2-23-7756/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7756

Kohtuasi

Vedamir OÜ hagi KNOKE Kaubanduse OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.10.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Vedamir OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8514 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

Vedamir OÜ (registrikood 12150213),

lepinguline esindaja Jaanus Silm

Kostja: KNOKE Kaubanduse OÜ

(registrikood

11237589), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele

Viilup

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 18.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vedamir OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 10.10.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Vedamir OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks KNOKE Kaubanduse OÜ apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud 2144 euro ulatuses ning mõista need Vedamir OÜ-lt KNOKE

Kaubanduse OÜ kasuks välja.

5. Vedamir OÜ on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni tasuma KNOKE Kaubanduse OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-23-7756

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 27.05.2023 esitas Vedamir OÜ (hageja) hagi KNOKE Kaubanduse OÜ (kostja) vastu

põhivõlgnevuse 7705 eurot ja viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse ja selle 26.04.2024 täpsustuse kohaselt tegi hageja kostjale 29.05.2020

ülekande 10 000 eurot. Vaatamata makse selgitusele („laenu leping 280520-1“) on tsiviilasjas

nr 2-21-6258 Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 otsusega (p 8) tuvastatud, et vastav makse

oli tehtud nitriilkinnaste eest ettemaksuna, mitte laenuna.

3. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt sõlmis hageja kostjaga mais 2020 suuliselt müügilepingu,

mille alusel kohustus kostja talle müüma 1000 karpi Bold Aurelia nitriilkindaid (karbi hind 10

eurot koos käibemaksuga, kokku 10 000 eurot). Nimetatud kokkuleppe sõlmis hageja nimel

kostjaga hageja juhatuse liikme vend X. Hageja palus 01.04.2021 anda üle 1000 karpi Aurelia

Bold nitriilkindaid või tagastada tasutud 10 000 eurot. Kostja ei ole hageja tellitud 1000 karpi

Aurelia Bold nitriilkindaid üle andnud.

4. Kostja on pakkunud hagejale muud kaupa (oma laojääke), kuid hagejal ei ole kohustust

võtta vastu kaupa, mida ta ei ole tellinud. Sellise kauba pakkumine ei ole lepingu kohane

täitmine. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tellis temalt väidetavalt 27.05.2020 koostatud

ettemaksuarvel nr 2114711 nimetatud kauba. See ettemaksuarve edastati hagejale

esmakordselt aasta pärast tellimust, 26.03.2021, kui hageja nõudis kinnaste ostmiseks

ülekantud raha tagastamist või Aurelia Bold nitriilkinnaste üleandmist. Kostja ei ole

tõendanud, et hageja oleks esitanud tellimuse ettemaksuarvel kajastatud kinnaste ostmiseks.

Ettemaksuarve on kostja koostatud ühepoolne dokument, mille sisu ei saa hageja mõjutada.

5. 08.05.2023 esitas hageja kostjale nõude müügilepingu täitmiseks koos hoiatusega lepingu

ülesütlemise kohta. Kostja keeldus Aurelia Bold nitriilkinnaste üleandmisest. 22.05.2023

edastas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse ning nõudis Aurelia Bold nitriilkinnaste

eest tasutud 10 000 euro tagastamist. Hageja tugines VÕS § 189 lg-le 1. Kostja on saanud

hagejalt 29.05.2020 müügilepingu täitmisena 10 000 eurot. Seoses sellega, et müügilepingust

on taganetud 22.05.2023, kuulub 10 000 eurot hagejale tagastamisele. Ühtlasi tasaarvestas

hageja osa oma nõudest kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-21-6258 väljamõistetud

menetluskulude nõudega 2295 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on vastastikused nõuded

kattuvas osas lõppenud. Pärast tasaarvestust on hageja nõue kostja vastu 7705 eurot. Kostja ei

ole võlgnevust hagejale tasunud.

2-23-7756

6. 26.04.2024 nõude täpsustuses märkis hageja, et kuna kokkulepitud kaupa ei olnud hagejale

valmis pandud, palus ta 26.03.2021 ja 01.04.2021 üle anda kokkulepitud kindad või tagastada

kostjale tasutud 10 000 eurot. Seega on hageja kohe kauba mittevastavuse avastamisel

teatanud müüjale, et tegemist ei ole tema ostetud kaubaga ja on palunud kokkulepitud kauba

üleandmata jätmisel tagastada 10 000 eurot. Hageja 26.03.2021 kuni 01.04.2021 kostjale

tehtud tahteavaldusi tuleb pidada tehingust taganemise avaldusteks.

7. Lisaks palus hageja alates hagi esitamisest 27.05.2023 välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 7705 eurot kuni põhivõla tasumiseni.

8. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja märkis, et 21.04.2021 esitas hageja kostja vastu hagiavalduse, milles eitas

müügilepingu sõlmimist ning väitis, et pooled sõlmisid 2020. a mais laenulepingu. Kuna nii

maa- kui ka ringkonnakohus jätsid tsiviilasjas nr 2-21-6258 hageja nõuded rahuldamata, on

hageja asunud käesolevas menetluses väitma, et pooled siiski sõlmisid müügilepingu. Hageja

väited on vastuolulised ja üksteist välistavad.

11. Hagiavaldus baseerub valel ja tõendamata väitel, et hageja tellis kostjalt 1000 karpi

Aurelia Bold nitriilkindaid. Hageja tellis kostjalt 2020. a esimeses pooles korduvalt kindaid,

kuid poolte vahel ei olnud kokkulepet, et tegemist peab olema Aurelia Bold nitriilkinnastega.

2020. a mais väljastas kostja hagejale 3 ettemaksuarvet hageja tellitud kinnaste eest. Hageja

tasus kõik arved. Kahel esimesel arvel märgitud kindad on hageja kätte saanud, kuid

kolmandal arvel loetletud kaubale ei ole hageja põhjendamatult järele tulnud. Kostja esitas

tõenditena arved nr 2089461 ja 2089460, mille hageja on tasunud. Arved tõendavad, et poolte

vahel ei olnud kokkulepet Aurelia Bold kinnaste ostmiseks. Hageja on kinnitanud, et ta sai

eelnevad partiid kätte ja tal ei ole nende suhtes pretensioone.

12. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja tellis kostjalt nitriilkindaid ja tasus nende eest

ettemaksuna 10 000 eurot. Kuna hageja on võtnud omaks, et tasus 28.05.2020 kostjale 10 000

eurot ettemaksuna nitriilkinnaste eest, on ilmne, et hagejal pidi olema alusdokument makse

tegemiseks enne ettemaksu tasumist. Kostja on esitanud tõendina 27.05.2020 ettemaksuarve.

Kuna hageja tasus arve päev hiljem, saab lugeda tõendatuks, et makse tehti kostja väljastatud

ettemaksuarve tasumiseks. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud mis tahes alternatiivne

alusdokument ettemaksu tasumiseks.

13. Kostja palus hagejal tellitud kaubale järele tulla 24.03.2021 e-kirjas. Hageja juhatuse liige

vastas kostjale 26.03.2021 justkui ei vastaks kaup kokkulepitule ning 31.03.2021 kirjas palus

kostjal ettemaks tagastada. 01.04.2021 saatis kostja hagejale e-kirja, milles selgitas, et kostjal

ei olnud plaanis hakata iseseisvalt tegelema kindaäriga, vaid kindad telliti hageja soovidest

lähtudes. Kostja lisas, et hageja tasutud ettemaksu ei saa tagastada, kuna kostja on tarnijale

tellitud kinnaste ostuhinna tervikuna tasunud. Hageja tellitud kindad on kostja laos ja ootavad,

et hageja neile järele tuleks.

2-23-7756

14. Hagejal puudus õigus müügilepingust taganemiseks. Müügilepingust taganemine on

tühine, kuna kostja ei rikkunud müügilepingut. Kostja on kauba valmis pannud ning on sellest

hagejat teavitanud, kuid hageja keeldus põhjendamatult kinnaste vastuvõtmisest.

15. Nitriilkinnaste oluliseks omaduseks on kinnaste materjal (nitriilkumm), mis erinevalt

latekskinnastest ei tekita allergilist reaktsiooni. Isegi, kui hageja oleks tellinud Aurelia Bold

kindaid, oleks hagejal puudunud õigus lepingust taganeda, kuna müüdud kinnastel olid

kokkulepitud omadused (nitriilkummist materjal) ning hageja ei ole tõendanud, et kindad ei

vastanud kokkulepitud tingimustele või ei vastanud kvaliteet kokkulepitule (VÕS § 217 lg 1

ja § 77). Kostja müüs hagejale samu kindaid (Hygostar), mida eelneval kahel korral.

16. Hageja taganemisavaldus on kehtetu ka põhjusel, et hageja ei ole väidetavat

lepingutingimustele mittevastavust kostjale piisavalt täpselt kirjeldanud. 26.03.2021 e-kirjas

esitatud põhjendus on sedavõrd üldine, et sellega ei saa lugeda täidetuks hageja

põhjendamiskohustust VÕS § 220 lg 2 tähenduses.

17. Isegi kui kostja oleks lepingut rikkunud, ei ole taganemisavaldus esitatud mõistliku aja

jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. Hageja sai enda väitel müügilepingu rikkumisest

teada 26.03.2021. Hageja esitas taganemisavalduse 22.05.2023 ehk rohkem kui 24 kuud

pärast rikkumisest teadasaamist. Seega ei esitanud hageja taganemisavaldust mõistliku aja

jooksul ning on müügilepingust taganemise õiguse VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi kaotanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

18. Harju Maakohtu 10.10.2024 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena 3193,16 eurot ja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

19. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) hageja ostis kostjalt kahel korral nitriilkindaid ning tasus nende eest;

2) 29.05.2020 tegi hageja kostjale ülekande 10 000 eurot, märkides selgitusse viite

laenulepingule;

3) Tallinna Ringkonnakohus tuvastas samade poolte vahel peetud vaidluses tsiviilasjas nr

2-21-6258 22.12.2022 tehtud otsuses, et hageja tegi makse kinnaste eest ning poolte

vahel ei olnud sõlmitud laenulepingut;

4) hageja ja kostja sõlmisid eeltoodust lähtuvalt 2020. a mais suulise lepingu

nitriilkinnaste ostmiseks, mille alusel tegi hageja kostjale ülekande.

20. Maakohus märkis, et pooled ei vaidle käesolevas asjas enam selle üle, et nad sõlmisid

lepingu, mille alusel pidi hageja ostma ja kostja müüma nitriilkindaid. Pooled vaidlevad selle

üle, milliste kinnaste ostu-müügilepingu alusel kandis hageja kostjale 10 000 eurot ning kas

kostja täitis lepingu kohaselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus kostjaga

sõlmitud lepingust rikkumise tõttu taganeda ning nõuda taganemise ning tasaarvestuse

avalduse esitamise tulemusena kostjalt 7705 euro ja viivise väljamõistmist.

21. Maakohus leidis, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest selle aluseks olevad asjaolud

on tõendamata. Hagimenetluses lasub hageja nõude aluseks olevate asjaolude esmase

tõendamise kohustus hagejal. Kohus selgitas seda hagejale 25.03.2024 eelistungil (dtl 116–

120). Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud lepingu sõlmimise asjaolusid. Pooled ei vaidle

selle üle, et nad sõlmisid müügilepingu, hageja tasus kostjale 10 000 eurot ning kostja teatas

2-23-7756

hagejale, et hageja võib nitriilkinnastele järele tulla. Hagejal tuli aga tõendada oma väidet, et

lepiti kokku Aurelia Bold kaubamärgiga nitriilkinnaste müügis. Hageja ei ole seda tõendanud

ega ka esile toonud, millised erilised omadused olid just selle kaubamärgi nitriilkinnastel.

22. Kostja esitas kohtule varem müüdud kinnaste arved (dtl 151–153) ning väljavõtte oma

raamatupidamise andmetest (dtl 77), mis tõendavad, et hageja oli ka varem kostjalt

nitriilkindaid ostnud ja nende eest tasunud. Varasematel arvetel puuduvad viited kinnaste

kaubamärgile. Hageja ei ole väitnud, et varem oleks kokku lepitud mõne kindla kaubamärgiga

kinnaste müümises. 26.03.2021 saatis kostja hagejale kinnaste ettemaksuarve nr 2114771 10

000 euro tasumiseks nitriilkinnaste eest (dtl 78–79). Ettemaksuarve koostamise kuupäevaks

on märgitud 27.05.2020. Kindad on arve järgi erinevat värvi. Hageja väitis, et kostja ei

esitanud talle arvet ettemaksu teostamise ajal, kuid kohtu hinnangul puudub arve koostamise

tegelikul ajal käesolevas vaidluses sisuline tähendus. Hageja tasus kostjale nitriilkinnaste eest

ning arvel olid märgitud need nitriilkindad, mida kostja soovis hagejale üle anda.

23. Hageja ja kostja e-kirjavahetusest 2021. aasta märtsis ja aprillis (dtl 14–15) nähtub, et

hageja heitis kostjale ette, et näeb arvet esimest korda, hind ei vasta kokkuleppele ja puudub

kokkulepitud kaup. Kostja teatas vastuseks, et kindad telliti lähtuvalt hageja soovist ning

nende eest on tarnijatele tasutud. Kostja rõhutas, et kindad on tema laos ja ta ootab, et hageja

tuleks kaubale järele. Hageja teatas, et soovib Bold kaubamärgiga kindaid või makse

tagastamist ning andis kostjale aega kuni 02.04.2021. Hageja ei selgitanud, miks talle ei sobi

teise kaubamärgiga kindad. Hageja esitas kohtule fotod (dtl 125–127), mille oli talle

väidetavalt saatnud kostja ja mis pidid tõendama soovitud kaubamärgiga kinnaste olemasolu.

Fotodelt nähtuvad karbid, millel on märgituid nii Bold kui ka Robust kaubamärgid. Osadel

Bold kaubamärgiga tähistatud karpidel on värvuseks märgitud „white“ (valge).

24. Maakohtu hinnangul ei saa ühestki eelviidatud tõendist järeldada, et poolte vahel oleks

olnud kokkulepe selle kohta, et müüdavad kindad peavad olema kaubamärgiga Aurelia Bold.

Seda ei tõendanud ka 18.09.2024 istungil ütlusi andnud tunnistaja X (dtl 175–178). Tunnistaja

sõnul on hageja tema venna ettevõte. Tunnistaja aitas tehingut vahendada, kuid ise lepingut ei

sõlminud. Tunnistaja sõnul oli vaja musti Aurelia Bold nitriilkindaid ning neid tootis ainult

üks tootja. Kostja esindaja saatis laost pildid, kus oli sellises koguses kindaid, mida hageja

soovis. Seejärel tegi tunnistaja vend kinnaste eest ettemakse. Tunnistaja avaldas, et vaja oli

nimelt musta värvi kindaid. Tunnistaja kinnitas, et talle saadeti kinnaste olemasolu

tõendamiseks samad fotod, mis on esitatud kohtule. Tunnistaja märkis, et kuigi fotol on näha

kahe erineva kaubamärgiga kindaid, ei erine need üksteisest, sest kõik kindad on mustad.

25. Maakohus märkis tunnistaja ütluste kohta, et erinevalt hageja menetluses esitatud

väidetest avaldas tunnistaja, et hagejal oli vaja musti kindaid, mida teised tootjad ei tootnud.

Hageja ise ei ole sellise tingimusega kokkuleppe sõlmimist menetluses väitnud. Kostja

ettemaksuarvest nähtub, et see esitati mitut erinevat värvi nitriilkinnaste, sealhulgas mustade

kinnaste eest. Arvest ei saa aga järeldada, et mustad kindad olid Aurelia Bold kaubamärgiga.

Samas isegi juhul, kui tunnistaja ütlused oleksid usaldusväärsed, ei saanud hageja lepingust

taganeda, sest vähemalt osa nitriilkinnastest, mida kostja soovis hagejale üle anda, olid

mustad. Teisalt ei ole tunnistaja ütlused konkreetse kaubamärgi ja/või mustade kinnaste soovi

kohta kooskõlas fotodega, kuna fotodelt nähtuvad mitme erineva kaubamärgi kindad, samuti

see, et Aurelia Bold kaubamärgiga kindad olid valged.

26. Maakohus asus seisukohale, et võttes arvesse vastuolusid tunnistaja ütluste, hageja

menetluses esitatud väidete ning eelviidatud tõendite vahel, ei tõenda tunnistaja ütlused

2-23-7756

usaldusväärselt seda, et pooled sõlmisid lepingu Aurelia Bold kaubamärgiga nitriilkinnaste

müügiks. Tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed kohtu hinnangul ka põhjusel, et tegu on

hageja seadusliku esindaja vennaga, mistõttu võib tunnistaja olla huvitatud vaidluse

lahendamisest ühe poole kasuks. Ühtegi muud tõendit, mis kinnitaks hageja väidet Aurelia

Bold kinnaste tellimise kohta, hageja esitanud ei ole. Kuna hageja ei ole tõendanud olulist

nõude aluseks olevat asjaolu, ei ole põhjendatud hageja väited lepingu rikkumise kohta.

27. Hageja saatis kostjale 08.05.2023 nõude müügilepingu täitmiseks (dtl 17), milles palus

kostjal hiljemalt 18.05.2023 anda üle tuhat karpi Aurelia Bold nitriilkindaid. Kostja kinnitas

18.05.2023 teate kättesaamist (dtl 18, 19), kuid eitas kokkuleppe sõlmimist Aurelia Bold

kinnaste osas. 22.05.2023 saatis hageja kostjale lepingust taganemise avalduse (dtl 20–22).

Kostja esitas kohtule nitriilkinnaste tootekirjelduse (dtl 154–159), millest nähtub, et erinevalt

latekskinnastest ei tekita nitriilkindad allergilist reaktsiooni. Aurelia Bold nitriilkinnaste ja

kaubamärki Hugostar kandvate nitriilkinnaste omadused ei erine üksteisest (dtl 160–163).

Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi omadust, mis oli olemas Aurelia Bold

kaubamärgiga nitriilkinnastel, kuid puudusid nendel nitriilkinnastel, mida kostja soovis

hagejale üle anda. Ükski tõend ei kinnita ka tunnistaja väidet, et üksnes Aurelia Bold

kaubamärgiga nitriilkindad on mustad.

28. Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et hagejal puudus õigus

lepingust taganeda. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei ole talle üle andnud lepingus kokku

lepitud omadustega eset. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud ja on teatanud hagejale, et

viimane võib kaubale järele tulla, on kostja müüjana oma lepingulise kohustuse täitnud.

Kohus nõustus kostja väitega, et ka juhul, kui kostja oleks lepingut rikkunud, sai hageja selles

teadlikuks hiljemalt 2021. aasta märtsis, kuid esitas lepingust taganemise avalduse peaaegu

kaks aastat hiljem. Sellisel viisil lepingust taganemise avaldus on esitatud ilmselge

hilinemisega.

29. Kuna hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, ei muutunud lepinguline suhe

tagasitäitmisest tulenevaks suhteks ja hagejal puudus õigus nõuda kostjalt tagasi tasutud

summat või tasaarvestada enda nõuet kostja nõudega menetluskulude hüvitamiseks. Hageja

nõue 7705 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja põhinõue ei kuulu

rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue.

30. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning määras kindlaks

kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kostja lepingulise esindaja tasu 170 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks, pidas maakohus mõistlikuks. Samuti pidas maakohus

põhjendatuks ja vajalikuks 18 tunni ulatuses osutatud õigusabi, st kokku 3060 eurot.

Nimetatud ajaarvestusele lisandus 47 minutit viimase istungi eest, st 133,16 eurot. Kooskõlas

kostja taotlusega mõistis kohus hagejalt välja menetluskuludelt (3193,16 eurot) viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

Apellatsioonkaebus

31. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldatakse või saadetakse asi maakohtule uueks arutamiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2-23-7756

32. Hageja leiab, et maakohus on tõendeid vääralt hinnanud. Maakohus on ebaõigesti

tuvastanud, et hageja tellis 27.05.2020 ettemaksuarvel oleva kauba. Kõnealune arve esitati

hagejale alles 26.03.2021. Tegemist ei ole hageja tellimusega. Kostja ei ole tõendanud, et see

arve oleks edastatud hagejale mais 2020.

33. Hageja tellis kostjalt konkreetse tootja (Aurelia) kindla kaubamärgiga (Bold) nitriilkindad.

Kokku oli lepitud nii tootjas kui ka kaubamärgis. Maakohus on teinud tunnistaja X ütlustest

väärad järeldused. Tunnistaja ütlused on kooskõlas hageja esitatud fotodega, kust nähtub,

millist kaupa hagejale pakuti ja millega ta nõustus. Hageja vaidlustab maakohtu järelduse

selle kohta, et fotodel on ka Aurelia Boldi valged kindad. Hageja esitas koos

apellatsioonkaebusega uued tõendid, millega soovib tõendada, et Aurelia Boldi kindad on

ainult mustad.

34. Hageja leiab, et maakohus ei oleks tohtinud pidada tunnistaja X ütlusi ebausaldusväärseks

põhjusel, et tegemist on hageja seadusliku esindaja vennaga.

35. Hageja arvates heidab maakohus põhjendamatult ette, et ta ei ole selgitanud, miks Aurelia

Bold nitriilkinnaste üleandmata jätmine on oluline lepingu rikkumine. Asja üheks

kokkulepitud omaduseks on ka tootja ja kaubamärk. Hageja ei pidanud sisulist mittevastavust

põhjendama.

36. Hageja ei nõustu, et taganemine on tehtud hilinemisega. Hageja teatas kostjale

26.03.2021, kui talle sooviti kaup üle anda, et tegemist ei ole tema tellitud kaubaga, st et kaup

ei vasta kokkuleppele. Hageja leiab, et tema 26.03.2021–01.04.2021 kostjale tehtud

tahteavaldusi tuleb pidada nii lepingutingimustele vastava asja asendamise nõudeks VÕS §

222 lg 1 mõttes kui ka keeldumise korral tehingust taganemiseks. Hageja väljendas tahet

lepingust taganeda 26.03.2021, 31.03.2021 ja 01.04.2021.

Vastustaja seisukoht

37. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

38. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet Aurelia Bold nitriilkinnaste müügiks ning hageja ei ole

sellist kokkulepet tõendanud. Väitele, et tegemist pidi olema musta värvi kinnastega, hageja

hagiavalduses ei tuginenud ning esitas selle väite alles kohtuvaidluste raames pärast tunnistaja

X ütlusi. Seetõttu ei saa selle väitega asja lahendamisel arvestada (TsMS § 402 lg 2). Kostja

palub jätta hageja esitatud tõendid, millega hageja soovib tõendada, et Aurelia Bold

nitriilkindad on üksnes musta värvi, vastu võtmata, kuna tegemist on uue asjaoluga. Lisaks on

tõendid võõrkeelsed, seega peaks hageja esitama nende tõlked eesti keelde.

39. Kostja väitel tellis hageja temalt kindaid kolmel korral, neist kahe esimese partii kohta

puudusid hagejal mis tahes pretensioonid. Mingeid erikokkuleppeid kahe esimese partii puhul

ei olnud ei kinnaste kaubamärgi ega värvi osas. Hageja on esitanud tõendid, kust nähtub, et

müüdud kaubaks olid erinevas suuruses ja erinevat värvi nitriilkindad. Kuna hageja ei ole

tõendanud kolmanda partii puhul erikokkulepet, saab tugineda pooltevahelisele praktikale.

40. Hageja moonutab tunnistaja X ütlusi. Tunnistaja on fotodel olevate kahe kaubamärgi

kinnaste kohta märkinud, et need ei erine, kuna mõlemad on tehtud mustast nitriilist. Samas ei

ole hageja tõendanud, mis fotodega on tegu, kes ja millal need tegi ja saatis ning kuidas on

need seotud müügilepinguga. Tunnistaja ütlused on vastuolus ettemaksuarvega.

2-23-7756

41. Hageja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. Kostja ei ole müügilepingut rikkunud,

mistõttu puudus alus taganemiseks. Kaup oli hagejale üleandmiseks valmis, kuid hageja ei

võtnud seda vastu. Lisaks on hageja väited taganemise kohta vastuolulised. Hageja tugines

sellele, et ta esitas kostjale 08.05.2023 nõude müügilepingu täitmiseks koos hoiatusega

lepingu ülesütlemise kohta. 22.05.2023 edastas hageja lepingust taganemise avalduse ja

nõudis nitriilkinnaste eest tasutud 10 000 euro tagastamist. Seega oli hageja 08.05.2023

seisukohal, et leping on kehtiv. Seega on arusaamatud apellatsioonkaebuses esitatud uued

väited, et tema 26.03.2021–01.04.2021 e-kirjades tehtud tahteavaldusi tuleb pidada nõueteks

asja asendamiseks ja seejärel lepingust taganemiseks 2021. aastal. Kui lepingust oleks

taganetud 2021. aastal, siis ei oleks saanud 2023. aastal nõuda lepingu täitmist.

42. Taganemise õiguslikud eeldused ei ole täidetud, taganemisavaldus oli õiguslikult

tagajärjetu ega toonud kaasa tagasitäitmise nõuet. Igal juhul ei olnud taganemisavaldus

esitatud VÕS § 118 lg 1 p 1 mõttes mõistliku aja jooksul (3-2-1-63-12).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

43. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

rahuldamata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Ringkonnakohus jaotab

ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud ning määrab need kindlaks.

44. Kuna hageja vaidlustas maakohtu 10.10.2024 otsuse tervikuna, siis kontrollib

ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg

1).

45. Pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud järgmisi asjas tähtsust omavaid ja

maakohtus tuvastatud asjaolusid (TsMS § 652 lg 1 p 1).

-

Hageja ostis kostjalt mais 2020 suulise lepingu alusel kahel korral nitriilkindaid ning

tasus nende eest ettemaksuarvete alusel (dtl 77, 151–153).

-

Kolmanda partii nitriilkinnaste ostmiseks tegi hageja 28.05.2020 kostjale suulise

lepingu alusel ettemaksu ülekande 10 000 eurot.

-

Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 otsusega samade poolte vahel peetud vaidluses

tsiviilasjas nr 2-21-6258 on tuvastatud, et hageja kandis 28.05.2020 kostjale üle 10

000 eurot mitte laenulepingu alusel (kuigi kande selgituses on viide laenulepingule),

vaid kinnaste eest ettemaksuna (dtl 6–13).

46. Pooled ei vaidle seega enam selle üle, et 10 000 eurot tasuti 28.05.2020 nitriilkinnaste

ostmiseks (seda kinnitab hageja ka hagiavalduses, dtl 3), kuid on erineval seisukohal, millise

kauba müügis kokku lepiti, st kas kokku lepiti ka nitriilkinnaste tootjas ja kaubamärgis. Kuigi

kostja on pakkunud hagejale täitmist, on hageja seisukohal, et kostja pakkus kaupa, mis ei

vastanud kokkuleppele, mistõttu oli tal õigus kaupa mitte vastu võtta, anda tähtaeg kauba

asendamiseks (VÕS § 220 lg 1, § 222 lg 1) ning seejärel lepingust taganeda ning nõuda

ettemaks tagasi (VÕS § 223). Lepingust taganemise aja kohta on hageja esitanud vastukäivaid

seisukohti. Hagiavalduse kohaselt esitas ta kostjale 08.05.2023 lepingu täitmise nõude ning

22.05.2023 lepingust taganemise avalduse, tasaarvestades samas enda 10 000 euro nõudega

kostja tsiviilasjast nr 2-21-6258 tuleneva menetluskulude hüvitamise nõude 2295 eurot (dtl

17–22). Hiljem, 26.04.2024 hagi täpsustuses ning apellatsioonkaebuses viitab hageja sellele,

et väljendas tahet lepingust taganeda juba 26.03.2021–01.04.2021 e-kirjades (dtl 14–15, 124,

214). Seega juhul, kui selgub, et kostja on lepingut rikkunud ja hagejal oli õigus lepingust

taganeda, tuleb hinnata ka seda, millal hageja lepingust taganes ja kas ta tegi seda mõistliku

2-23-7756

aja jooksul. Kui lepingu rikkumine ei ole tõendatud, on taganemine igal juhul tagajärjetu ning

puudub vajadus poolte muid väiteid hinnata.

47. Esmalt tuleb seega selgitada, milles seisnes poolte kokkulepe ja kas kostja on seda

rikkunud. Kuna käesoleval juhul tugineb lepingule mittevastavale kaubale hageja, oli hageja

tõendamiskoormiseks tõendada, milles pooled kokku leppisid.

48. Hageja väidab, et tema tellis kostjalt 10 000 euro eest konkreetselt Aurelia Bold

kaubamärgi nitriilkindaid. Hageja ei nõustu, et kostja ettemaksuarve nr 2114771 summas 10

000 eurot kajastaks seda kaupa, mida hageja kostjalt tellis. Kostja on selle 27.05.2020

kuupäevaga ettemaksuarve edastanud hagejale alles märtsis 2021 ega ole tõendanud, et arve

oleks hagejale esitatud mais 2020. Kostja omakorda viitab sellele, et hageja tellis temalt mais

2020 nitriilkindaid kolmel korral. Kaks tellimust on täidetud ning hagejal ei olnud nende

tellimuste kohta mingeid pretensioone, kuigi tegemist ei olnud Aurelia Bold nitriilkinnastega.

49. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud enda väidetud

kokkuleppe olemasolu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kolmas

tellimus puudutas Aurelia Bold kaubamärgiga kindaid. Kostja on tõendanud, et kaks esimest

samal kuul tehtud tellimust hõlmasid samuti nitriilkindaid, kuid puudus kokkulepe konkreetse

tootja ja kaubamärgi kohta (dtl 77, 151–153). Hageja ei ole ka ise väitnud, et kaks esimest

tellimust oleksid olnud Aurelia Bold kinnaste saamiseks.

50. Ringkonnakohus leiab, et hageja väiteid ei tõenda ka maakohtus 18.09.2024 ütlusi andnud

X. Esiteks märgib kohus, et maakohus ei jätnud hageja juhatuse liikme vennaks oleva X ütlusi

kõrvale pelgalt kui ebausaldusväärseid, kuigi on nende ebausaldusväärsuse võimalusele oma

otsuses viidanud. Maakohus hindas tunnistaja ütlusi ka sisuliselt ning tõi esile vastuolud

ütlustes endis ja ütluste vastuolud hageja väidetega. Ringkonnakohus nõustub, et vastuolude

tõttu ei tõenda need ütlused hageja väidet, et kostjalt telliti just Aurelia Bold kaubamärgi

kindad.

51. Esiteks on tunnistaja märkinud, et tema aitas tehingut vahendada, kuid ei sõlminud

lepingut ega oska seda kommenteerida (dtl 176). Seega ei vasta tõele hageja väide, et lepingu

sõlmis X. Tunnistaja väitel oli hagejal vaja musti Aurelia Bold nitriilkindaid. Tema tuttav

(kostja esindaja Y) tegi talle pildid laost, kus vajalik kogus kaupa oli olemas. Seepeale tegi

vend (s.o hageja seaduslik esindaja) 10 000 euro suuruse ettemakse (dtl 176). Tunnistaja

selgitas, et dtl 126–127 asuvad fotod on samad, mille Y talle saatis (dtl 177). Kostja

küsimusele selle kohta, mille poolest erinevad fotodel olevad kahe erineva kaubamärgi

kindad, vastas tunnistaja, et need ei erine, sest on mõlemad mustast nitriilist tehtud (dtl 177).

Seejärel vastas tunnistaja kohtu küsimusele, et „vaja oli musti nitriilkindaid, neid tootis Bold

Aurelia, oli vaja neid, mis sertifikaadiga läbi lähevad“ (dtl 177). Veel selgitas tunnistaja, et

kuna ka varem oli Ylt (Y) võimalik neid kindaid soetada, ja Y oli oma kohustusi täinud, siis

nad teadsid, et ta suudab neid soetada (dtl 176).

52. Ringkonnakohus nõustub kostjaga esiteks selles, et hageja ise ei olnud kuni tunnistaja

ütlusteni 18.09.2024 istungil kordagi tuginenud sellele, et ta oleks tellinud kostjalt musta värvi

kindaid. Ka varasemad tellimused sisaldasid erinevat värvi kindaid, sh musti. Arvestades, et

hageja ei olnud hagi alusena tuginenud faktilisele asjaolule, et ta tellis ainult musti kindaid,

oleks tulnud maakohtul jätta see väide tähelepanuta. Hageja on sellele asjaolule tuginenud

esmakordselt alles kohtuvaidlustes, mis toimusid pärast tunnistaja ülekuulamist. Igal juhul

nähtub aga tunnistaja ütlustest, et musta värvi nitriilkindaid ei tootnud ainult Aurelia, kuna

2-23-7756

tunnistaja on kinnitanud, et fotodel olevad kahe erineva kaubamärgi mustad kindad ei erine

üksteisest.

53. Maakohus on õigesti esile toonud selle, et hageja ei ole tõendanud, kus, kes ja millal on

teinud fotod (dtl 126–127), mis väidetavalt tõendavad hageja tellimust. Kui need fotod oleks

hagejale või tunnistaja Xle saatnud kostja seaduslik esindaja, siis oleks hageja pidanud

esitama need selliselt, et oleks näha, kes ja millal fotod saatis. Tegemist oli hageja

tõendamiskoormisega. Pelgalt toimikusse esitatud fotod ei tõenda hageja tellimuse sisu.

Lisaks, kuna fotodelt nähtuvad kastid erinevat kaubamärki toodetega, siis ei tõendaks need

fotod seda, millise kauba ostmises kokku lepiti. Tunnistaja on ka kinnitanud, et tema vaid

vahendas kontakte, kuid ei sõlminud lepingut. Seega ei saa tunnistaja ütlustega tõendada

hageja väiteid selle kohta, milles pooled kokku leppisid.

54. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tellis kostjalt 2020. a mais 10 000

euro eest Aurelia Bold nitriilkindaid. Seetõttu ei oma ka ringkonnakohtu hinnangul tähtsust

kostja 27.05.2020 ettemaksuarve nr 2114771 saatmise aeg. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et

ta tellis mais 2020 kostjalt 10 000 euro eest nitriilkindaid, sh et ta tasus nende eest 28.05.2020

ettemaksu, ega seda, et kostja on talle 2021. a märtsis teatanud, et hageja tellitud kindad on

kostja laos ja ootavad äraviimist (dtl 14–15). Vastupidi, hageja on esitanud foto üleandmiseks

pakutud kaubast (dtl 125). Fotodelt nähtub, et tegemist oli Hugostar toodetega. Kostja on

tõendanud, et ka Hugostar kindad olid puudrivabad nitriilkindad (dtl 162–163). Seega on

tõendatud, et kostja on teinud hagejale tellitud kauba kättesaadavaks, kuid hageja on

keeldunud kaupa vastu võtmast. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus hinnata täiendavalt

seda, kas kostja pakutud kaup oli muudelt omadustelt võrreldav Aurelia Bold kinnastega.

55. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks lepingut rikkunud, pakkudes talle valet

kaupa, ei olnud hagejal alust lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 1, § 223). Kuna taganemine

on tagajärjetu (nt RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 18 ja RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-136-11,

p 23), ei hinda ringkonnakohus seda, millal hageja lepingust taganes ja kas ta tegi seda

mõistliku aja jooksul.

56. Hagejal ei olnud alust lepingust taganeda, seega ei ole hagejal alust nõuda tagasi 10 000

eurot kauba eest tasutud raha.

57. Kuna põhinõue on jäetud õigesti rahuldamata, on õigesti jäetud rahuldamata ka

viivisenõue.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

58. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Ringkonnakohus ei

muuda maakohtu otsuse resolutsiooni, seega ei ole alust muuta ka menetluskulude jaotust.

Kostja menetluskulude suurust ei ole hageja eraldi vaidlustanud, mistõttu puudub

ringkonnakohtul vajadus kostja maakohtus kantud menetluskulude suurust uuesti hinnata.

59. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsiooniastme

menetluskulud samuti hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

60. Maakohus määras kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks. Seega teeb seda

ringkonnakohus ka kostja apellatsiooniastmes kantud menetluskulude osas (TsMS § 174 lg 3).

Kostja taotles, et kohus mõistaks hagejalt välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

2-23-7756

2084 eurot, millele lisandub 18.02.2024 ringkonnakohtu istungile kulunud aeg (18 minutit)

tunnihinnaga 200 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 2024. aastal 170 eurot

(millele lisandub käibemaks) ja 2025. aastal 200 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks).

Kostja taotleb menetluskulu väljamõistmist käibemaksuta summas.

61. Kostja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud koosnevad esindaja järgmistest

toimingutest kokku 11,2 tunni ulatuses:

1) 2024. aastal:

- 10.10.2024 otsuse analüüs, e-kiri kliendile – 0,5 h

- 21.11.2024 taotluse koostamine (tagatis) – 2,5 h

- 27.12.2024 määruse analüüs, e-kiri kliendile – 0,2 h.

Õigusabi kokku tunnitasuga 170 eurot 3,2 h ehk 544 eurot.

2) 2025. aastal:

- 13.01.–14.01.2025 apellatsioonkaebuse ja uute tõendite analüüs, vastuse koostamine

apellatsioonkaebusele – 6,1 h

- 18.02.2025 ettevalmistamine istungiks, menetluskulude nimekirja koostamine – 1,6 h

- 18.02.2025 istungil osalemine 0,3 h

Õigusabi kokku tunnitasuga 200 eurot 8 h ehk 1600 eurot.

Lisaks palus kostja mõista apellandilt välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses määras alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.

62. Hageja loobus ringkonnakohtu 18.02.2025 istungil kostja menetluskuludele vastuväidete

esitamisest.

1. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Selle sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise

esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1

arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt

vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas

õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust

olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Viidatud sätte järgi tuleb arvestada ka esindaja

põhjendatud tunnitasu suurust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab

oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p

14; RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 9 ja 10).

2. Käesoleval juhul peab ringkonnakohus kõiki kostja esindaja tehtud toiminguid (eespool p

63) mõistlikuks ja vajalikuks ning peab põhjendatuks ka nende ajakulu. Ka peab

ringkonnakohus põhjendatuks kostja vandeadvokaadist esindaja tunnihinda 170 eurot (ilma

käibemaksuta) ja alates 2025. aastast 200 eurot (käibemaksuta). Need tunnihinnad ei ületa

sarnase keerukusega vaidluse puhul tavaliselt makstavat tunnitasumäära.

2-23-7756

3. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulud kokku 11,2 h

eest. Neist 3,2 h on hinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta) ning 8 tundi (alates 01.01.2025)

hinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2144

eurot (544 (= 3,2 * 170) + 1600 (= 8 * 200)).

4. Kostja taotluse kohaselt tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt