarvestada Tartu lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

25. 28.06.2018 vastuses hagiavaldusele esitas kostja tasaarvestuse vastuväite, tuginedes mh nõudele

materjalide ja tehnika eest. Vastusena tasaarvestuse vastuväitele teatas hageja, et tal on lisaks

03.03.2018 hagi esemeks olevale nõudele kostja vastu veel täiendavaid nõudeid. Hageja leidis, et tal

on tasunõue seoses Rapla lepingu alusel teostatud „lisatöödega“ kokku summas 84 870 eurot, millele

lisandub käibemaks, tasunõue seoses Rapla lepingu alusel teostatud töödega vastavalt aktile 4 summas

71 030,19 eurot, millele lisandub käibemaks ja Rapla lepingu alusel antud ehitusaegse tagatise

tagastamise nõue summas 7190,80 eurot. Kostja vaidles nendele nõuetele vastu.

26. Rapla lepingu p 2.3.2 järgi oli tööde üleandmise tähtaeg 10.10.2017. Töid tähtajaks üle ei antud.

Kostja leidis, et tal on tulenevalt Rapla lepingu tähtaja ületamisest hageja vastu leppetrahvinõue

seisuga 14.02.2018. a summas 87 764,48 eurot ning seisuga 18.07.2018 summas 193 356,35 eurot,

kulude hüvitamise nõue (kulud omanikujärelevalvele, projektijuhtimiskulu, ajutine liikluskorraldus ja

liiklusmärkide rent, talihooldus) summas 10 687,50 eurot. Kostja leidis, et ta on tasaarvestanud hagi

esemeks oleva Tartu lepingust tuleneva nõude juba enne hagi esitamist 02.03.2018 kirjaga.

27. 28.06.2018 vastuses hagiavaldusele esitas kostja Tartu lepingu alusel esitatud nõudele

tasaarvestuse vastuväite, tuginedes uuesti leppetrahvi nõudele ja kulutuste nõudele ning täiendavalt ka

nõudele materjalide ja tehnika eest Rapla lepingu alusel. Harju Maakohtu 18.06.2019 otsusega hageja

hagi rahuldati. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Kostja taotles maakohtu otsuse tühistamist.

28. Kostja esitas hageja vastu Rapla lepingu alusel materjalide ja tehnika nõude summas 81 028 eurot

ja kulude hüvitamise nõude tulenevalt tähtaja ületamisest (kulud omanikujärelevalvele,

projektijuhtimiskulu, ajutine liikluskorraldus ja liiklusmärkide rent, talihooldus) summas 10 687,50

eurot. Hageja tunnustas kostja nõuet materjalide ja tehnika eest summas 78 976,42 eurot, millele

lisandus käibemaks. Kostja ei nõustunud maakohtu põhjendusega, et tema tasaarvestuse nõue on

tõendamata.

29. Käesolevas asjas esitatud hagi esemeks on Puka lepingu alusel põhivõlgnevus 7816,09 eurot ja

viivis. Kostja hinnangul puudub vaidlus selle üle, et kostja esitas hagejale 23.05.2019 tasaarvestuse

avalduse. Hagile lisatud kostja 23.05.2019 kirjast nr T800-1/7207 nähtub, et kostja on tasaarvestanud

Puka lepingu garantiiaegse tagatise summas 7816,09 eurot oma nõudega hageja vastu materjali ja

tehnika eest.

30. Hageja ei ole põhistanud, miks puudub kostjal tasaarvestuse õigus. Hageja on ilmselt järeldanud, et

tsiviilasjas nr 2-18-3402 otsusega on tuvastatud, et kostja nõue seoses materjalide ja tehnikaga ei ole

kehtiv.

31. Kostja pidas arusaamatuks hageja tuginemist VÕS § 635 lg-le 1 ja seisukohale, et töövõtjal on

õigus saada teostatud tööde eest tasu. Vaidluse esemeks on garantiiaegse tagatise tagastamine. Asjaolu,

et kostja pidas kooskõlas lepingu tingimustega garantiiaegse tagatise kinni hagejale tasumisele

kuulunud summast, ei muuda garantiiaja tagatist töövõtulepingu järgseks tasuks tehtud tööde eest.

32. Hagiga taotletakse viivist alates 20.12.2019 0,05 % päevas viitega Puka lepingu eritingimuste p-le

2.9.5. Puka lepingu eritingimuste p 2.9.5 sätestab, et tellija on kohustatud tasuma viivist 0,05%

tähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest „arvete tasumisega viivitamisel“. Hagi esemeks

ei ole tasunõue tööde eest, mille saamiseks pidi töövõtja kooskõlas Puka lepingu üldtingimuste p-ga

5.2 esitama arveid. Garantiiaja tagatis ei ole tasu tehtud tööde eest.

33. Hageja on allkirjastanud 25.10.2017 alltöövõtu üleandmise-vastuvõtmise akti, mille p-s 4.1 on

kokku lepitud, et 7816,09 eurot jääb tellija deposiiti seoses hageja kohustusega anda garantiiaja tagatis

suurusega 3% lepingu lõplikust hinnast koos käibemaksuga. Kostja ei tunnista viivisenõuet.

34. Kostja on hagi esemeks oleva põhinõude kehtivalt tasaarvestanud 23.05.2019 kirjaga nr T800-

1/7207. Kostja on teostanud tasaarvestuse tuginedes, nõudele hageja vastu materjalide ja tehnika eest.

Hagi esemeks olev põhinõue on lõppenud enne 19.12.2019. a hagiga kohtusse pöördumist. Kostja

esitas ka menetluse peatamise taotluse, et menetlus peatataks kuni teise tsiviilasja vaidluse

lahendamiseni.

35. 04.10.2024 esitas kostja menetluse uuendamise taotluse. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilasjas nr 2-18-3402 21.06.2023 tehtud otsuse kohaselt tunnustas hageja kostja nõuet materjalide ja

tehnika eest antud tsiviilasjas vähemalt 94 771 euro ulatuses ja tsiviilasjas nr 2-22-7230 summas 97

662 eurot. Mõlemad summad on suuremad kui see, mida kostja on kasutanud tasaarvestuseks

23.05.2019 kirjas. Kostja nõue materjalide ja tehnika eest muutus kogu ulatuses sissenõutavaks

02.03.2018 seisuga (kohtuotsuse punkt 14.2) ehk enne hagi esemeks oleva nõude sissenõutavaks

muutumist.

36. 03.12.2024 seisukohtades kordas kostja, et ta esitab tasaarvestuse vastuväite ja tasaarvestus on

tehtud kohtuväliselt 23.05.2019 kirjaga nr T800-1/7207 enne hagi esitamist. Nähtuvalt 23.05.2019

tasaarvestusavalduse lk 1 p-st (v) ja lk 3 viiendast punktist hõlmab see muuhulgas käesoleva tsiviilasja

hagi esemeks olev põhivõlgnevust 7816,09 eurot Puka lepingu alusel.

37. Tasaarvestusavalduse järgi sõlmis hageja 15.08.2017 kostjaga lepingu nr 17_048_2, mille alusel

pidi hageja alltöövõtjana tegema Rapla linnas mulla- ja katenditöid. Kuna hagejal oli raskusi materjali

ja tehnika hankimisega, nõustus kostja andma ise materjali ja aitama tehnikaga. Osaliselt teostati

tasaarvestused Rapla lepingu alusel esitatud aktides 1-3. Seejärel üles jäänud hageja võlgnevusest

materjali ja tehnika eest tasaarvestas kostja 23.05.2019 kirjaga erinevad hageja nõuded.

38. Kostja esitas materjali ja tehnika nõude osas menetlusliku tasaarvestuse vastuväite tsiviilasjas nr 2-

18-3402, mille esemeks oli hageja nõue kostja vastu Tartu lepingu alusel. Kuivõrd tsiviilasjas 2-18-

3402 tuli tuvastada, kas kostjal on hageja vastu nõue materjalide ja tehnika eest, esitas kostja taotluse

käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 otsuse

punkti 12 kohaselt tunnustas kohus kostja nõuet hageja vastu materjalide ja tehnika eest vähemalt (78

976,42 eurot + km 20%) 94 771 euro ulatuses, mis on oluliselt suurem, kui nõude osa, mida kostja on

kasutanud tasaarvestuseks 23.05.2019 kirjas.

39. TsMS § 457 lg 2 sätestab, et kui kostja on esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse

vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses, milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei

tunnustata. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte järgi on pooltele siduv ka see, kui kohus

tasaarvestuse vastuväite rahuldab ehk tuvastab, et kostjal on hageja vastu nõue. TsMS § 442 lg 5 ja §

457 lg 2 koostoimest tuleneb, et resolutsioonis sellist tasaarvestust ei märgita ja õigusjõu tekkimiseks

piisab, kui tasaarvestuse aluseks oleva nõude olemasolu tuvastamine nähtub kohtulahendi

põhjendustest.

40. Kuigi tsiviilasjas nr 2-18-3402 tehtud Harju Maakohtu 15.06.2022 otsuse resolutsioon tasaarvestust

ei nimeta, ei oma see otsuse siduvuse seisukohast mingit tähtsust. Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas

vaidlustanud, et kostjale kuulus 23.05.2019 seisuga tema vastu materjalide ja tehnika eest nõue

suurusega vähemalt 94 771,70 eurot. Antud ulatuses tunnustas hageja kostja nõuet materjali ja tehnika

eest juba 22.05.2018 kirjas. Kostja on seisukohal, et hageja võlgnes materjali ja tehnika eest 97 662

eurot. Hageja on tunnustanud kohustust tasuda kostjale materjali ja tehnika eest 97 662 eurot

tsiviilasjas nr 2-22-7230 esitatud hagis ja selle asjaolu võttis hageja omaks ka 28.11.2022 istungil, mis

on protokollitud. Hageja jäi selle juurde, et kostja nõude suuruseks on 97 662 eurot, ka 30.09.2024

tsiviilasjas nr 2-22-7230 eurot esitatud menetlusdokumendis.

41. Tsiviilasjas nr 2-18-3402 oli nõudest materjali ja tehnika eest menetluslikuks tasaarvestuseks

kasutatud ulatus 4866,36 eurot. Kostja on 23.05.2019 kirjas märkinud, et kasutab tasaarvestuseks, mh

käesolevas tsiviilasjas menetletava hagi esemeks oleva põhivõlgnevusega summas 7816,09 eurot, oma

nõuet hageja vastu materjali ja tehnika eest 74 029,82 euro ulatuses. Hageja tasaarvestatavate nõuete

hulgas on viimasena nimetatud garantiiaegne tagatise summas 1981,41 eurot. Tegelikult oli hageja

antud garantiiaegne tagatis 736,89 euro võrra väiksem. Vastav asjaolu on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-

18-3402 tehtud kohtuotsustega. Asjaolu, et tagatis oli üksnes 1244,52 eurot, kinnitab hageja

hagiavalduses, mida kohus menetleb tsiviilasjana nr 2-20-7330.

42. Eeltoodust tulenevalt on 23.05.2019 kirjaga kasutatud tasaarvestuseks kostja nõudest 74 029,82

eurot – 736,89 eurot = 73 292,93 eurot. Seega ka pärast kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust

tsiviilasjas nr 2-18-3402 ja 23.05.2019 kohtuvälist tasaarvestusavaldust, võlgneb hageja kostjale

materjalide ja tehnika eest veel 97 662 eurot – 73 292,93 eurot – 4866,36 eurot = 19 502,71 eurot.

43. Kuna kostja on teinud tasaarvestuse, on hageja nõue lõppenud 02.03.2018. Vaidlus puudub, et

kostja on hagi esemeks oleva nõude tasaarvestamiseks esitanud hagejale 23.05.2019 kirja. Hagi

kohaselt muutus hagi esemeks olev nõue sissenõutavaks 19.12.2019. Hageja arvamus, et kostja ei

saanud hageja nõuet tasaarvestada enne, kui hageja nõue muutus sissenõutavaks, on ekslik. VÕS § 197

lg 1 järgi on tasaarvestuse eelduseks see, et tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt

poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS ei keela tasaarvestaval poolel enda kohustuse täitmist

enne sissenõutavaks muutumist. Oluline on, et sissenõutavaks oleks muutunud teise poole kohustus.

Kostja kasutas tasaarvestuseks oma nõuet hageja vastu materjalide ja tehnika eest, mis muutus kogu

ulatuses sissenõutavaks 02.03.2018. a seisuga.

44. Hageja väide, et VÕS § 197 lg-t 1 järgiv tasaarvestusavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega, on

sisustamata ning ilmselgelt alusetu. Hagiavalduse järgi andis hageja hagi esemeks oleva garantiiaegse

tagatise alates 20.10.2017. Ei ole ühtegi seaduse sätet ega lepingu punkti, mis keelas kostjal seejärel

ükskõik millal tagatis tagastada. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad

tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi

kokku teisiti. Seega lõppes hagi esemeks olev nõue 23.05.2019 tasaarvestusavalduse alusel juba enne

selle sissenõutavaks muutumist ehk täpsemalt 02.03.2018, mil hagejal oli kohustus tasuda kostjale

materjalide ja tehnika eest.

45. Hageja ei ole tasaarvestust teostanud, mh tsiviilasjas nr 2-22-7230. Hageja ei ole esitanud kostjale

seoses viimase nõudega materjali ja tehnika eest mitte kunagi tasaarvestusavaldust. On õige, et Harju

Maakohus menetleb tsiviilasjana 2-22-7230 hageja 15.05.2022 hagiavalduse alusel nõuet kostja vastu

summas 4 91 021,74 eurot. Hageja on selles tsiviilasjas esitanud erinevad nõuded seoses Rapla lepingu

täitmisega (põhitööde tasunõue, lisatööde tasunõue, ehitusperioodi tagatis).

46. Hageja selgitas käesolevas asjas 29.11.2024 esitatud seisukohas, et tsiviilasja nr 2-22-7230

haginõue koosneb “tasumata lepingujärgsete tööde teostamise eest tasumise nõudest 85 236,23 eurot ja

lisatööde tegemise eest tasu nõudes 89 754 eurot. Kokku on kosjal hagejale tasumata 174 990,23 eurot.

Sellest summast arvestas hageja maha tasu tööde tegemise kasutatud masinate ja materjalide

maksumuse 97 662 eurot ning nõudesummaks tasumata tööde eest jääb 77 328,23 eurot, millele

lisandub tagatisraha nõue.

47. Kostja on tsiviilasjas nr 2-22-7230 korduvalt viidanud, et hageja ei ole esitanud kostjale

tasaarvestusavaldust. Olukorras, kus hageja loetleb hagis suure hulga enda erinevaid nõudeid (kokku

188 683,74 euro ulatuses) ning seejärel selgitab, et on hagi esitamisel midagi maha arvestanud, on

hageja esitanud tasunõuded lihtsalt väiksemana, aga millised nõuded ja millises ulatuses, see on

selgusetu. Vaatamata korduvatele selgitustele jäi hageja selle juurde, et on 97 662 eurot võtnud maha

lisa- ja muudatustööde maksumusest kokku.

48. Tsiviilasjas nr 2-22-7230 on hageja selgitanud, et kõigi põhi- ja lisatööde tasunõuded muutusid

sissenõutavateks 01.07.2018 ja ehitusperioodi tagatise nõue 01.09.2022 ehk hiljem kui kostja nõue

hageja vastu seoses materjali ja tehnikaga. Seega isegi, kui hageja oleks esitanud kohtuvälise

tasaarvestusavalduse (mida hageja ei väida ja mida ta ei ole faktiliselt esitanud) või kui hageja oleks

esitanud tsiviilasjas nr 2-22-7230 menetlusliku tasaarvestuse vastuväite (mida hageja ei väida ja mida

hageja ei ole faktiliselt esitanud), oleks see toimetu. Kostja on teinud kehtiva tasaarvestuse 23.05.2019

kirjaga, millest tulenevalt on hagi esemeks olev nõue lõppenud 02.03.2018 (VÕS § 197 lg 2), millest

tulenevalt puudub hagejal kostja vastu ka viivisenõue.

49. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 2822,80 eurot. Õigusabi

osutati tunnihinnaga 160 eurot ilma käibemaksuta mahus 10,63 tundi ehk 1700,80 eurot.

Õigusabikulud tunnihinnaga 220 eurot (ei sisalda käibemaksu) osutati mahus 5,1 tundi ehk 1122 eurot.

Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Hageja menetluskulusid pidas kostja

ülepaisutatuteks.

KOHTU PÕHJENDUSED

50. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele.

51. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

1)

hageja ja kostja sõlmisid 21.11.2016 ehituse alltöövõtulepingu ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonitööde tegemiseks Puka alevikus;

2)

lepingu järgi pidi hageja andma garantiiaja tagatise, mis vastab 3% lepingu hinnast koos

käibemaksuga ning tagatis pidi olema jõus veel vähemalt 60 päeva möödumiseni pärast

garantiiaja lõppemist;

3)

hageja esitas pärast lepingu lõppemist kostjale nõuda tagastada garantiiaegne tagatis summas

7816,09 eurot;

4)

15.08.2017 sõlmisid pooled alltöövõtulepingu Rapla linnas mulla- ja katenditööde tegemiseks;

5)

07.09.2017 sõlmisid pooled alltöövõtulepingu RMK puukooli teede rajamiseks Tartu linnas;

6)

Rapla linnas tehtavate tööde jaoks oli hagejale vajalik täitematerjal ja tehnika, mille hankimine

lepingu alusel oli hageja kohustus, kuid mille tagas talle kostja;

7)

hageja ja kostja sõlmisid 13.03.2018 kokkuleppe, mille kohaselt oli kostjal õigus materjalide ja

seadmete kasutamise eest tasutavad summad kinni pidada hagejale tasumisele kuuluvatest

summadest;

8)

kostja saatis hagejale 23.05.2019 tasaarvestuse avalduse, milles tasaarvestas materjalide ja

seadmete kasutamise tasud hagejale maksmisele kuuluvate summadega, sealhulgas

tagatisrahaga;

9)

hageja saatis kostjale 28.11.2019 tagatisraha tagastamise nõude.

52. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus hageja nõue tasaarvestada või tuleb kostjal tasuda

hagejale alltöövõtulepingu nr 16038-03 alusel tagatisraha 7816,09 eurot ning viivis lepingulise määra

alusel 0,05% päevas alates 20.12.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni.

53. Hageja leidis, et kostjal puudub tasaarvestuse õigus, sest hageja on sellele vastu vaielnud. Kostja

tasaarvestust juba lahendati tsiviilasjas nr 2-18-3402. Kostjal ei ole nõudele sisulisi vastuväiteid, kostja

on tuginenud ainult tasaarvestusele. Kostja ei saanud teha tasaarvestust nõudega, mille sissenõudmise

tähtaeg ei olnud veel saabunud. Hageja esitas asjas 2-22-7230 kostja vastu tasunõude väljamõistmiseks

hagi, milles arvestas nõudest maha kostjale materjalide ja tehnika eest tasumisele kuuluva 97 662

eurot.

54. Kostja leidis, et hageja nõue tema vastu on tasaarvestusega lõppenud enne, kui hageja hagiavalduse

esitas 19.12.2019. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse 23.05.2019 ning seadusest ei tulene, et

tasaarvestada ei saa nõuet, mis pole veel sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole põhistanud, miks ei

ole kostjal tasaarvestuse õigust. Sisuliselt on hageja korduvalt kohtuväliselt ja ka tsiviilasja nr 2-22-

7230 menetlusdokumentidest tunnistanud kostja nõuet, mille alusel tasaarvestus tehti. Hageja ise

tasaarvestuse avaldust esitanud ei ole. Kostja õigust teha tasaarvestus on tunnustatud jõustunud

kohtulahendiga asjas 2-18-3402. Ka pärast kostja menetluslikku tasaarvestusavaldust tsiviilasjas nr 2-

18-3402 ja 23.05.2019 kohtuvälist tasaarvestusavaldust võlgneb hageja kostjale materjalide ja tehnika

eest veel 97 662 eurot – 73 292,93 eurot – 4866,36 eurot = 19 502,71 eurot.

55. Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest nõue on kostja tasaarvestusega lõppenud

enne, kui hageja hagiga kohtusse pöördus. VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse

pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib

kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Eeltoodust ei

tulene, et tasaarvestust saab teha üksnes siis, kui mõlemad tasaarvestatavad nõuded on muutunud

sissenõutavateks.

56. VÕS § 200 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas

ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 järgi toimub

tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Eeltoodud sätete koostoimest tuleneb, et kui üks pool

on esitanud tasaarvestuse avalduse, lõpeb selle tulemusena ka vastaspoole nõue kattuvas ulatuses ning

nõue lõpeb pärast avalduse esitamist ajast, mil nõuet tasaarvestada sai. Kuna nõude tasaarvestamine ei

sõltu nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid sellest, kas nõudel on põhimõtteliselt olemas seadusest

või lepingust tulenev alus, lõppes hageja nõue kostja vastu juba pärast kostja tasaarvestuse avalduse

esitamist.

57. VÕS § 200 lõikes 1 on toodud tasaarvestuse piirangud ehk loetelu nõuetest, mida ei saa

tasaarvestada. Selles loetelus ei ole märgitud, et tasaarvestada ei saa nõuet, mis tasaarvestuse avalduse

esitamise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud. VÕS § 200 lg 4 näeb ette, et tasaarvestav pool ei

saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on ekslikult järeldanud, et

üksnes tema formaalsed vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuse avalduse esitamisest

tulenevad õiguslikud tagajärjed.

58. Riigikohus on selgitanud, et tasaarvestust välistavad vastuväited VÕS § 200 lg 4 tähenduses on

üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (kohustus on

täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu), st vastuväited, mis annavad

poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või mingi ajavahemiku jooksul keelduda. Kui

pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb

tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele

välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei

kohaldu (RK TKo 2-19-15657, p 12, 2-19-6689, p 12.1). Eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja üksnes

formaalselt avaldada, et ta ei nõustu tasaarvestuse avaldusega, vaid tal oleks tulnud välja tuua ning

tõendada asjaolud, mis kostja nõude maksmapaneku täielikult välistaksid. Seda ei ole hageja teinud.

59. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 21.11.2016 ehituse alltöövõtulepingu

(dtl 10-30) Puka aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike I etapi ehitustööde tegemiseks.

Lepingu eritingimuste punkti 2.5.4 järgi oli garantiiaja tagatiseks 3% lepingu lõplikust hinnast koos

käibemaksuga. Punkti 2.5.5 järgi pidi garantii olema jõus vähemalt 60 päeva möödumiseni garantiiaja

lõppemisest. Punkti 2.4.2 järgi oli garantii kestuseks 24 kuud alates teostatud tööde ehituse omanikule

üleandmisest. Lepingu lisa nr 13 (dtl 31-32) kohaselt oli lepingu hinnaks koos käibemaksuga 260

536,20 eurot. Alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga (dtl 33) anti tööd üle. Iseenesest ei

vaidle pooled selle üle, et hagejal oli õigus kostjalt tagasi taotleda Puka alltöövõtulepingu alusel

kostjale jäänud garantiitagatis.

60. Kostja esitas hagejale 23.05.2019 tasaarvestuse avalduse ja nõude (dtl 42-44, dtl 146-148), milles

leidis, et tal on hageja vastu lepingu tähtaja ületamisest tingitud kulude nõue 10 687,50 eurot ja

materjalide ning tehnika andmisest tulenev nõue kokku 81 028 eurot. Eeltoodule lisandus kostja

leppetrahvi nõue 388 083,56 eurot. Kostja tasaarvestas oma nõuded hageja nõuetega, sealhulgas

tagatise nõudega alltöövõtulepingu nr 16038-03 alusel summas 7816,09 eurot ehk selle nõudega, mida

hageja nõudis hagiavalduses. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai kostja avalduse kätte. Kohtu

hinnangul lõppes hageja nõue nõuda kostjalt Puka lepingu alusel makstud tagatise tagastamist ajal, mil

ta sai kostja avalduse kätte ehk hiljemalt mais 2019. Hageja nõue lõppes sõltumata sellest, millisel ajal

oleks tal endal olnud õigus hakata kostjalt tagatise tagastamist nõudma. Pooled ei vaidle selle üle, et

muid põhjuseid peale tasaarvestuse avalduses toodu kostjal tagatise tagastamata jätmiseks ei olnud.

61. Kuna kostja esitas tasaarvestuse avalduse enne, kui hageja hagiavaldusega 19.12.2019 kohtusse

pöördus, tuleb hageja tagatise tagastamise nõue jätta rahuldamata, sest kostja kohustus on

tasaarvestuse kaudu lõppenud. Kostja teavitas hagejat ka täiendavalt 12.12.2019 (dtl 45) ehk enne

hagiavalduse esitamist, et on hageja tagatise tagastamise nõude 29.05.2019 tasaarvestuse avaldusega

tasaarvestanud.

62. Harju Maakohtu 28.06.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3402 (dtl 34-41) rahuldati hageja hagi

kostja vastu. Kohus leidis, et kostja ei tõendanud tasaarvestuse aluseid. Pooled ei vaidle selle üle, et

antud Harju Maakohtu otsus tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsusega ning vaidlus saadeti

maakohtule tagasi uueks lahendamiseks. Tsiviilasjas 2-18-3402 tehtud uues Harju Maakohtu

15.06.2022 otsuse (dtl 150-154) punktis 18 viitas kohus hageja 18.06.2018 menetlusdokumendile,

milles viimane kinnitas, et võlgneb kostjale materjalide ja masinate rendi eest 78 976,42 eurot, millele

lisandub käibemaks. Kohus leidis, et tasaarvestuse eeldused on täidetud, mistõttu jäeti hageja tasunõue

rahuldamata.

63. Tallinna Ringkonnakohus tegi tsiviilasjas nr 2-18-3402 21.06.2023 otsuse (dtl 98-106, 124-132),

millega jäeti jõusse varasem Harju Maakohtu 15.06.2022 otsus ja täiendati otsuse põhjendusi.

Ringkonnakohus osundas, et hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja hankis töödeks materjalid,

mille kulu pidi hageja kostjale hüvitama (otsuse p 11.1). Tsiviilasjas nr 2-22-7230 oli hageja esitanud

ka hagiavalduse (dtl 174-178, 158-160), milles tunnustas kostja nõuet materjalide ja tehnika rendi eest

97 662 euro ulatuses. Seega ei pidanud osas, milles hageja nõustus kostja nõude aluseks olevate

asjaoludega, kostja neid asjaolusid tõendama. Otsuse punktis 15 tuvastas ringkonnakohus, et kostja

materjalide ja tehnika kasutamisest tulenev nõue oli suurem, kui hageja tasunõue lepingu alusel ning

kostja sai oma nõude hagi nõudega tasaarvestada. Hageja nõue lõppes seetõttu juba enne selle

sissenõutavaks muutumist. Tallinna Ringkonnakohtu otsus on jõustunud (Riigikohtu määrus dtl 134).

64. Eeltoodust tulenevalt on samade poolte vahel toimunud kohtuvaidluses tehtud jõustunud lahendiga

tuvastatud kostja tasaarvestusavalduse kehtivus. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on

menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi

aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 457 lg 2 näeb ette, et kui kostja on

esitanud menetluses haginõude vastu tasaarvestuse vastuväite, seob otsus menetlusosalisi ka ulatuses,

milles vastunõude olemasolu ja tasaarvestust ei tunnustata. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 457 lg

2 eesmärk on välistada korduvad kohtuvaidlused sama nõude üle. Seega olukorras, kus varem on

kohus tasaarvestusele sisulise hinnangu andnud, ei saa sama tasaarvestuse üle järgmistes kohtuasjades

enam vaielda. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul kokkuvõtvalt, et kuna kohus on juba andnud sisulise

hinnangu kostja tasaarvestuse avalduse kehtivusele jõustunud kohtulahendis asjas 2-18-3402, ei saa

hageja enam järgnevates kohtuvaidlustes tugineda sellele, et kostja tasaarvestuse avaldus tema nõude

lõppemist kaasa ei too.

65. Kohus ühtlasi nõustub kostja viitega, et hageja ise ei ole esitanud kostja vastu ühtegi tasaarvestuse

avaldust ning hageja on korduvalt nõustunud sellega, et kostjal on tema vastu rahaline nõue tulenevalt

materjalide ja tehnika kasutamisest. Nii saatis hageja kostjale 22.05.2018 kirja (dtl 155-156), milles ta

muuhulgas avaldas, et on nõus, et võlgneb kostjale materjalide maksumuse ning tehnika kasutamise

eest 78 976,42 eurot, millele lisandub käibemaks.

66. Tsiviilasjas nr 2-22-7230 esitatud hagiavalduses tunnistas hageja kostja nõuet (dtl 174-178, dtl

158-160). Kohtule samas asjas 30.09.2024 esitatud seisukoha (dtl 166-172) punktis 12 kinnitas hageja

taas, et kostjal on tema vastu nõue summas 97 662 eurot. Ka Harju Maakohtu samas asjas peetud

istungil 28.11.2022 (dtl 161-164) kinnitas hageja, et vaidlust ei ole selle üle, et kostja nõude suuruseks

hageja vastu on 97 662 eurot. Asjakohatu on seejuures hageja väide, et arvestades kostja nõuet, esitas

ta asjas 2-22-7230 seetõttu väiksema rahalise nõude. Hageja esitas hagiavalduse antud asjas

15.05.2022, mil käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõue ja teised kostja tasaarvestuse avalduses

esitatud hageja nõuded olid juba kostja 23.05.2019 tasaarvestuse avalduse esitamise tõttu lõppenud.

67. Kõike eeltoodut kokku võttes tuleb hageja nõue 7816,09 euro väljamõistmiseks kostjalt jätta

rahuldamata, sest nõue on lõppenud kostja tasaarvestuse avalduse esitamisega 23.05.2019 tulenevalt

kostja nõudest hageja vastu. Hageja on nõustunud, et kostja nõue tema vastu on suurem tema nõudest

kostja vastu. Kuna hageja nõue on tasaarvestuse avaldusega lõppenud, on alusetu ja tuleb rahuldamata

jätta ka hageja viivise nõue.

68. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi

otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

69. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 2822,80 eurot. Õigusabi

osutati tunnihinnaga 160 eurot ilma käibemaksuta mahus 10,63 tundi ehk 1700,80 eurot.

Õigusabikulud tunnihinnaga 220 eurot (ei sisalda käibemaksu) osutati mahus 5,1 tundi ehk 1122 eurot.

Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et kostja esindaja

tunnitasu on mõistlik ning õigusabi osutamiseks kulutatud aeg kooskõlas vaidluse keerukusega ja

kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks

menetluskuludena välja mõista 2822,80 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks

välja mõista viivis menetluskuludelt 2822,80 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik