2-23-17530/13 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-23-17530

Tsiviilasi

I.M hagiavaldus S.V

vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3 150 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Hageja I.M (isikukood XXX)

seaduslik esindaja G.G (isikukood XXX)

Kostja S.V (isikukood XXX)

28.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt I.M hagi S.V vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt S.V-lt hageja I.M kasuks igakuine elatis summas 230 eurot

alates 12.12.2023 kuni hageja I.M täisealiseks saamiseni 04.07.2034.

3. Elatis tuleb maksta S.V-l iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval G.G arvelduskontole selgitusega

"elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

4. Tasaarvestada elatise nõudest ühekordselt S.V poolt hagejale tasutud summa 200

eurot.

5. Võtta vastu I.M hagist osaline loobumine ja lõpetada asjas menetlus S.V vastu

elatise nõudes igakuiselt summas 120 eurot (s.o 230 eurot ületavas osas) perioodil

12.12.2023 kuni hageja I.M täisealiseks saamiseni 04.07.2034 ja tagasiulatuva elatise

nõudes summas 323,13 eurot perioodi 01.11.2023 kuni 11.12.2023 eest.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

7. Saata otsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

12.12.2023 esitas hageja I.M Pärnu Maakohtule hagi kostja S.V vastu igakuise elatise ja

tagasiulatuva elatise nõudes. Hagi kohaselt ei täida kostja lapse osas vahetut

ülalpidamiskohustust.

Hageja palub hagis kostjalt välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamisest 12.12.2023

kuni hageja täisealiseks saamiseni 04.07.2034 kindla summana 350 eurot. Hageja palub

hagiavalduses kostjalt välja mõista ka tagasiulatuv elatis perioodi 01.11.2023 kuni

11.12.2023 eest kokku summas 323,13 eurot. Kohus võttis hagiavalduse eelnimetatud

nõuete osas 06.05.2024 määrusega menetlusse.

Kohtuistungil 28.01.2025 vähendas hageja nõuet ja palus välja mõista elatise alates

12.12.2023 igakuiselt 230 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise nõudest hageja kohtuistungil

loobus. Kohtuistungil avaldas hageja seaduslik esindaja, et kostja on hagejale taskurahana

andnud suurusjärgus 200 eurot, mille on hageja nõus väljamõistetavast elatisest maha

arvestama.

Kostja seisukohad

Kostja esitas 26.05.2023 kohtule kirjalikult hagivastuse. Kostja vaidleb hagis esitatud

nõudele vastu. Kostja selgitab hagivastuses, et on hagejale andnud tagasiulatuva elatise

nõude perioodil ülalpidamist sularahas, kostjal on veel üks laps, kellele ta tasub

ülalpidamist. Kostja on nõus hagejale tasuma igakuist elatist samas summas, nagu teisele

lapsele maksab, s.o 150 eurot kuus.

Kohtuistungil avaldas kostja, et on nõus 230 eurot igakuise elatisena hagejale ülalpidamist

maksma. Kostja ei nõustu elatise nõudega alates hagi esitamisest, kostja on nõus elatise

väljamõistmisega alates kohtuotsuse koostamisest.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Esmalt võtab kohus vastu osalise hagist loobumise. Hageja loobus elatise nõudest alates

hagi esitamisest igakuiselt summas 120 eurot ja tagasiulatuvast elatise nõudest perioodi

01.11.2023-11.12.2023 eest summas 323,13 eurot /dtl 51/. TsMS § 430 lg 1 ja 2 alusel võtab

kohus hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab selles osas menetluse. Seega on kohtu

menetluses hageja nõue kostja vastu elatise nõudes summas 230 eurot alates 12.12.2023 kuni

hageja täisealiseks saamiseni.

2. Hageja nõue on kvalifitseeritav perekonnaseaduse (PKS) §-de 96, 97 punktist 1 ja tuleneva

nõudena, so. ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Hageja I.M on sündinud 04.07.2016. Hageja ema on G.G ja isa S.V /dtl 23-24/. Hageja on

alaealine laps, kes on õigustatud esitama kohtule hagi elatise nõudes kostja vastu.

3. PKS § 100 lg-test 1, 2, 4 tuleneb, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega, elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette ning ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel kannab vanem eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

kasvatamises.

Kostja S.V on lahuselav vanem, kes ei ela koos hageja I.M-iga ning ei osale lapse

kasvatamises /dtl 4, 36, 41-42, 51/.

4. PKS § 101 lg 2 sätestab igakuise elatise suuruse määramise alaealisele lapsele, kohus võib

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena sätte lg-tes 3-7 reguleeritu alusel.

Hageja palub igakuise elatise välja mõista kindla summana, 230 eurot kuus, mis on alla

seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja avaldas kohtule, et nõustub igakuise elatisega

summas 230 eurot /dtl 51/.

Kohtu hinnangul on mõistlik võtta elatise väljamõistmisel arvesse asjaolu, et pooled on igakuise

elatise suuruses ühel meelel. Kokkulepitud elatise suurus on küll alla seaduses sätestatud

miinimummäära, kuid arvestades, et kostjal on ülalpidamisel veel üks alaealine laps, on hagejale

arvestatav elatis poolte kokkulepitud määras põhjendatud /dtl 20, 42/. Eeltoodust tulenevalt

mõistab kohus hageja I.M kasuks kostjalt S.V-lt igakuise elatise summas 230 eurot.

5. Hageja arvestuste kohaselt on kostja tasunud hagejale alates hagi kohtule esitamisest

taskuraha umbes summas 200 eurot, mille on hageja pool nõus igakuisest välja mõistetavast

elatisest ühekordselt maha arvama /dtl 51/.

Kohus määrab eeltoodud summa 200 eurot ühekordselt tasaarvestada väljamõistetavast elatisest.

6. Hageja on loobunud tagasiulatuva elatise nõudes ning palub kostjalt elatise välja mõista alates

hagi esitamisest. Kostja vaidleb sellele vastu, paludes igakuine elatis välja mõista alates

kohtuotsuse tegemisest, põhjendusega, et kostja ei näe, et ta oleks võlgu ning hageja on piisavalt

saanud /dtl 51/.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt ülalpidamist ja kostja on kohustatud hagejale ülalpidamist

andma (PKS § 96 lg 1, § 97 p 1). Hageja on pöördunud kohtusse, paludes kostjalt

kohtulahendiga välja mõista igakuine elatis, hageja kohtusse pöördumisest on hagejal õigus

nõuda kostjalt elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt.

Kuna hageja tagasiulatuva elatise osas on oma nõudest loobunud, jääb nõudeks igakuine elatis

alates hagi esitamisest. Kostja ei ole kohtu ette toonud mõjuvaid põhjendusi ja neid tõendanud,

miks kostja ei ole võimeline hagejale ülalpidamist andma hageja taotletud viisil. Kohus selgitas

kostjale 09.10.2024 kohtuistungil tõendamiskoormist, määras TsMS § 330 alusel tõendite ja

taotluste esitamiseks tähtajad ja selgitas TsMS § 331 lg-s 1 sätestatut seoses tõendite, taotluste

hilisema esitamisega. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul kohtu selgituste kohaselt

tõendamiskoormist ei täitnud /dtl 45/.

Kohus selgitab, et kostja ei ole esitanud kohtule põhjendatud ja selget taotlust, mis põhjusel ei

ole kostjal võimalik elatist tasuda hagejale alates hagiavalduse esitamisest, samuti ei ole kostja

esitanud taotlust elatise tasumise ajatamiseks. Kostja ei ole hagejale ülalpidamist andnud

menetluse ajal ning menetluses ei ole kostja kohut veennud, et ta ei ole suuteline hagejale elatist

hageja taotletud viisil tasuma. Kostja on tasunud hagejale rahalisi vahendeid taskurahana, kuid

ei ole kogu menetluse kestel vabatahtlikult ülalpidamist täitnud, mistõttu on käesoleva lahendi

ajaks tekkinud võlgnevus igakuise elatise osas alates hagi esitamisest kostja enda tegevusetusest

tulenev tagajärg.

7. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuiselt summas

230 eurot alates 12.12.2023.

8. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129

lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele

järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades

liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on taotlenud elatist 350 eurot kuus ning

tagasiulatuvalt elatist summas 323,13 eurot. Tsiviilasja hind on 3 150 eurot, kuna TsMS § 129

lg-ga 2 on hõlmatud ka enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud kohustus.

9. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus

märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus kulud poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalide kohaselt

pooltel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik