3-23-602/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruaril 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-602

Haldusasi

X.Y kaebus Tallinna Vangla 27. jaanuari 2023. a

korralduse tühistamiseks, 8. märtsil 2023 tehtud vaide

tagastamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks,

vangla keelamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja (apellant) – X.Y

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.07.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.Y apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.Y apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.07.2023

otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 31.03.2025 (HKMS §

212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-602

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

27.01.2023 korraldusega nr 5-1-23/189 otsustas Tallinna Vangla (vastustaja) lukustada

O3 osakonna alates kella 10.15-st. Lukustamise põhjustas korralduse järgi juhtum, mille

käigus lõhuti vangla vara. Lisaks oli tuvastatud mitmeid vales kambris viibimisi. Lukustamine

oli vajalik, et teha järelevalvet ja tagada vangla üldine julgeolek. Korralduses sätestati, et

lukustamine kehtib kuni asjaolude väljaselgitamiseni. Osakonna kambrite uksed avati

31.01.2023 lõuna paiku.

2. X.Y (kaebaja) esitas 22.02.2023 korralduse peale vaide ning 200 eurose mittevaralise

kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja sõnul oli tegu põhjendamatu kollektiivse karistamisega.

Tegelikult ohtu ei olnud. Ajal, mil osakond oli suletud, võinuks vangla pakkuda võimalust

mängida lauamänge ning kasutada Internetti, vangla pesumasinaid ja trenažööri. Kaebajal on

hüpertoonia, diabeet ja psüühikahäire, ta kannatab tihti peavalude käes ja peab paluma

meditsiiniosakonnast valuvaigisteid. Sektsioonis on kehv ventilatsioon.

3. Vastustaja tagastas vaide 8.03.2023 (dokument nr 5-15/23/44-2) põhjendusel, et

27.01.2023 korralduse mõju on lõppenud, mistõttu vaide esitamine ei ole lubatav.

4. Kaebaja esitas 16.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-23-602),

milles palus korralduse tühistada ja vaideotsuse tagastamise õigusvastaseks tunnistada. Ka

palus kaebaja keelata vastustajal tulevikus sarnase sisuga haldusaktide andmise ning mõista

vastustajalt välja 200 euro suurune hüvitis mittevaralise kahju eest. Kaebaja nägi 27.01.2023

hommikul toimunud juhtumit pealt. Kinnipeetav lõhkus pingi, lüües selle valvuri juuresolekul

vastu põrandat katki. Sellegipoolest ei kutsutud kaebajat ütluste andmiseks

julgeolekuosakonda. Kaks juhtumi süüdlast viidi teise sektorisse tund pärast juhtumit, kuid

sellele vaatamata suleti kogu O3 sektsiooni kinnipeetavad neljaks päevaks oma kambritesse.

Vaiet tagastades oleks vastustaja pidanud selgitama, kas korralduse mõju on täielikult

ammendunud, selgitades enne välja kaebaja seisukoha.

5. Vastustaja jättis 12.04.2023 otsusega nr 5-37/23/20-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata. Vastustaja möönis, et kambrite lukustamine võis olla kaebajale ebamugav, kuid

tegu ei olnud inimväärikuse alandamisega. Kinnipeetavatel oli võimalik käia jalutamas ja

kokkusaamistel, teha telefonikõnesid ja sisseoste ning osaleda individuaalses täitmiskavas ette

nähtud tegevustes. Asjaolu, et kaebaja ei saanud paar päeva lauamänge mängida, pesumasinat

ja -kuivatit ning treeningvahendeid kasutada, ei õigusta hüvitise nõuet. Vaba aja veetmiseks

sai kaebaja raadiot kuulata, televiisorit vaadata, ajalehti ja raamatuid lugeda ning

kambrikaaslasega mõtestatud suhtlust arendada. Kehakultuuriga sai kaebaja tegeleda kambris

või jalutuskäigu ajal värskes õhus.

6. Kaebaja esitas 14.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-23-813),

milles ei nõustunud kahjunõude rahuldamata jätmisega ja palus vastustajalt välja mõista 200

eurose hüvitise. Kaebuse järgi alandas osakonna lukustamine kaebaja inimväärikust nii

kollektiivse karistamise kui ka kinnipidamistingimuste tõttu. Vangla tegevus oli

diskrimineeriv.

7. Kohus liitis 18.04.2023 määrusega haldusasjad ühte menetlusse (nr 3-23-602).

8. Vastustaja leidis kaebuste vastuses, et 27.01.2023 korraldus kehtis kuni 31.01.2023 ja

selle tühistamine pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2

alusel osakonna sulgemise otsust tehes tuli vastustajal arvestada vangla üldise julgeoleku

tagamise nõudega (VangS § 66 lg 1). Edasilükkamatul juhul võib täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise otsustada kõrgeim kohalviibiv vanglaametnik (VangS § 69

lg 4), otsuse tegi esimese üksuse juht.

2(7)

3-23-602

Osakonnas O3 lõhuti vangla vara. Mitu kinnipeetavat käis võõrastes kambrites. Selleks, et

mõista, mis viis sellise laiaulatusliku distsipliinilanguseni, tuli vaadelda videosalvestisi,

vestelda kinnipeetavatega ja analüüsida, mis toimus osakonnas enne sündmusi. Tuvastada tuli

O3 osakonna kinnipeetavate suhtlusdünaamika. Vangide vastuhakuga kaasneks tõsine oht

vangla üldisele julgeolekule. Oluline oli aru saada, kas vastuhakuoht võib realiseeruda.

30.01.2023 andis vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist esimese üksuse juhile

analüüsist ülevaate ja soovitused vajalikeks ümberpaigutusteks. Kambrite uksed avati

järgmisel päeval. Osakonna sulgemine oli proportsionaalne julgeolekuabinõu. Asjaolude

väljaselgitamiseks ei kulunud ülemäära kaua aega, arvestades ka seda, et selle ajavahemiku

sisse jäi nädalavahetus.

Keelamiskaebus ei ole lubatav, sest osakonna lukustamise korral tulevikus on kinnipeetaval

võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamisega. Vaide

läbivaatamine ei annaks kaebajale enam eelist, kuna käskkirja mõju on lõppenud.

Tuvastamisnõude esitamiseks puudub kaebajal põhjendatud huvi. Kahjunõue tuleks

rahuldamata jätta ka juhul, kui osakonna sulgemine osutuks õigusvastaseks. Iga

ebameeldivustunne, mida inimene kogeb, ei riku tema inimväärikust. Väärikuse alandamine

eeldaks intensiivset põhiõiguste rikkumist, kuid praegusel juhul ei olnud piirangud

intensiivsed. Mh kannab kaebaja vangla riietust ning sokke ja aluspesu saab vajadusel pesta

ka kambris, kus on kraanikauss ja soe vesi. Õigusakte sai kaebaja vanglaametnikelt küsida või

taotleda aktidega tutvumiseks enda viimist arvutiruumi. Vaba aja veetmise võimalused olid

olemas. Ka kohtupraktika kinnitab, et osakonna sulgemisega kaasnevad ebameeldivused ei

ületa vangistusega paratamatult kaasnevat (TlnHK ja TlnRK otsused haldusasjas nr 3-14-

51198).

9. Tallinna Halduskohus jättis 28.07.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

Korralduse tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna korraldus kaotas kehtivuse, kui

osakond uuesti avati, seega ei ole korraldusel sellist mõju kaebaja õigustele, mida saaks

tühistamisnõudega kõrvaldada. Kuna vaidlustatud korraldus ei kehtinud ka vaide esitamise

ajal, ei olnud kaebajal õigust nõuda selle kehtetuks tunnistamist, vastustaja tagastas vaide

seega õigesti ja ka tagastamistoimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb jätta

rahuldamata. Keelamisnõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus ei saa keelata vanglal

tulevikus VangS § 8 lg 2 kohaldamist, mis annab aluse sulgeda osakond vangla julgeoleku

tagamiseks.

Kahjunõude lahendamiseks tuleb esmajoones kontrollida, kas vangla otsus osakond sulgeda

oli õiguspärane ja põhjendatud. Vanglal on õigus ja kohustus kohaldada meetmeid julgeoleku

tagamiseks. Kohus saab kontrollida, kas vangla tegi kaalumisvea. Tagantjärele hinnates tuleb

arvestada, et vangla peab julgeolekut ohustavate olukordade ennetamiseks vajalikud otsused

tegema piiratud info ja aja tingimustes.

VangS § 8 lg 2 kohaselt on vanglal õigus osakondi või kambreid lukustada, kui see on vajalik

vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks.

Vaidlusaluse käskkirja kohaselt suleti osakond põhjusel, et lühikese aja jooksul pandi toime

mitu distsipliinirikkumist ning juba mitme nädala vältel oli ilmnenud distsipliini langemise

märke ja viiteid võimalikule kokkulepitud vastuhakule, mida kinnitavad vastustaja esitatud

tõendid. Selle taustal oli vastustaja reaktsioon 27. jaanuari sündmustele asjakohane ja

õigustatud. Vangide vastuhakk võinuks ohustada tõsiselt vangla üldist julgeolekut. Oluline oli

olukord varakult kontrolli alla saada ja asjaolud välja selgitada. Vastustaja on selgitanud,

milliseid toiminguid tehti ajal, mil osakond oli suletud. Asjaolude väljaselgitamiseks kulunud

aega pole põhjust pidada ülemääraseks, arvestades mh, et 28.–29. jaanuar olid laupäev ja

pühapäev.

3(7)

3-23-602

Vangla on korralduse põhjendustes arvestanud, et osakonna sulgemine riivab kinnipeetavate

õigusi, ning selgitatud, et neile tagatakse jalutuskäigud, kokkusaamised, telefonikõned,

individuaalse täitmiskava tegevused, sisseostude võimalus. Vastustaja on seega oluliste

asjaoludega arvestanud ega ole huvide väärtustamisel ja kaalumisel vigu teinud.

Osakonna 4 päevaks sulgemine ei rikkunud kaebaja inimväärikust. Jätkuvalt oli tagatud vabas

õhus jalutuskäigu tegemise võimalus, vanglaväline suhtlemine jm väärikuse kaitse

seisukohast olulised võimalused. Kinnipeetavad ei viibinud sotsiaalses isolatsioonis, nad said

kambrikaaslastega suhelda, ning kättesaadavad olid teler, raadio ja ajalehed. Kogumis ei saa

kinnipidamistingimusi pidada inimväärikust alandavaks ja ebamugavustunne ei ületanud

vangistusega paratamatult kaasnevat. Samuti ei ole osakonna sulgemist põhjust pidada

ülemääraseks, arvestades kaebaja terviseseisundit. Kaebusest ei nähtu, et osakonna

lukustamine oleks põhjustanud kaebajale terviseprobleeme. Väited, et ta kannatab tihti

peavalude käes ning osakonnas oli halb ventilatsioon, on üldsõnalised, selgitamata, kuidas

võimalikud ventilatsiooniprobleemid seostusid osakonna sulgemisega. Kaebaja väidete põhjal

pole põhjust arvata, et võimalik õhuvahetuse vähesus oleks toonud kaasa kaebaja tervise

kahjustumise või väärikuse alandamise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. Kaebaja esitas 15.08.2023 apellatsioonkaebuse halduskohtu 28.07.2023 otsuse

tühistamiseks. Kaebaja palub halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule

arutamiseks.

Kaebajat ei ole kutsutud ütluste andmisele. Puudus tõsine oht julgeolekule vangide vastuhaku

tõttu, kuna keegi ei ole rünnanud. Väikesed boksid hoone katusel ei sobi füüsilise vormi

hoidmiseks ning halva ventilatsiooni ja vähese ruumi tõttu ei saa sporti teha ka kambris.

Kambris on higi lõhn ja tolmune, kuna vangla kõrval asub karjäär. Plahvatuste tõttu vangla

väriseb. Meditsiinilist kaarti tuleb kasutada vaid kaebuse esitaja väidete kinnitamiseks.

16.02.2023 kell 12:00–15:00 pandi kinni meie osakond O3, kuid kinnipeetavaid ei teavitatud

põhjustest. Põhjus ei ole arusaadav, kuna midagi ei toimunud. Kaebaja kirjutas sellest

22.02.2023 vastuväites vanglale, kuid vastust ei ole saanud. Halduskohus pole samuti

selgitanud midagi kõikide kambrite sulgemise kohta 22.02.2023. Kaebaja hinnangul on nii

korralduse tühistamine kui vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamine kahjunõude

lahendamise eelduseks.

11. Vastustaja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Osakonna sulgemise aluseks olnud asjaolude väljaselgitamine, sh isikutega vestlemine,

võimaliku ohu väljaselgitamine ja vajalike meetmete rakendamine on vanglaametnike, mitte

kaebaja pädevuses. Halduskohus on õigesti leidnud, et osakonna ajutine lukustamine oli

vajalik ja põhjendatud ning asjassepuutuvate huvide väärtustamisel ja kaalumisel vangla vigu

ei teinud.

Kaebaja ei ole väidetud probleeme seoses Väo karjääriga varem esitanud. Need ei puutu ka

asjasse, kuna karjäär on olnud vanglast kogu aeg samal kaugusel ning lõhkamistega seotud

müra ja võnked on tuntavad vangla kõikides ruumides, mitte ainult jalutusboksides ja

kambrites. Ajavahemikul 27.–31.01.2023 lõhkamisi ei toimunud, mida tõendab

lõhkamistööde korraldaja kirjavahetus. Apellandi väited on ka vastuolulised, kuna ta väidab,

et osakonna ühiskasutatavates ruumides on palju tolmu, kuid samas on kahjunõude aluseks

etteheide, et ta ei saanud ühiskasutatavas ruumis asuvaid trenažööre kasutada. Väide on ka

väär, kuna eluosakondade ühiskasutatavaid ruume koristavad majandustööle määratud

4(7)

3-23-602

kinnipeetavad regulaarselt ja oma kambrit tuleb kinnipeetaval endal koristada. Kui kaebaja

kambris on palju tolmu, siis ei hoolitse ta piisavalt oma kambri puhtuse eest.

Kaebaja väide, et tema tervisekaardi andmeid tohtis halduskohus kasutada ainult tema väidete

kinnitamiseks, ei ole asjakohane. Kaebaja on ise kaebuses oma terviseprobleemidele viidanud

ja enda tervist puudutavad tõendid esitanud ning halduskohus pidi hindama kõiki tõendeid

kogumis. Kohtupraktikast ei saa ka tuletada, nagu tuleks kõiki tühistamis- ja

kohustamisnõudeid alati ühe nõudena käsitleda. Halduskohus on 05.06.2023 määruses

asjakohaselt selgitanud, miks vaideotsuse tühistamise nõue ei ole asjakohane ja miks kaebuse

eset tuli HKMS § 122 lg 2 p 1 alusel korrigeerida.

12. 27.10.2023 täiendavas seisukohas leidis kaebaja, et vastustaja eksitab kohut, kuna vangla

küsitleb neid, keda peab vajalikuks, ühepoolselt enda kasuks, et õigustada kambrite sulgemist

neljaks päevaks. Kambrite sulgemise tõttu ei viidud kinnipeetavaid 29.01.2023 spordisaali,

kui oli ette nähtud 1,5-tunnine aeg sportimiseks. Samuti lubati helistada ainult esmaspäeval,

kirjaliku avalduse alusel. 16.02.2023 osakonna sulgemise kohta ei ole vangla midagi

vastanud. Vangla valetab, et kinnipeetavad koristavad regulaarselt üldkasutatavaid ruume.

Koristamine määratakse naeruväärse töötasu eest, mille eest keegi ei taha töötada. Oma

kambris koristab kaebaja niiske lapiga iga päev ja käib paljajalu, etteheiteid heakorra osas ei

ole tehtud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja

HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid, vastates järgnevalt apellatsioonkaebuse väidetele.

14. Asjaolu, et kaebajat ei ole kutsutud vangla poolt ütluste andmisele seoses osakonna

sulgemise aluseks oleva intsidendiga, ei mõjuta vaide tagastamise ega kahjunõude

rahuldamata jätmise õiguspärasust. Halduskohus leidis õigesti, et vaide tagastamine oli

põhjendatud, kuna 27.01.2023 korraldus oli vaide esitamise ajaks kehtivuse kaotanud ehk

ammendunud. Ka kahjunõude lahendamise käigus osakonna sulgemise korralduse

õiguspärasust hinnates jõudis halduskohus tõendite alusel põhjendatult järeldusele, et

vastustaja piiratud aja ja info tingimustes antud ohuhinnang, mis tingis osakonna sulgemise, ei

olnud ilmselt põhjendamatu ning selle aluseks ei olnud üks intsident, vaid erinevate teatavaks

saanud asjaolude kogum. Samuti selgitas halduskohus põhjendatult, et vastustaja oli osakonna

sulgemisel huvisid asjakohaselt kaalunud ning ei viivitanud sulgemise järel põhjendamatult

asjaolude täpsema väljaselgitamise ega osakonna taasavamisega. HMS § 5 kohaselt lähtub

haldusorgan haldusmenetluse läbiviimisel vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõttest

ning õigusaktidest ei tulene kaebaja subjektiivset õigust ega seadusega kaitstavat huvi nõuda

endalt ütluste võtmist.

15. Seoses kaebaja väidetega, et osakonna sulgemise tõttu tuli tal kehakultuuriga tegeleda

selleks mittesobivas keskkonnas, nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldustega, et

sportimisvõimaluste piiramine umbes neljaks ööpäevaks ei olnud osakonna sulgemise

kaalutluste olulisust arvestades õigusvastane. Seda järeldust ei väära ka asjaolu, et

kehakultuuriga tegelemist soodustava spordisaali ja instrumentaariumi kasutamine vanglas on

graafiku alusel ajaliselt piiratud. Nagu halduskohus on õigesti märkinud, võimaldati

kinnipeetavatele ka osakonna sulgemisperioodil nii jalutuskäike vabas õhus, meediatarbimist

kui sotsiaalset suhtlust. Tingimused tervikuna ei rikkunud kaebaja inimväärikust. Kaebaja

väited Väo karjäärist lähtuva tolmu, müra ja vibratsiooni kohta ei ole asjasse puutuvad.

Vastustaja on apellatsioonkaebuse vastusele lisatud kirjavahetusega tõendanud, et osakonna

sulgemise perioodil lõhkamistöid ei toimunud, märkides samuti põhjendatult, et kaebaja ei ole

5(7)

3-23-602

nendele häiringutele halduskohtu menetluses ka tuginenud. Ringkonnakohtu hinnangul

puudub kaebaja etteheidetel vangla olmetingimustele tervikuna õiguslikult relevantne seos

vaidlusaluse korralduse õiguspärasusega. Osakonna sulgemisest tuleneva täiendava

ebamugavuse intensiivsus ei ületanud vangistusega tavapäraselt kaasnevat ega alandanud

kaebaja inimväärikust.

16. Põhjendamatu on kaebaja väide tema terviseandmete väära kasutamise kohta halduskohtu

poolt. Halduskohus peab HKMS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt hindama kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis ja vastastikuses seoses ning ühelgi

tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. HKMS § 165 lg 1 p 1 kohaselt peab

kohus tõenditele otsuse põhjendavas osas viitama. Menetlusosaline ei saa tõendit esitades

määrata, et kohus peab seda hindama kindlal viisil ja tohib sellest teha ainult tema jaoks

soodsa järelduse. Halduskohus on teinud kaebaja esitatud terviseandmeid analüüsides

järeldused, et kaebaja terviseandmetest ei nähtu seost vaidlusaluse korraldusega ja kaebaja

väidetest ei nähtu, et tema tervis oleks osakonna sulgemise tõttu kahjustunud.

Ringkonnakohus nõustub nende järeldustega.

17. Korralduse tühistamine ega sellele esitatud vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamine

ei ole eelduseks kaebaja kahjunõude lahendamisele. Nagu halduskohus on otsuse p-s 11

õigesti selgitanud, saab vaidemenetluses nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist, millise

taotluse jättis vastustaja õigesti läbi vaatamata, kuna algne haldusakt oli ammendunud. Nii

korralduse tühistamise kui vaide tagastamise õigusvastasuse tuvastamise nõuded on kohus

lahendanud sisuliselt, jättes need rahuldamata põhjendusel, et korraldusel ei olnud vaide

esitamise ajaks enam mõju kaebaja õigustele, mida saaks tühistamisnõudega kõrvaldada.

Korralduse sisulisele õiguspärasusele on halduskohus andnud põhjalikult motiveeritud

hinnangu kaebaja kahjunõude lahendamisel.

18. Kaebaja on ka väitnud, et halduskohus ei ole andnud hinnangut tema väidetele seoses

osakonna 3 tunniks sulgemisega 16.02.2023. Ringkonnakohus nõustub vastustaja

seisukohaga, et nimetatud episoodiga seoses ei ole kaebaja käesolevas haldusasjas

halduskohtule kaebust esitanud. Toimikust nähtub, et kaebaja on kirjeldanud 16.02.2023

osakonna sulgemist oma 16.03.2022 kaebusele lisatud 23.02.2023 vaides (dtl 7), märkides, et

talle jäi osakonna sulgemise põhjus arusaamatuks. Antud kirjeldusest ei ole vaide kontekstis

võimalik aru saada, et see kujutaks täiendavat vaide eset lisaks sõnaselgelt vaide esemena ja

kahjunõude alusena (dtl 5) nimetatud 27.01.2023 korraldusele nr 5-1-23/189. 16.02.2023

osakonna sulgemist ega sellega seotud haldusakte ega toiminguid ei ole mainitud kaebaja

16.03. ja 14.04.2023 kohtule esitatud kaebustes. Halduskohus võttis kaebused 18.04.2023

määrusega menetlusse nõuetes tühistada 27.01.2023 korraldus ja 08.03.2023 vaide

tagastamise otsus, keelata vastustajal tulevikus sarnaseid haldusakte anda ning mõista

vastustajalt välja 27.01.2023 korraldusega tekitatud kahju. Ka sellele järgnevalt halduskohtule

esitatud täiendavates seisukohtades on kaebaja selgelt osundanud, et kaebuse aluseks on

korraldus, millega suleti osakond 27.–31.01.2023, mainimata osakonna sulgemist 16.02.2023.

Nii on kaebaja 27.04.2023 avalduses taotlenud enda väljakutsumist 27.01.2023 toimunud

intsidendi arutamisele ja 21.06.2023 esitatud kaebuse täienduses taotlenud hüvitise

väljamõistmist sõnaselgelt selle eest, et 27.01.–31.01.2023 lukustati kambri uksed kollektiivse

karistamise põhjendamatuse tõttu. Seega ei ole 16.02.2023 väidetava osakonna sulgemisega

seotud vastustaja tegevus käesoleva vaidluse esemeks ning kaebaja sellega seotud etteheited

halduskohtu otsusele on põhjendamatud.

19. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole esitanud taotlust

menetluskulude väljamõistmiseks, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda.

6(7)

3-23-602

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)