2-22-11283/61 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-22-11283

Tsiviilasi

Ain Vellaku hagi Mart Vellaku ja Priit Vellaku

vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks ning

tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga või

alternatiivselt rahalise hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja

hind

apellatsioonikohtus

30 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. juuli 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ain Vellaku apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (hageja): Ain Vellak

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sven

Paaver

Vastustajad (kostjad):

1. Mart Vellak (isikukood XXXXXXXXXXX)

2. Priit Vellak (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaat

Birje Kalmus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ain Vellaku apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 12. juuli 2024. a otsus

muutmata.

3. Jätta rahuldamata Ain Vellaku taotlus võtta

asja materjalide juurde need hageja esitatud

tõendid, mille vastuvõtmisest või kogumisest

maakohus keeldus.

4. Jätta rahuldamata Ain Vellaku taotlus võtta

tsiviilasja materjalide juurde kõik maakohtule

esitatud dokumentaalsed tõendid.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

Ain Vellaku kanda.

6. Määrata Mart Vellaku ja Priit Vellaku

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks

ringkonnakohtus 1070 eurot 33 senti (koos

käibemaksuga).

7. Mõista Ain Vellakult Mart Vellaku ja Priit

Vellaku kasuks solidaarselt välja menetluskulud

ringkonnakohtus 1070 eurot 33 senti (koos

käibemaksuga).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Ain Vellak (hageja) esitas 3. augustil 2022 Tartu Maakohtule hagi Mart Vellaku (kostja I)

ja Priit Vellaku (kostja II) vastu. Hageja palus kohustada kostjaid andma nõusolek kustutada

korteriomandi asukohaga XXXXXXXXXXX kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX

teisest jaost kanne kostjate kaasomandi kohta, kanda korteriomandi omanikuna

kinnistusraamatusse hageja ning asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega. 2. septembril

2022 esitatud hagi täienduses esitas hageja alternatiivse nõude mõista kostjatelt välja

korteriomandi väärtuse hüvitamiseks 30 000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5. detsembril 2017 kinkelepingu. Lepingu p 1.1

kohaselt andis kinkija kingisaajatele üle korteriomandi ning lepingu p-s 4.1 leppisid kinkija ja

kingisaajad kokku, et lepinguese jääb kinkija otsesesse valdusesse, nagu see oli enne lepingu

sõlmimist. Korteriomandi valdus jäi endiselt kinkijale. Hagejal puudub korterile juurdepääs,

alates 13. juulist 2022 on ukselukud vahetatud. Kostja I keeldus juurdepääsu taastamast,

esitades hageja ja tema pereliikme Anneli Hellati suhtes ähvardusi. Lisaks on kostja I 12. juuli

2022. a kirjas hagejat rängalt solvanud ebakohaste väärtushinnangute ja süüdistustega, mis on

kinkelepingu oluline rikkumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p 1 tähenduses.

Kostja II omastas tema elamisse ajutiselt hoiustatud kaks tõukassi, mille osas toimub vara

väljanõudmiseks menetlus Tartu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-21-18514. Selles on kostja II

esitanud tahtlikult solvavaid väärtushinnanguid ja väärseisukohti A. Hellati suhtes, mis on

samuti kinkelepingu oluline rikkumine VÕS § 267 p 1 tähenduses.

Hageja sõlmis 2017. a-l kostjatega kaks lepingut, kinkelepingu ja kahe garaaži müügilepingu.

Mõlemad lepingud sõlmiti eesmärgiga pärandada hageja vara tema poegadele (st kostjatele).

Kokkulepete tegelik mõte oli ainult see, et pojad saavad kõik asjad omale, kuid isa saab neid

kasutada edasi nii kaua kui soovib (kuni surmani). Tegemist on näilike tehingutega.

2017. a-l tehtud tehingute järgselt jäi korteri ja garaažide valdus hagejale. Korter ja garaažid

on olnud katkematult hageja kasutuses. Hageja elas korteris kuni kostjad lukud ära vahetasid

ja asju tagasi ei andnud. Kostjad selgitasid, et tegid seda kättemaksuks.

12. juuli 2022. a e-kirjaga nõuavad kostjad hagejalt välja neile 5. detsembril 2017 müüdud

kahe garaaži valdust, ähvardades jõuga välja tõsta. Müügilepingu ostuhinda, 20 000 eurot, ei

ole hagejale tasutud, omand on kostjatele üle läinud. Omand on hagejalt teise tehinguga välja

petetud ostuhinda tasumata, aga valduse üleandmist nõutakse ähvarduste teel. Selline

käitumine on kogumis kinkelepingu oluline rikkumine VÕS § 267 p-de 1 ja 2 tähenduses.

Hageja taganes kinkelepingust 25. juuli 2022. a taganemisavaldusega ning nõudis lepingu

tagasitäitmist, st kinnisasja tagastamist hagejale. Kostjate senise käitumise pinnalt on selge, et

kostjad ei kavatse täita kinkelepingust tulenevaid kohustusi. Hageja võib kinkelepingust

taganeda VÕS § 267 p-de 1 ja 3 alusel. Kostjad on oma käitumisega näidanud hageja ja tema

elukaaslase vastu üles jämedat tänamatust ja rikkunud kinkelepingu olulist tingimust (p 4.1).

Kostjad võõrandasid peale taganemisavalduse saatmist korteriomandi kolmandatele isikutele.

See tehing on vastuolus heade kommetega, kuna see on tehtud hageja kahjustamise ja

omakasu eesmärgil. Kui korteriomandi omandit pole võimalik tagastada, siis tuleb hüvitada

hagejale korteriomandi harilik väärtus.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Pooled ei ole kinkelepinguga näinud kostjatele ette koormisi ega kohustusi. Korter oli kostjate

vanemate ühisvara, mis vanemate vahel jagamise tulemusel jäi hagejale. Hageja kinkis selle

oma poegadele. Hageja ei vajanud korteriomandit elamiseks, ta ei avaldanud soovi seada enda

kasuks isiklikku kasutusõigust. Hageja soovis kinkida korteri oma poegadele kohe, mitte jätta

seda pärandiks. Nii kinkelepingus kui ka mujal ei ole pooled kokku leppinud isiklikus

kasutusõiguses, muus kasutusvalduses, tasuta kasutamises, elurendises või sõlminud muud

kokkulepet. See, et eseme otsene valdus antakse üle pärast lepingu sõlmimist, on tavapärane

ning ei tähenda, et kinkijale oleks jäänud õigus kinnisasja piiramatult kasutada.

Hageja ei kasutanud korteriomandit elukohana ning ei vajanud seda. Hageja üüris kostjate

teadmata korteri välja. Hageja loobus korteri valdusest juba 2018. aastal. Kui hageja leiab, et

tal on õiguslik alus korteri valdamiseks üürilepingu, tasuta kasutamise lepingu või muul

alusel, peaks ta vastava nõude valduse saamiseks esitama korteri omanike, mitte kostjate

vastu.

Kostjad ei ole vahetanud ukselukke ning hageja tõendid ei tõenda ukselukkude vahetamist.

Kostjad ei ole 25. juuli 2022. a taganemisavaldust saanud ning nägid seda esmakordselt alles

hagi lisana 4. novembril 2022. Samuti ei ole kostjad saanud hageja esindaja e-kirja, mis on

väidetavalt saadetud kostjatele 26. juulil 2022. Tahteavaldus muutub kehtivaks

kättesaamisega ning hageja pole tõendanud, et kostjad oleksid vastava avalduse saanud.

Taganemisavaldus sisaldab tõele mittevastavaid hinnanguid ning valeväiteid. Kostjad ei ole

esitanud ähvardusi hageja või tema pere vara omastamiseks ja ei ole ähvardanud tõsta jõuga

hagejale kuuluvaid esemeid garaažidest välja ning nõudnud valduse üleandmist ähvarduste

teel. Kostjad ei nõustu, et hagejat oleks rängalt solvatud ebakohaste väärtushinnangute ja

süüdistuste esitamisega. Kostja kirjutas hagejale emotsionaalse kirja, milles väljendas oma

tundeid hageja käitumise ja tegude suhtes oma poegadesse.

Hageja väited kostja poolt kasside omastamise kohta on valed ja selle üle on käimas

tsiviilvaidlus. Kostjad ei ole olnud hageja suhtes jämedalt tänamatud – rakendatud ei ole

füüsilist vägivalda, kehavigastuste tekitamist ega sellisesisulisi ähvardusi.

Kinkelepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole täidetud ning järgitud

ei ole ka taganemise tähtaega.

Kostjad ei nõustu, et korteriomandi käsutamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjad on

alustanud kinnisasja müüki juba oluliselt enne väidetava taganemisavalduse tegemist. Isegi

kui korteri müügi kohustustehing oleks tühine, ei muuda see käsutustehingu kehtivust.

Kostjad ei ole hagejaga kinke tingimusena kokku leppinud valduse jäämist hagejale,

kostjatele ei ole seatud koormisi või tingimusi, mida nad oleksid jätnud täitmata ning kostjad

ei ole jätnud hagejat elamispinnata ega tõstnud teda välja.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus tegi 12. juulil 2024 otsuse, millega jättis hagi läbi vaatamata osas, milles

hageja palus kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja

asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega. Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, milles

hageja palus mõista kostjatelt välja hüvitise 30 000 eurot. Maakohus jättis otsusega

rahuldamata hageja 13. juuni 2024. a vastuväite kohtu tegevusele. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda, määras kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks 4085 eurot

7 senti ja mõistis selle summa hagejalt kostjate kasuks välja. Hageja peab tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostjad ei ole enam vaidlusaluse korteriomandi omanikud. Maakohus jättis hageja nõude

nõusoleku andmiseks ja tahteavalduste asendamiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

Hageja kinkijana ning kostjad kingisaajatena sõlmisid 5. detsembril 2017 kinkelepingu,

millega hageja kinkis vaidlusaluse korteriomandi kostjatele. Kinkeleping täideti – omand anti

kostjatele pärast kinkelepingu sõlmimist üle. Hageja allkirjastas 25. juulil 2022 avalduse

kinkelepingust taganemiseks. Hageja põhjendas taganemist sellega, et kostjad rikkusid

kinkelepingu p-i 4.1 ning takistasid alates 13. juulist 2022 kinkijale juurdepääsu valdusele.

Kostja I keeldus 20. juulil 2022 juurdepääsu taastamast, esitades ähvardusi kinkija ja tema

pereliikme A. Hellati vara omastamiseks. Kostja I solvas 12. juuli 2022. a kirjas rängalt

kinkijat ebakohaste väärtushinnangute ja süüdistuste esitamisega. Kostja II omastas tema

elamisse ajutiselt hoiustatud kaks tõukassi, mille osas toimub menetlus tsiviilasjas nr 2-21-

18514, milles kostja II on esitanud tahtlikult solvavaid väärtushinnanguid ja väärseisukohti

kinkija elukaaslase A. Hellati suhtes. Kostjad nõudsid 12. juuli 2022. a kirjaga neile 5.

detsembril 2017 müüdud kahe garaaži valdust, ähvardusega tõsta jõuga kinkija omand välja.

Kostjad on 12. juulil 2022 ja 20. juulil 2022 kinkijat solvanud e-kirjades ning käitunud tema

ja tema lähedase suhtes jämedalt tänamatult.

Kesksena on poolte vahel vaidluse all, kas kostjad on rikkunud kinkelepingut ning käitunud

viisil, mis andnuks hagejale õiguse kinkelepingust taganeda. Kuivõrd hageja tugineb

kinkelepingust taganemisele pärast selle täitmist, tuleb kohaldada VÕS § 188 lg-s 1, §-des

267, 268 ja 270 lg-s 1 sätestatut.

Kuna kostjad on korteri pärast kinkelepingu täitmist võõrandanud, oleks hageja rahalist nõuet

põhimõtteliselt võimalik rahuldada VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 2 alusel. Nõude rahuldamise

esmaseks eelduseks on kinkelepingust taganemise kehtivus ning täidetud peavad olema

kinkelepingust taganemise nii formaalsed kui sisulised eeldused.

Formaalseks eelduseks on kinkelepingust taganemise teade kingisaajale, mis hakkab kehtima

alates teise pooleni jõudmisest (VÕS § 188 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69

lg 1) ning selle tegemisel tuleb järgida VÕS § 270 lg 1 sätestatud tähtaega. Taganemisavaldus

peab olema jõudnud teise pooleni seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Taganemisavalduse

kostjatele kättetoimetamist hageja tõendanud ei ole. Seega said kostjad taganemisavalduse

kätte hagi kättetoimetamisel, kostja I 10. novembril 2022 ja kostja II 20. oktoobril 2022.

Taganemisavalduses kostjatele etteheidetavad juhtumid on toimunud 12. juulil 2022, 13.

juulil 2022 ja 20. juulil 2022, mis on hõlmatud VÕS § 270 lg-st 1 tuleneva üheaastase

tähtajaga. Maakohus luges taganemise formaalsed eeldused täidetuks.

Taganemisavalduse kehtimiseks VÕS § 188 lg 1 järgi ning VÕS § 268 lg 1 alusel esitatud

nõude võimalikuks rahuldamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas lisaks formaalsete eelduste

täitmisele on ühtlasi täidetud mõlema kostja osas lepingust taganemise materiaalsed eeldused,

s.o kas esineb mõni VÕS § 267 p-des 1–3 nimetatud alustest. Lähtudes taganemisavalduses ja

hagis esitatust tuleb kinkelepingust taganemise alusena kõne alla VÕS § 267 p-d 1 ja 3, mille

kohaselt on kinkijal õigus kinkelepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega

näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust või kui kingisaaja

jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.

Kohus on andnud hagejale korduvalt (17. juuli 2023. a eelistungil ning 20. oktoobri 2023. a

määruses) juhise kostjate rikkumisi konkretiseerida, sh esitada kostjate käitumisaktid, mida

tuleks lugeda jämedaks tänamatuseks, sh e-kirjades. Kohus kohustas hagejat ka selgitama, kas

ja millist kinkelepingu punkti on rikutud VÕS § 267 p 3 mõttes.

Nii VÕS § 267 p-st 1 kui p-st 3 tuleneva taganemise aluse osas on hageja esitanud väite, mille

kohaselt pidi kostjatele kingitud korteriomand jääma tema valdusesse. Kostjad vahetasid 13.

juulil 2022 ära korteri ukselukud ning hageja ei saanud enam korterisse sisse. Sellega on

kostjad hageja hinnangul rikkunud kinkelepingu p 4.1.

Maakohus leidis, et menetluses esitatud tõendid ei kinnita, et korteriomand pidi jääma hageja

valdusesse ka pärast kinkimist ning kingisaajatel ei olnud õigust seda piirata. Kinkelepingu p-

st 2.1.10 nähtub hageja kinnitus, et ta ei soovi lepingu esemeks olevat korteriomandit

koormata isikliku kasutusõigusega korteris elamiseks ja ta on teadlik, et kingisaajatele jääb

lepingu eseme vaba käsutamise, sh ka piiratud asjaõigustega koormamise ja võõrandamise

õigus ilma hageja nõusoleku ja teadmiseta. Lepingu p-s 2.1.8 kinnitab hageja, et kingisaajad

on tema pojad, kellele ta ei soovi lepingus ette näha mingeid kohustusi.

Lepingu p 4.1 reguleerib lepingu eseme valduse üleandmist järgmiselt: kinkija ja kingisaajad

lepivad kokku, et lepingu ese jääb kinkija otsesesse valdusse, nagu see oli enne lepingu

sõlmimist ja kinkija tasub ka edaspidi lepingu esemega seotud kommunaalkulud ja tarbitud

teenuste maksumused, välja arvatud juhul, kui kinkija ja kingisaajad ei lepi hiljem kokku

teisiti, eelnimetatud hilisem kokkulepe võib olla ka mittenotariaalses vormis sõlmitud

kokkulepe.

Ei lepingu p-st 4.1 ega teistest kokkulepitud tingimustest ei saa järeldada, et kingisaajatele on

pandud mingeid koormisi või kohustusi VÕS § 267 p 3 mõttes. Olukorras, kus hagejale jäi

pärast kinkelepingu sõlmimist korteri otsene valdus, ei ole kostjad lepingu p 4.1 rikkunud.

Viidatud säte ei muuda ega tühista kingisaajate lepingu eseme vaba käsutamise õigust.

VÕS § 267 p-st 1 tuleneva taganemise alusena on hageja esitanud kohtule taganemisavalduses

ja hagis konkreetse kostjate käitumisakti: 13. juulil 2022 korteri ukselukkude vahetuse.

Hageja ei ole konkretiseerinud, kes kostjatest konkreetselt ukselukud vahetas või kelle

korraldusel seda tehti. Olukorras, kus pole tuvastatav kostjate kohustus piiramatuks ajaks

tagada hagejale korteriomandi valdus, ei saa võimalikku lukkude vahetust pidada kostjate

jämedaks tänamatuseks hageja suhtes. Seega puudus vajadus asuda lukkude vahetust

tõendama.

Hageja on esitanud ka väite, nagu poleks kostjad tagastanud korteris ja garaažides asunud

hagejale kuulunud vara. Pärast 17. juuli 2023. a eelistungil kohtu antud juhiseid esitas hageja

7. augustil 2023 kohtule menetlusdokumendi, milles toob lisaks kinkelepingule täiendavalt

välja garaažide ostu-müügilepingu sõlmimise. Vaatamata kohtu juhistele puuduvad hageja

konkreetsed selgitused, milline kostja pole tagastanud millist vara ning kuidas on garaažidega

seotud etteheited kostjatele seotud haginõudega, sh kas ja miks on tegemist kinkelepingu

rikkumisega/jämeda tänamatusega.

Kassidega seonduv vaidlus on lahendatud tsiviilasjas nr 2-21-18514, otsus on jõustunud 3.

oktoobril 2023. Jõustunud otsusest ei nähtu, et kohtud oleksid tuvastanud kostja II poolt

kasside omastamise või muul viisil hageja või tema elukaaslase A. Hellati õiguste rikkumise.

Maakohus leidis, et hageja menetluses esitatud viited A. Hellati ja kostja II vahel tekkinud

konfliktile seoses kassidega ei tõenda kinkelepingu rikkumist, sh jämedat tänamatust hageja

või tema lähedase isiku suhtes. Kohus on hagejale selgitanud, et jätab käesolevas tsiviilasjas

kõik kasse puudutavad väited, seisukohad ja tõendid kõrvale ning ei luba avada sama vaidlust,

mis on jõustunud otsusega juba lahendatud. Maakohus ei arvestanud hageja väiteid kostjate

vaenulikkuse osas hageja vastu, kuivõrd hageja ei ole toonud välja sellise võimaliku asjaolu

seost käesolevas menetluses esitatud nõudega. Kinkelepingus puuduvad igasugused viited

kassidele. Ka juhul, kui üks või mõlemad kostjad olid isaga kasside tõttu tülis, ei viita see

iseenesest jämedale tänamatusele ega kinkelepingu rikkumisele.

Hagejal tuli vastavalt kohtu 17. juuli 2023. a istungil antud juhistele esitada seisukohad, kas ja

millist kinkelepingu punkti on rikutud VÕS § 267 p 3 mõttes ning esitada ja tõendada

konkreetsed asjaolud, millised on need kostjate käitumisaktid, mida hageja peab jämedaks

tänamatuseks tema suhtes VÕS § 267 p 1 mõttes. Kohus kordas sama 20. oktoobri 2022. a

määruses. Hageja ei ole toonud välja ega tõendanud kinkelepingu tingimuste rikkumist ning

jämedaks tänamatuseks loetavaid kostjate konkreetseid tegevusi lisaks lukkude vahetusele.

Taganemisavalduses on hageja toonud välja solvangud ja ähvardused hageja isiku ja tema

elukaaslase aadressil kostja I 12. juuli 2022. a ja 20. juuli 2022. a e-kirjades. Hageja ei ole

menetluses konkretiseerinud, mida tuleks kirjades pidada solvanguteks ja ähvardusteks.

Maakohus ei tuvastanud viidatud kirjades solvamist ega ähvardusi. Maakohus nõustus

kostjatega, et kostja I 12. juuli 2022. a emotsionaalses kirjas hagejale väljendab kirjutaja oma

tundeid isa käitumise ja tegude suhtes, mida ei saa pidada rängaks solvamiseks ebakohaste

väärtushinnangute ja süüdistuste esitamise teel.

30. oktoobri 2023. a menetlusdokumendis esitas hageja esimest korda üheselt arusaadavalt

väite, et kinkeleping on näilik ning seega tühine. Eelnevalt väitis hageja, et kinkeleping

sõlmiti hageja vara pärandamiseks kostjatele. Hageja väited ei haaku teiste asjas esitatud

veenvate tõenditega, esmajoones aga sõlmitud kinkelepingu tekstiga. Notar on notariaalaktis

selgitanud, et kinkelepingusse tuleb märkida kõik kinkimisega seotud kokkulepped. Notar

märkis hagejale 14. märtsil 2023 saadetud e-kirjas, et notar on hagejale kinkelepingu

sõlmimisel selgitanud võimalust kingitava omandi koormist isikliku kasutusõigusega.

Vaatamata notari selgitustele on hageja olnud ise nõus sellega, et sellist elamise õigust

kinnistusraamatusse ei kanta.

Maakohus järeldas, et kinkeleping kajastas poolte tegelikku tahet. Kohtul ei tekkinud kahtlust,

et kinkeleping võiks olla mingil põhjusel tühine. Ainetud on hageja väited, et hagejale

tutvumiseks saadetud kinkelepingus olev tekst erines notari juures allkirjastatud tekstist ning

et tehingud valmistas ette Kati Vellak. Notar on hagejale selgitanud, et notari juures loetakse

leping ette ja notar selgitab seda, lepingut muudetakse kohapeale vajadusel vastavalt osalejate

kokkulepetele, mis selguvadki arutelude ja selgitamiste käigus.

Kui kinkelepingusse ei kantud hageja õigust vara kasutamiseks, siis sellist tahet järelikult

pooltel ei olnud. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit, millest kohus saaks

järeldada poolte teistsugust tahet kui kinkelepingus kokku lepitud. Sellisteks tõenditeks ei saa

lugeda enne kinkelepingu sõlmimist ja notari selgitamiskohustuse täitmist peetud

kirjavahetust.

TsÜS §-s 89 sätestatud näilikule tehingule viitavaid asjaolusid menetluses esitatud tõenditest

ei nähtu. Kinkelepingu p 2.1.6 kohaselt on kinkija otsustanud, et lepingu eseme järgmised

omanikud on just kingisaajad ning anda lepingu eseme omand ära kingisaajatele kohe, mitte

pärandina. Hageja väide, mille kohaselt oli kinkelepingu eesmärgiks tegelikult vara

pärandamine, ei ole kinkelepingu tekstiga kooskõlas ning on ebausutav.

Hageja on leidnud, et korteriomandi müük oli heade kommetega vastuolus olev tehing.

Maakohus sellega ei nõustunud. Kostjatel oli kinkelepingust tulenevalt õigus vabalt kingitud

vara käsutada, sh seda võõrandada ilma hageja nõusoleku ja teadmiseta.

Hageja ei ole ka pärast korduvat tähelepanu juhtimist esitanud konkreetseid kostjatele

etteheidetavaid tegusid, mida oleks võimalik vähemalt kaaluda võimalike kinkelepingust

taganemise alustena. Kostjad ei ole rikkunud kinkelepingus kokkulepitut ega näidanud hageja

või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Täitmata on kinkelepingust

taganemise materiaalsed eeldused.

Olukorras, kus hageja pole tõendanud kinkelepingust taganemise alust ning puudub alus

lugeda kinkeleping tühiseks, luges maakohus kinkelepingu jätkuvalt kehtivaks. Kuivõrd

kinkeleping on kehtiv, puudub alusetust rikastumisest tulenev alus nii omandi tagastamise

nõude rahuldamiseks kui ka kostjatelt hageja kasuks hüvitise väljamõistmiseks omandi

tagastamise võimatuse tõttu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja 30 000 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Alternatiivselt palub hageja saata tsiviilasi tagasi maakohtule arutamiseks uues

kohtukoosseisus.

Hageja vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses, kuna maakohus on rikkunud menetlusõigust

ja eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud.

Hageja loobus 17. juuli 2023. a eelistungil nõudest saada asi kostjatelt tagasi, sest asja omanik

oli selleks ajaks vahetunud. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, et kohus ei vaadanud

hagi asja tagasi saamise nõudes läbi. Hageja vaidlustab maakohtu põhjenduse, mille kohaselt

hageja ei ole sellest nõudest loobunud.

Maakohtu menetluses on rikutud erapooletuse ja menetlusosaliste võrdse kohtlemise

põhimõtet. Kohtunike eetikakoodeksi kohaselt peab kohtunik end taandama, kui tema

erapooletus võib olla küsitav või kui tal on eelarvamus poole suhtes. Maakohtu eelarvamused

viisid selleni, et maakohus ei arvestanud hageja esindaja töövõimetuslehte. Kohus rikkus

hageja õigust esitada tõendeid ja osaleda istungil esindajaga.

Kohus lahendab vastuväite menetlusele määrusega. Hageja palus kohtul vastuväited enne

istungit lahendada ja taotles vastuväidetega tunnistajate ja enda vande all ära kuulamist.

Ringkonnakohtul tuleb erilist tähelepanu pöörata hageja esitatud tõenditele ja taotlustele, mida

maakohus ei ole piisavalt arvestanud.

Hageja palus, et kohus võtaks otsuse tegemise juurde kõik maakohtule esitatud

dokumentaalsed tõendid. Maakohus jättis käsitlemata korteri ja garaažide valduse omavolilise

äravõtmise, lukkude vahetamise ja asjade äravõtmise. Pärast asjade võõrandamist jäi hageja

aastateks nende valdajaks. Hageja elas korteris ja hoidis asju garaažides. Kostjate kirjad

näitavad, et kostjad ähvardasid hagejat asjade äravõtmise ja lukkude vahetamisega. Poolte

kokkuleppeks oli hageja õigus asju kasutada, kuni ta teatab, et ei soovi seda enam teha.

Kirjavahetusest selgub, et kokkuleppe notariaalsesse vormi viimisel sekkus ühe kostja

elukaaslane, kes selgitas hagejale, et selliseid tingimusi ei saa lepingutesse panna. Kostja

kinnitas hagejale, et lepingud on puhtalt formaalsed ning hagejal pole vaja muretseda. Seega

jäid kohtul olulised asjaolud hindamata, tõendid analüüsimata ja osa taotletud tõendid

kogumata. Nõnda ei näi kohtumenetlus aus.

Maakohus jättis tähelepanuta väited kostjate ebakohase käitumise kohta (ähvardused, lukkude

vahetamine ja solvavad kirjad). Selline käitumine võib olla lepingust taganemise aluseks nii

kinkelepingu rikkumise kui ka jämeda tänamatuse tõttu, kuna see kahjustab oluliselt kinkija

õigusi ja väärikust. Kinkija on elanud korteris alates 1995. aastast ja elas seal ka pärast korteri

kinkimist veel viis aastat, kuni lukkude vahetamise ja asja kiirkorras müümiseni. Kui kinkija

suudab tõendada kostjate vaenulikku ja ebaõiglast käitumist, ei tohiks tahteavalduse

kättetoimetamise formaalsed nüansid olla otsustavad.

Kohus saab lahendit tehes lähtuda siseveendumusest. Hetkel pole mõistlikult võimalik aru

saada, millest selline siseveendumus kohtul kujunes.

Hageja kinkis samal päeval oma elukohaks oleva korteri kostjatele ja müüs garaažid

kostjatele. Garaažide müügitehingus määratleti, et raha on nende eest saadud enne tehingut.

Samas näitas tõend, et hageja palus kostjatelt pärast tehingut väikest laenu. Eluliselt ei ole

usutav, et kostjad ei küsinud hagejalt, kuhu ta pani raha, mille ta garaažide eest eelmisel

päeval sai. Samuti ei tundu usutav, et väärtuslikum ese (korter) kingitakse tasuta ära, kuid

garaažide eest tahetakse raha saada. Kohus ei näi erapooletu, kui ta ei kuula hagejat nende

asjaolude osas ära.

Hageja väitel tekkis tüli kahe kassipoja pärast hageja poegade ja hageja naise vahel. Tüli

eskaleerus aastateks. Hageja püüdis jääda erapooletuks, kuid naine nõudis, et ta tunnistaks

kohtus poegade vastu, samas kui pojad nõudsid tunnistamist naise vastu. Hageja otsustas

jääda kindlaks tõele ega mitte valetada. Kui tunnistada, siis ainult tõtt. See häiris poegi, kes

ähvardasid kättemaksuks võtta hageja valduses oleva korteri ja garaažid. Nad viisid oma

ähvarduse täide. Kostjad ei vaidle faktide kogumile vastu. Seega ei tundu kohus erapooletu,

kui ta neid asjaolusid ei hinda. Kohus oleks pidanud hindama, kas kinkeleping, mis

notariaalses vormis näitab üht, kuid taasesitamist võimaldavas vormis teist sisu, kvalifitseerub

näilikuks tehinguks, teeseldud tehinguks või on tehingu tegelik eesmärk hoopis teine.

Maakohus ei ole järeldust, et kinkeleping ei olnud näilik ega teeseldud, nõuetekohaselt

põhjendanud. Maakohus ei käsitlenud põhjalikult hageja väidet, et kinkeleping oli näilik, kuna

leping sõlmiti ainult selleks, et vara jääks õiguslikult poegadele, kuid hageja pidi jätkama selle

kasutamist oma elu lõpuni. Tehingut tuleb hinnata selle tegelikku eesmärki ja poolte kavatsusi

arvestades. Kuigi hageja esitas tõendina kostja I kirja, et kinkeleping ja garaažide

müügileping olid tehingud õigusnäivuse loomiseks (tehingud on tema jaoks formaalsed ja

edaspidi jätkatakse nii, nagu toimus enne), ei ole maakohus selles osas seisukohta võtnud.

Hageja soovis anda selgitusi tehingute sisu kohta vande all, kuid maakohus jättis taotluse

rahuldamata. Jääb arusaamatuks, kuidas saab kohus väita, et midagi pole tõendatud, kui

hageja taotles tõendite kogumist, kuid kohus seda ei teinud.

Kohtuotsuses puudub kostjate käitumise moraalne ja juriidiline analüüs. Maakohus oleks

pidanud märkama, et korteri müük võis olla vastuolus heade kommetega. Kui kostjad teadsid,

et hageja kavatses kinkelepingust taganeda, on korteri kiire müük vastuolus heade

kommetega.

Maakohus pidi märkama, et poolte vahel oli e-kirjavahetus; seega pidid kostjad samadele

e-posti aadressidele saadetud taganemisavaldused kätte saama.

Lepingudokument, olgu see notariaalses vormis või e-kirjas, on tõend. Vale on samastada

notariaalset dokumenti lepinguga. Dokument ei ole leping, vaid lepingu kirja pandud sisu.

Leping on kokkulepe, dokument väljendab kokkuleppe sisu. Seega leiab lepingu sisu kõigist

lepingu kohta käivatest dokumentidest. Kohtumenetluses on tõendiks ka muus kui

notariaalses vormis dokumendid: poolte kirjavahetus ja vande all antud ütlused. Hagi

lahendamisel tuli hinnata kokkuleppe sisu, mitte ainult notariaalse dokumendi sisu. Hageja

taganes lepingust, mitte notariaalsest dokumendist.

Kostjate kasuks tehtud lepingutega näitas hageja oma poegade suhtes üles usaldust, hoolivust

ja soovi, et nad saaksid oma isa vara enne isa surma endale tingimusel, et isa saab asju

kasutada kuni neid vajab. Pojad hülgasid isa kassipoegade pärast. Kassipoegade vaidlus

puudutas isa naist ja isa poegi, millesse isa vastu tema tahtmist tiriti. Pojad hakkasid isale

kassipoegade pärast kätte maksma. Tehti haiget hageja abikaasale ja tehti haiget hagejale. See

on dokumenteeritud ka psühholoogi tõendiga. Inetu on esitada vara ära kinkinud isa suhtes

alandavaid ja väärikust riivavaid hinnanguid. Kohus ei tee sellistele poegadele liiga, kui neilt

isa kasuks 30 000 eurot välja mõistab. Kehtib reegel — vanu austab noorus. See reegel on

mõistlikule isikule tava. Tava on õiguse osa.

5. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsus on seaduslik ning hageja õiguseid ei ole rikutud. Hageja on saanud maakohtu

menetluses oma soovitud tõendeid esitada. Maakohus on andnud hagejale korduvalt tähtaja

hagi aluse täpsustamiseks ja asjakohaste tõendite esitamiseks.

Maakohus ei rikkunud hageja õigust osaleda istungil esindajaga. Hageja ei ilmunud

istungitele ega põhistanud mitteilmumist. Hageja esindaja puudus 3. juuni 2024. a istungilt,

esitades vahetult enne istungit taotluse istungi edasilükkamiseks. Kuivõrd esindaja ei esitanud

koos taotlusega tõendit oma töövõimetuse tõendamiseks ning istungile oli kutsutud ka hageja,

ei tühistanud maakohus istungit. Kostjad taotlesid asja läbivaatamist hageja ilmumisest

sõltumata. Maakohus käitus kooskõlas TsMS § 352 lg-ga 1, mis ei kohusta kohut istungiaega

tühistama või muutma.

Seoses hageja taotlusega võtta aja materjalide juurde kõik maakohtule esitatud

dokumentaalsed tõendid, märgivad kostjad, et hageja ei ole endiselt sidunud tõendeid

konkreetsete asjaoludega, mida hageja nendega tõendada soovis. Maakohus on asja

lahendamisel lähtunud hageja esitatud nõudest ja esile toodud asjaoludest ning kontrollinud

nõude rahuldamise eeldusi põhjalikult. Maakohus ei ole rikkunud menetlus- ega

materiaalõiguse norme.

Maakohus on lahendi p-des 30 ja 41–45 põhjalikult analüüsinud nii lepingu ja valduse

küsimust kui ka teisi hageja viidatud väiteid.

Kostjad ei nõustu, et hageja jäi pärast asjade võõrandamist aastateks nende valdajaks. Kostjad

jäävad oma menetluses esitatud seisukohtade juurde. Kostjad ei ole hagejat ähvardanud asjade

äravõtmisega ega lukkude vahetamisega. Kostjad ei ole korteriomandi välisukse lukku

vahetanud ega lasknud seda teha kolmandatel isikutel. Kostjad kasutasid võtit, mille nad said

üürnikult (kellele hageja oli korteri valduse kostjate teadmata ja nõusolekuta andnud). Kostjad

ei ole soovinud, et hageja tuleks kohtusse tunnistama oma abikaasa vastu ega ähvardanud

hagejat seoses tunnistajaks tulekuga. Kostjatele ei ole teada asjaolud, kes või mille eest peaks

kellelegi kätte maksma. Pooled on notaris lepingu tingimused läbi arutanud ning notar on

pooltele tehingut ja selle sisu selgitanud. Korteri kinge vastas poolte soovidele ja tahtele.

Pooled ei ole leppinud kokku hageja kasutusõiguses.

Pooled ei ole kokku leppinud valduse jätmises hagejale ega hageja isiklikus või muus

kasutusõiguses korteriomandile. Maakohus on analüüsinud hageja väiteid tehingu näilisusest

ning tuvastanud, et tegemist on kehtiva kinkelepinguga. Kostjad ei ole korterit kiirkorras

maha müünud – toimus tavapärane müügiprotsess, mis võttis aega mitmeid kuid. Ainuüksi

asjaolust, et maakohus ei ole hageja väidetega nõustunud, ei saa järeldada kohtu erapoolikust

ega rikkumisi kohtuotsuse tegemisel.

Kostjad esitasid 22. jaanuaril 2025 hageja nõutud dokumendi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.

9. Apellatsioonkaebuse p-s 1 vaidlustab hageja maakohtu otsuse täies ulatuses,

apellatsioonkaebuse p-s 2 leiab aga hageja, et ta ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles

kohus ei vaadanud hagi läbi asja tagasi saamise nõudes. Maakohus jättis läbi vaatamata

hageja nõude kostjate vastu osas, milles hageja taotles kohustada kostjaid andma nõusolek

kustutada kinnistusraamatus korteriomandi registriosa nr XXXXXXX teisest jaost kanne

kostjate kaasomandi kohta, kanda korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse hageja ning

asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega. Arvestades apellatsioonkaebuse põhjendustes

esitatut, leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles

maakohus jättis tema nõude kinnistusraamatus kande kustutamiseks nõusoleku andmiseks ja

kostjate tahteavalduse asendamiseks läbi vaatamata ja selles osas on maakohtu otsus

jõustunud (TsMS § 456 lg 4). Ringkonnakohus märgib, et ekslik on hageja

apellatsioonkaebuses väljendatu, mille kohaselt on hageja esitanud kohtule selgelt arusaadava

loobumise nõudest saada asi kostjatelt tagasi (apellatsioonkaebuse p 2). 17. juuli 2023. a

kohtuistungi protokolli kohaselt soovis hageja liikuda edasi pigem rahalise nõudega, mida ei

saa pidada nõudest loobumiseks.

10. Ringkonnakohus jättis 28. novembri 2024. a määrusega rahuldamata hageja

apellatsioonkaebuses esitatud taotlused E. Adusoni ja P. Saare tunnistajana ülekuulamiseks ja

hageja vande all ülekuulamiseks.

Ringkonnakohus rahuldas 20. jaanuari 2025. a määrusega hageja apellatsioonkaebuses

esitatud tõendi kogumise taotluse ja kohustas kostjaid esitama lepingu, millega nad

korteriomandi edasi võõrandasid.

Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlused võtta asja materjalide juurde need hageja esitatud

tõendid, mille vastuvõtmisest või kogumisest maakohus keeldus ning võtta tsiviilasja

materjalide juurde kõik maakohtule esitatud dokumentaalsed tõendid, tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg-s 3

sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu

menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab

esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava

asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus

peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5). Uue asjaolu ja tõendi

esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel

põhistama (TsMS § 652 lg 4 esimene lause).

Maakohus jättis 28. veebruari 2024. a määrusega tõendina vastu võtmata hageja 7. augusti

2023. a menetlusdokumendi (I kd, tl 134 jj) lisad nr 3, 4, 7, 8, 9, 12, 13. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse seisukohaga, et hageja tõendid, mis on seotud hageja abikaasa ja

kostja II vahel tekkinud konfliktiga kasside üle ei puutu praegusesse vaidlusesse, kuivõrd

kassidega seonduv vaidlus on lahendatud tsiviilasjas nr 2-21-18514.

Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus võtta tsiviilasja materjalide juurde kõik maakohtule

esitatud dokumentaalsed tõendid tuleb samuti jätta rahuldamata. Taotlus kordab sisuliselt

eelmist taotlust ning hageja ei ole eraldi põhjendanud, millised on need konkreetsed

täiendavad dokumentaalsed tõendid, mille vastuvõtmisest on maakohus keeldunud ja mis ei

ole hõlmatud maakohtu 28. veebruari 2024. a määrusega.

11. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et maakohus

oleks asja menetlemisel rikkunud erapooletuse nõudeid. Pooled on saanud menetluses esitada

tõendeid, kohus on menetlusosalised ära kuulanud, andnud korduvalt hagejale võimaluse

nõudeid täpsustada. Maakohus andis hagejale seisukohtade täpsustamiseks juhiseid ja viitas,

et hagejal tuleb tõendite asjakohasust põhjendada (I kd, tl 133, 168). Maakohus on osaliselt

rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks. Kui maakohus ei pea menetlusosalise poolt

esitatud tõendit asjakohaseks või ei rahulda poole esitatud taotlust, ei tähenda see, et kohus

oleks menetlusosalise suhtes eelarvamustega või erapoolik.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, jättes

arvestamata 3. juuni 2024. a kohtuistungil hageja esindaja taotlusega kohtuistungi

edasilükkamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud kohtupoolne rikkumine ei too

aga endaga kaasa maakohtu lahendi tühistamist ega muutmist. Hageja esitas tõenditega seotud

taotlused ringkonnakohtule. Maakohus on kohtuotsuse põhjendustes (p 64 jj) selgitanud, miks

kohus otsustas asja sisuliselt läbi vaadata vaatamata sellele, et hageja esindajat istungil ei

olnud. 3. juuni 2024 . a kohtuistung määrati hageja soovil, kuna kostjad nõustusid kirjaliku

menetlusega, kuid hageja soovis saada võimalust isiklikult selgituste esitamiseks. Hageja ise

kohtule istungiga seonduvalt taotlusi, avaldusi ega tõendeid ei esitanud. Maakohus leidis, et

hageja esindaja taotlus istungi edasilükkamiseks ei olnud maakohtu hinnangul põhistatud

TsMS §-de 235, 422 lg 2 ja 3 mõttes. Põhjendatud on maakohtu seisukoht (p 25), mille

kohaselt ka pärast kohtuistungit esitas hageja 7. augustil 2023 hagiavalduse täienduse, milles

täpsustas hagi, kuid ei viidanud muutunud asjaoludele.

Maakohus on lahendanud vastuväited kohtu tegevusele (TsMS § 333) lõpplahendiga. Hageja

esitas oma taotlused koos apellatsioonkaebusega.

12. Ringkonnakohtus on menetluses hageja nõue kostjate vastu kinkelepingust taganemiseks.

Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja kinkijana ning kostjad

kingisaajatena sõlmisid 5. detsembril 2017 korteriomandi kinkelepingu, millega hageja kinkis

kostjatele korteriomandi registriosaga nr XXXXXXX (tl 108 jj).

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väited (p 39), mille kohaselt

oleks maakohus pidanud kontrollima, kas kinkeleping võis olla tühine selle näilikkuse tõttu

(TsÜS § 89).

Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ise ega ole otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7, vt nt RKTKo 10.04.2024, 2-21-4251,).

Nimetatu ei saa aga tähendada seda, et poolel puudub kohustus oma nõuet põhistada.

Hagiavalduses ei tugine hageja kinkelepingu näilikkusele, samuti ei tee hageja seda ka 22.

märtsi 2023. a menetlusdokumendis. 30. oktoobri 2023 menetlusdokumendi järgi on hageja

arvates tervikpilt see, et õiguslikult on tegemist näilike tehingutega. Apellatsioonkaebuse

kohaselt oli kinkeleping näilik, kuna leping sõlmiti ainult selleks, et vara jääks poegadele,

kuid tegelikult pidi hageja jätkama selle kasutamist elu lõpuni.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Näilik on tehing, mille

puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud

tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või

varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad (TsÜS § 89 lg 1). Hageja ei ole toonud

menetluses esile asjaolusid, mis viitaksid kinkelepingu näilikkusele, hageja kasutamisõigust

puudutavate kokkulepete väidetav puudumine lepingust ei muuda lepingut näilikuks. Hageja

viitab sellele, et kinkelepingu eesmärgiks oli korteriomandi üleandmine kostjatele

(apellatsioonkaebuse p 39). Kinkelepingu p 3.1 järgi kinkis hageja lepingueseme kostjatele

võrdsetes mõttelistes osades. Seega vastab kinkeleping poolte tahtele. Kinkeleping on

võlaõiguslik leping, mis ei muuda asjaõiguslikku olukorda. Ringkonnakohus märgib

täiendavalt, et ainuüksi kohustustehingu näilikkus ei muuda näilikuks omandi üleandmisele

suunatud käsutustehingut, kui õiguslikult neutraalset tehingut (vt nt RKTKo 04.12.2019,

2-15-13695, p 20). Hageja väljendas ise soovi korteriomandi üleandmiseks kostjatele, seega ei

saa järeldada, et ka asjaõiguslepingu sõlmimisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi.

Kohtul tuleb tehingu heade kommete vastasust (TsÜS § 86 lg 1) hinnata ka omal algatusel (vt

nt RKTKo 16.06.2021, 2-17-9822, p 15). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole menetluses

tuginenud asjaoludele, mis viitaksid kinkelepingu heade kommete vastasusele. Hageja leidis,

et kostjate korteriomandi kolmandatele isikutele edasivõõrandamine on vastuolus heade

kommetega. Praeguses menetluses on vaidluse all hageja ja kostjate vahelise kinkelepingu

kehtivus. Ringkonnakohus märgib vastuseks hageja menetluses esitatule, et kostjate õigus

korteriomandit oma äranägemise järgi käsutada tulenes lepingust, kostjad on tõendanud, et

hageja ei kasutanud korteriomandit (I kd, tl 97). Kinkelepingu p 2.1.10 kohaselt oli hageja

teadlik, et kostjatele jäi lepingu eseme vaba käsutamise õigus, seega ei saa asuda asja

materjalide põhjal seisukohale, et kostjad võõrandasid korteriomandi hageja kahjustamise ja

omakasu eesmärgil.

13. Hageja väitel on ta kinkelepingust kehtivalt taganenud. Ringkonnakohus leiab, et asja

materjalide põhjal tuleb asuda seisukohale, et kostjad on taganemisavalduse kätte saanud koos

hagiga. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks selle kostjateni toimetanud varem.

Vaidlust pole selles, et kinkeleping täideti – omand anti kostjatele pärast kinkelepingu

sõlmimist üle. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust

taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS §

267 p-des 1–3 ettenähtud juhtudel.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole menetluses toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid

asuda seisukohale, et kostjad oleksid näidanud hageja või tema lähedase (hageja elukaaslase)

vastu üles jämedat tänamatust. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et jäme tänamatus

VÕS § 267 p 1 mõttes on hinnanguline kategooria, mis peab avalduma kingisaaja käitumises

kinkija või tema lähedase vastu. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda

kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo

objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt RKTKo

18.11.2020, 2-18-15197, p 16). Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tuginenud asjaoludele,

mis võimaldaksid järeldada, et kostjad oleksid käitunud tema suhtes äärmiselt etteheidetaval

viisil, mis viitab tänamatusele. Ringkonnakohus märgib, et hageja on menetluse kestel oma

seisukohti ning väiteid korduvalt muutnud. Kostjatele etteheidetavate tegudena nimetab

hageja korteri ukselukkude vahetamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole

menetluses üheselt arusaadavalt toonud esile, kes kostjatest konkreetselt ukselukud vahetas.

Kostjad on tõendanud, et hageja ei kasutanud korterit eluruumina, see oli välja üüritud (I kd, tl

97). Sellises olukorras ei saa võimalikku lukkude vahetust pidada kostjate jämedaks

tänamatuseks hageja suhtes. Korteriomandi käsutamine hagejate poolt oli lepingus selgelt

märgitud.

Hageja esitas 7. augustil 2023 kohtule menetlusdokumendi, milles toob lisaks kinkelepingule

täiendavalt välja garaažide müügilepingu sõlmimise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga,

et vaatamata kohtu antud juhistele puuduvad menetluses hageja asjakohased konkreetsed

selgitused, kes kostjatest pole tagastanud millist vara ning kuidas on garaažidesse puutuvad

etteheited seotud haginõudega, sh kas ja miks on tegemist kinkelepingu rikkumisega või

jämeda tänamatusega. Garaažides olevate asjadega seotud etteheited on ebaselged, hageja ei

ole esile toonud seda, milles kostjate tänamatus täpselt seisnes.

14. Tüli hageja elukaaslasega ning sellele järgnev kohtuvaidlus kasside üle ei viita jämedale

tänamatusele hageja või tema lähedase suhtes, pigem oli tegemist erimeelsusega selles, kas

kasside omand on üle läinud. Hageja esitas kohtule kostja I kirja hagejale (I kd, tl 9). Kirja

toon ja selles avaldatu ei ole hagejat või tema elukaaslast ründav. Kostja I väljendab oma

pettumust muutunud suhte üle ning kritiseerib hageja käitumist, kuid väljendab samas ka

kurbust ja kahetsust (I kd, tl 9). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka muust

kirjavahetusest ei saa tuvastada hageja või tema elukaaslase solvamist ega ähvardusi (I kd, tl

8).

Maakohus ei ole tõendeid hinnates menetlusõigust rikkunud. Hageja apellatsioonkaebuses

väljendatud seisukoht sõlmitud notariaalse kinkelepingu õigusliku tähenduse suhtes (hageja

väitel ei saa notariaalset dokumenti samastada lepinguga) ei ole õiguslikult põhjendatud.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja menetluses tõendanud, et kostjad on jätnud

õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse, mis annaks hagejale õiguse

lepingust taganeda. Kinkelepingus on kokku lepitud (p 4.1), et lepingu ese jääb kinkija

otsesesse valdusse, nagu see oli enne käesoleva lepingu sõlmimist ja kinkija tasub ka edaspidi

lepingu esemega seotud kommunaalkulud ja tarbitud teenuste maksumused.

Kinkelepingu p-s 2.1.10 kinnitab hageja, et ta ei soovi lepingu esemeks olevat korteriomandit

koormata isikliku kasutusõigusega korteris elamiseks ja ta on teadlik, et kingisaajatele jääb

lepingu eseme vaba käsutamise, sh ka piiratud asjaõigustega koormamise ja võõrandamise

õigus ilma hageja nõusoleku ja teadmiseta. Lepingu p-s 2.1.8 kinnitab hageja, et kingisaajad

on tema pojad, kellele ta ei soovi lepingus ette näha mingeid kohustusi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingu sõnastusest ei tulene, et hagejale pidi jääma

korteriomandi valdus, seda ei kinnita ka hageja kirjavahetus kostjaga I (I kd, tl 137). Hageja

on küll kirjutanud kostjale I, et leping jääb ära, kui eritingimusi (hageja jätkuvat korteri

kasutamist) lepingusse kirja ei panda. Samas nähtub notari selgitusest kinkelepingus, et

vaatamata sellele, et korteriomandit on võimalk koormata isikliku kasutusõigusega kinkija

kasuks, mis annab õiguse korteris elada, soovib kinkija käesoleva lepingu sõlmida selles

toodud tingimustel. Seega on hageja loobunud lepingu sõlmimisel soovist kinnisasja tema

kasuks koormata.

16. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

17. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Kostjate menetluskuluks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 1070 eurot 33 senti

(koos käibemaksuga). Kostjate esindaja on osutanud kostjatele õigusabiteenust 5 tunni 29

minuti ulatuses, tunnitasuga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjate esindaja tunnitasu on

mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega määrab ringkonnakohus kostjate

menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus ja mõistab hagejalt solidaarselt kostjate

kasuks välja 1070 eurot 33 senti.

Ringkonnakohus rahuldab kostjate taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS

§ 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostjate kasuks välja menetluskuludelt viivise

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)