2-24-134969/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-134969

Tsiviilasi

H.K hagi E.L-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1863,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: H.K, isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja v.-adv Kristi Haas

Kostja: E.L , isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus leppetrahvi nõude osas

summas 81 eurot.

2. Jätta menetlusse võtmata E.L-i 19.01.2025 taotlus menetlusabi saamiseks.

3. Rahuldada hagi täies ulatuses.

4. Välja mõista E.L-ilt H.K kasuks 26.11.2023. a sõlmitud üürilepingust tulenev:

4.1 põhivõlg 1427,09 eurot;

4.2 hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 34,08 eurot;

4.3 viivis 0,06% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 14.11.2024. a kuni

võlgnevuse täieliku tasumiseni.

5. Menetluskulud jätta E.L-i kanda.

6. Määrata H.K menetluskulude rahaliseks suuruseks 1779 eurot.

7. Välja mõista E.L-ilt H.K kasuks menetluskulud 1779 eurot, sh riigilõiv 315 eurot

ning õigusabikulud 1464 eurot.

8. E.L peab väljamõistetud menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

9. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405.

Tuginedes TsMS § 442 lg-le 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb Tartu Maakohtule teada anda 10 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamisel täiendab maakohus otsust puuduva osaga

ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva hakkab kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 1 ja 2; § 448 lg 41; § 632 lg 3).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

H.K esitatud hagi hind on 1863,96 eurot ja kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks

olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.

2. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline

teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada

otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama.

Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse

täiendamisest ei teatata.

Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2

sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

TsMS § 448 lg 4² kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg 4ˡ

sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale

2(4)

apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud.

3. Hageja loobus 15.01.2025.a kohtuistungil leppetrahvi nõudest summas 81 eurot. Kohus

võtab loobumise vastu ning lõpetab selle summa ulatuses TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel

menetluse.

4. Kohus selgitab kostjale, et tutvunud kostja esitatud vastuväidetega, analüüsinud

vastuväidetest tulenevalt hageja nõuet ning leidnud, et kostja vastuväited ei anna alust

hagi rahuldamata jätmiseks.

Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud üürilepingust. Kostjal oli lepingust tulenevalt

kohustus tasuda igakuiselt kommunaalkulud, millest on maha arvestatud remonditasu,

samuti üüritasu ning kindlustus. Lisaks kohustus lepingust tulenevalt kostja tasuma ka

leppetrahvi 10% üürisummast, kui kostja rikub korteris suitsetamise keeldu. Asjaolu, et

kostja sissetulekud ei võimalda eelnimetatud kulusid tasuda, ei tähenda, et kostjal ei oleks

kohustust neid tasuda. Kostja on kulude kandmise kohustuse võtnud, kui on üürilepingu

allkirjastanud ja korterit valdama asunud. Hageja nõue piirdub üksnes üürilepingu

kehtivuse ajaga ega sisalda kulusid, mida kohtu hinnangul kostjalt nõuda ei saa. Hageja

on hagiavalduses ja kohtuistungil, kus osales ka kostja, võlgnevuse kujunemist ja

arvutuskäiku selgelt ja arusaadavalt kirjeldanud. Leppetrahvi nõudest (3 x 27 eurot) on

hageja loobunud. Väidetava vee tarbimise ettemakse osas on tehtud tagasiarvestus. See,

et hageja korterist elektri välja lülitas, ei vabastanud kostjat üürilepingu alusel muude

kulude kandmisest. Kostja oleks saanud üürihinna vähendamist taotleda, kui oleks

hagejale vastava avalduse teinud, kuid kostja seda ei teinud. Teatud ajal elektri

puudumine ei vabastanud kostjat üüri ja muude kõrvalkulude tasumise kohutusest.

5. Kuna E.L ei selgitanud kohtu poolt 29.01.2025 määrusega määratud tähtaja jooksul seda,

milleks konkreetselt ta 19.01.2025 esitatud taotluses menetlusabi taotleb, kuigi on kohtute

infosüsteemist nähtuvalt määruse kätte saanud, tuleb taotlus jätta menetlusse võtmata.

6. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

8. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

9. Hageja on esitanud taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud

menetluskulud, sh riigilõiv 315 eurot ja hageja õigusabikulud 1464 eurot (150 x 8 +

22%).

Riigilõivu suuruse sätestab seadus ning selle tasumine on hagi menetlusse võtmise

eelduseks, mistõttu on hageja menetluskulud 315 euro suuruse riigilõivu osas

põhjendatud.

Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 150 eurot/tund (lisandub käibemaks), mis vastab

senises kohtupraktikas aktsepteeritavaks peetud lepingulise esindaja tunnitasu määrale.

Esindajal on kokku kulunud menetluses kaheksa tundi, mis on menetluse kestust ning

3(4)

hageja esindaja tehtud toimingute sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Sellest tulenevalt

leiab kohus, et ka hageja õigusabikulud on olnud vajalikud ja nende suurus on

põhjendatud.

10. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista 1779 eurot (riigilõiv 315 eurot + õigusabikulud 1464

eurot).

11. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin

4(4)