1-24-7040/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-7040

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg, koht

27. veebruar 2025, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-7040

Kohtukoosseis

Eesistuja Inna Ombler, Orvi Koik ja Sten Lind

Kriminaalasi

Raivo Sirela süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 12. detsembri 2024 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitajad

süüdistatav Raivo Sirela ja kaitsja Margus Viira

Prokurör

Kadi Ruus

Süüdistatav

Raivo Sirela, isikukood 35203130442, Eesti kodanik,

emakeel: eesti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX, XXX;

elukoht: XXX, viibimiskoht: Tallinna Vangla (Linnaaru tee

5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); kehtivaid

kriminaalkaristusi 8; tõkend: vahistamine.

Kaitsja

riigi õigusabi korras, vandeadvokaat Margus Viira

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12. detsembri 2024 otsus muutmata ning süüdistatava Raivo

Sirela ja tema kaitsja Margus Viira apellatsioonid rahuldamata.

2. Määrata vandeadvokaat Margus Viira poolt Raivo Sirelale apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Viira & Partnerid makstava tasu

suuruseks koos käibemaksuga 175,68 eurot. Mõista see riigi õigusabi kulu Eesti

Vabariigi kasuks välja Raivo Sirelalt.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

1 / 6

1-22-5295

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12.12.2024 otsusega lühimenetluses (terviktekst tehti pooltele kättesaadavaks

3.01.2025) mõisteti R. Sirela süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1

aasta 6 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti vähendatud karistuseks

1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul

10.08.-11.08.2024 karistuse kandmise aja hulka. Karistuse kandmist arvestati alates 9.10.2024, R.

Sirela kahtlustatavana kinnipidamisest. R. Sirelalt mõisteti välja menetluskulu kokku 1874,16

eurot, mis määrati KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ositi 12 kuu jooksul, sh igas kuus vähemalt

156,18 eurot.

2. Maakohtu hinnangul leidis R. Sirelale KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi süüdistuses

etteheidetu täielikult tõendamist. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et süüdistatav pani

vahetult pärast eelmist süüdimõistmist süstemaatilises varguses toime seitse varguse katset,

kuriteo objektid tagastati kauplustele, süüdistatava süü ei ole suur. Karistust raskendavad asjaolud

puuduvad, karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus osalist süü tunnistamist ja kahetsust.

Kohus pidas põhjendatuks mõista R. Sirelale karistuseks vangistuse, sest teod on toime pandud

vahetult peale eelmise otsustega mõistetud karistust lühikese ajavahemiku jooksul.

3. R. Sirela anti kohtu alla isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt ja viimati

süüdi mõistetud Harju Maakohtu 3.06.2024 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi,

süstemaatilises võõra vallasasja äravõtmise katses ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis

seisnes kokkuvõtvalt järgmistes tegudes:



12.06.2024.a kella 13.04 paiku Tallinnas, XXX asuvas X kaupluses X võttis müügisaalist

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa summas 13,09 eurot, sh

Saaremaa viina maksumusega 10,99 eurot, spordivee Limpa maksumusega 0,69 eurot,

tomatimahla Põltsamaa maksumusega 0,79 eurot, krõmpsuva leiva maksumusega 0,62

eurot, millega lahkus poest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema

tahte vastaselt, kuna peale müügisaalist väljumist peeti ta kinni turvatöötaja poolt;



20.07.2024.a kella 13.02 paiku uuesti süstemaatiliselt, Tallinnas, XXX asuvas Y OÜ

kaupluses X võttis omastamise eesmärgil müügisaalist kaupa summas 27,64 eurot, sh 3

pudelit Ehe viina, maksumusega 5,49 euro/tk, kokku 16,47 eurot, 1 paki surimi

maksumusega 2,99 eurot, pakki surimi maksumusega 4,09 eurot/tk, kokku 8,18 eurot,

millega lahkus poest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahte

vastaselt, kuna peale müügisaalist väljumist peeti ta kinni turvatöötaja poolt;



03.08.2024 kella 16.15 paiku uuesti süstemaatiliselt Tallinnas XXX kaupluses Y OÜ

kaupluses X võttis omastamise eesmärgil müügisaalist kaupa summas 22,98 eurot, sh

pudeli viina Mosko 700 ml, maksumusega 11,49 eurot/1pudel, millega lahkus poest, jättes

kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahte vastaselt, kuna peale

müügisaalist väljumist peeti ta kinni turvatöötaja poolt;



09.08.2024 kella 15.05 paiku uuesti süstemaatiliselt Tallinnas, XXX asuvas C AS

kaupluses C võttis omastamise eesmärgil müügisaalist kaupa summas 37,11 eurot, sh

broileri poolkoiva maksumusega 4,99 eurot, tk hautatud sealiha, maksumusega 2,56

eurot/tk, summas 5,12 eurot, kaukaasiapärase grillliha maksumusega 8,19 eurot, kuivatatud

veiseliha maksumusega 4,11 eurot, grillribi maksumusega 14,41 eurot, kilekoti

maksumusega 0,29 eurot, millega lahkus poest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi

lõpule viimata tema tahte vastaselt, kuna peale müügisaalist väljumist peeti ta kinni

turvatöötaja poolt;



10.08.2024 kella 09.33 paiku uuesti süstemaatiliselt Tallinn, XXX asuvas Q AS kuuluvas

kaupluses Q võttis omastamise eesmärgil müügisaalist kaupa summas 19,99 eurot, sh

suitsukilu rapsiõlis R Smart 160g maksumusega 2,15 eurot, sprotid õlis suured Rannaküla

240g maksumusega 3,09 eurot, tk guljašš kartulitega Rannarootsi 400g, maksumusega

2 / 6

1-22-5295

3,59 eurot/1tk, summas 10,77 eurot, tk anšoovis vähesoolane, kuivatatud lõikudena

MSDM 36g, maksumusega 1,99 eurot/1tk, summas 3,98 eurot, millega lahkus poest, jättes

kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahte vastaselt, kuna peale

müügisaalist väljumist peeti ta kinni turvatöötaja poolt;



09.10.2024 kella 13:04 paiku uuesti süstemaatiliselt Tallinnas XXX asuvas Q AS

kaupluses R, võttis omastamise eesmärgil müügisaalist pudeli viina „BELOFF Vodka 0,5l

40%“ maksumusega 5,79 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult

tasumata ning oli turvatöötaja poolt kinnipeetud koos varastatud kaubaga;



09.10.2024 kella 16:22 paiku uuesti süstemaatiliselt Viimsis aadressil XXX asuvas C AS

kaupluses D, võttis omastamise eesmärgil müügisaalist 2 pudelit viina Saaremaa 0,5l

maksumusega 9,99 eurot/tk, kokku 19,98 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest

tahtlikult tasumata ning peeti turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga.

APELLATSIOONID

Kaitsja apellatsioon

4. Kaitsja palub otsuse tühistada mõistetud karistuse osas. Nii prokurör kui ka kaitsja taotlesid

süüdistatavale leebemat karistust. Maakohus ei selgitanud, miks ei arvestatud sisuliselt süüd

pehmendavate ja karistust kergendavate asjaoludega, sh kahju puudumisega, asjade väikese

väärtusega, süü tunnistamise ja kahetsusega. Kohus põhjendas karistuse karmust ainuüksi lühikese

aja jooksul toimepandud seitsme kuriteoepisoodi arvuga. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks

on võimalik mõjutada süüdistatavat ainult pikaajalise reaalse vanglakaristuse kandmisega.

5. R. Sirelat on võimalik karistada nii, et mõistetud karistus asendada üldkasuliku tööga, milleks

on andnud nõusoleku ka R. Sirela. Karistuse ärakandmata osa on võimalik asendada üldkasuliku

tööga ja kohaldada R. Sirela suhtes käitumiskontrolli, mis elimineeriks uute kuritegude

toimepanemise ohu, võimaldaks tal ühiskonnaga kohaneda ja vastutuse võtta. Pikaajalise

vanglakaristuse kandmine ja seejärel vanglast ilma igasuguse kontrolli ja kohustusteta vabanemine

ei ole R. Sirela ega ühiskonna seisukohalt kasulik. Õiglaseks karistuseks R. Sirelale oleks

lõppkaristusena vangistus tähtajaga 5 kuud ja 28 päeva, asendades kandmata osa vangistusest

KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga ja allutades ta KarS § 74 alusel käitumiskontrollile.

Süüdistatava apellatsioon

7. R. Sirela avaldab 15.01.2025 ringkonnakohtusse saabunud apellatsioonis kokkuvõtvalt, et läks

9.10.2024 Viimsi keskuse R kauplusesse, kus võttis teadlikult viinapudeli ja avas selle.

Süüdistatava väitel olevat tal meeles esimesed Viimsi kaupluste episoodid ja Sõle tänava kaupluse

episood, rohkem episoode ei olevat olnud. Pirita Cs ei ole käinud kümme aastat ja lihatooteid,

mida sealt varastada üritati, ei saagi süüa, sest tal puuduvad selleks hambad. Astangu tänava Rs

pole ka käinud, ammugi veel nii vara hommikul ehk kella 9.30 paiku. Süüdistatav palub tühistada

maakohtu otsuse, lugeda karistus ära kantuks ja ülejäänud osa arvestada üldkasuliku töö

tundideks.

8. R. Sirela leiab 4.02.2025 ja 5.02.2025 ringkonnakohtusse saabunud apellatsioonis ja selle

täienduses kokkuvõtvalt, et oleks õiglane, kui ringkonnakohus rahuldaks tema kaitsja M. Viira

taotluse karistuse osas. R. Sirela avaldab, et on valmis ka kõik kaheksa kuud üldkasuliku töö tunde

tegema, sest on füüsiliselt heas vormis, kuigi saab 73-aastaseks. Samas tuleks lugeda tema karistus

kantuks ja lisakaristuseks arvestada nii palju üldkasuliku töö tunde, kui seadus ette näeb KarS § 69

alusel. Samuti tuleks ta allutada KarS § 74 alusel käitumiskontrollile ja võõrutusravile. Tervise

huvides ei tohi ta enam alkoholi ravida. Tal on kleptomaania, mida meditsiin ei tunnista ja mis

3 / 6

1-22-5295

hakkab õitsele, kui ta on vastava koguse alkoholi tarvitanud. Süüdistatav ei nõustu, et vargused on

tema sissetuleku allikas. Kui tal on ka õnnestunud mõni pudel näpata, ei ole see veel sissetulek.

Vaatamata sellele, et ta on kakskümmend kaks aastat puu all elanud, on ta jäänud inimeseks ja

saanud kristlaseks.

9. 19.02.2025 ringkonnakohtule saabunud vastuses kaitsja apellatsioonile märgib R. Sirela

kokkuvõtvalt, et tema karistus tuleks lugeda kantuks, allutada ta käitumiskontrollile ja määrata

üldkasuliku töö tunnid ülejäänud vangistuse osas, mille ta on suuteline ära tegema ühe aasta

jooksul. Isegi kui ta peaks vabanemisel minema tööle Pärnamäe surnuaia valvuriks, kestab ta

tööpäev lõunani ja ülejäänud aeg on vaba. Vabanemisel oleks tal võimalik saada tagasiulatuvalt

pension, osta selle eest kitarr, muretseda kunstitarbed ja remontida vanaema õetütre suvilat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, see tuleb jätta

muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt

tõenditele antud hinnanguga ja nende pinnalt tehtud järeldustega. R. Sirelale karistust mõistes on

maakohus lähtunud asjakohastest materiaal- ja menetlusõiguslikest nõuetest. Maakohtu otsuse

põhjendused ja mõttekäik on jälgitavad ja põhinevad kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel.

Kordamata maakohtu asjakohaseid seisukohti lisab kolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes

alljärgnevad põhistused.

11. Süüdistatava apellatsioonist saab ringkonnakohus aru nii, et R. Sirela tunnistab süüdistuses

kirjeldatud 12.06.2024, 20.07.2024, 3.08.2024 ja 9.10.2024 tegude toimepanemist, aga ülejäänud

tegusid mitte. Kolleegium nendib, et maakohtu 12.12.2024 istungi helisalvestisest ilmneb, et R.

Sirela tunnistas end süüdi viies varguse katses, kaheldes üksnes selles, kas ta on toime pannud

kaks tegu: 9.08.2024 kella 15.05 paiku Tallinnas, XXX asuvas C kaupluses ja 10.08.2024 kella

9.33 paiku Tallinnas, XXX asuvas R kaupluses. Ühtlasi avaldas R. Sirela maakohtus, et tunnistab

end kõigis ülejäänud episoodides süüdi ja jääb kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud

ütluste juurde. Seega vaidlustas R. Sirela maakohtus üksnes 9.08.2024 ja 10.08.2024 tegude

toimepanemist. Kohtumenetluse poolte kokkuleppel uuriti maakohtus põhjalikult kõnealuste

tegude kohta kogutud tõendeid. Ülejäänud etteheidetavate tegudega seotud tõendeid ei pidanud

süüdistatav, kaitsja ega prokurör vajalikuks täpsemalt uurida.

12. Kolleegium on maakohtuga päri, et uuritud tõendikogumi alusel saab kahtlusteta asuda

seisukohale, et R. Sirela pani toime ka vaidlustatud varguse katsed 9.08.2024 Tallinnas, XXX

asuvas C kaupluses ja 10.08.2024 Tallinnas, XXX asuvas R kaupluses. Maakohtu istungil uuriti

muu hulgas kõnealuste tegude toimepanemist tõendavaid C ja R kaupluste turvakaamerate

salvestisi, millele on talletunud tuvastamist võimaldaval moel nende toimepanija. Tutvunud

maakohtus avaldatud tõenditega tõdeb kolleegium, et salvestistelt nähtuv võimaldab uurida ja

võrrelda üksikasjalikult teo toimepanija välimust ning tema kõnnaku, rõivaste ja jalanõudega

seonduvaid tunnismärke. Kolleegium soostub maakohtuga, et tõenditest nähtuv võimaldab

tuvastada tegude toimepanijana süüdistatava R. Sirela.

13. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse p-s 4.5 kajastatud tõendite analüüsi ja järeldusega, et

10.08.2024 varguse katse R kaupluses pani toime R. Sirela. Täiendavalt märgib kolleegium, et teo

toimepanemist 10.08.2024 R. Sirela poolt tõendab ka teo järgselt tema isiku tuvastamine.

Kahtlustatavana kinnipidamisel esitas R. Sirela dokumendina 3.07.2024 väljastatud ID-kaardi ning

tunnistas teo toimepanemist ka kahtlustatavana ütlusi andes (K, tl-d 134-138). Pärast tõendite, sh

turvakaamerate salvestiste uurimist, tunnistas R. Sirela ka maakohtus, et ta pani 10.08.2024 toime

varguse katse Q poes.

14. Maakohus on kummutanud otsuse p-s 4.4 käsitletud tõenditega sellegi R. Sirela versiooni, et

eelmisel päeval, s.o 9.08.2024, võis Pirita Cs teo toime panna keegi temaga väga sarnane isik.

4 / 6

1-22-5295

Süüdistatav avaldas maakohtus turvakaamera salvestiste uurimisel arvamust, et tegemist võib olla

isikuga, kes on temalt varastanud ID-kaardi. R. Sirela väitis veel, et tema ei kõndivat selliselt nagu

salvestistelt nähtuv isik ning tal polevat ka selliseid sandaale, jakki, ruudulist pluusi ega pükse,

nagu teo toimepanijal. Maakohus on otsuses asjakohaselt välja toonud, et C kaupluse

turvakaamera salvestistelt nähtuv võimaldab tuvastada teo toimepanijana R. Sirela, kes kandis

9.08.2024 kuriteo toimepanemisel samasugust nokamütsi, ruudulist pluusi, jakki ja sandaale nagu

järgmisel päeval R kaupluses, kus ta kahtlustatavana kinni peeti. Kolleegium jagab maakohtu

seisukohta, et lisaks selgelt tuvastatavatele välistele tunnustele viitab R. Sirelale kui teo

toimepanijale ka tema spetsiifiline kõnnak. Sellised süüdistatava isiku tuvastamist võimaldavad

kõnnaku tunnused on sedastatavad ka 3.08.2024 X Sõle tänava kaupluse turvakaamera salvestiselt.

Viimati nimetatud kuupäeval ja kohas varguse katse toimepanemist on R. Sirela tunnistanud.

15. Apellatsioonist nähtuvalt ei tunnista süüdistatav ka 9.10.2024 varguse katse toimepanemist

Tallinnas, XXX asuvas R kaupluses. Kolleegiumi hinnangul ei kummuta süüdistatava

apellatsioonis esitatud paljasõnaline väide maakohtu põhjendatud seisukohta, et R. Sirelale

etteheidetav tegu leidis tõendamist (vt otsuse p 4.6). Kolleegium peab vajalikuks välja tuua, et

maakohtus tunnistas R. Sirela end kõnealuses teos süüdi ning jäi kohtueelses menetluses

kahtlustatavana antud ütluste juurde. 16.10.2024 kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas R. Sirela,

et pani 9.10.2024 Tööstuse tänaval asuvas R kaupluses põue pudeli viina, mille eest ei maksnud ja

turvamees pidas ta kinni. Samuti tunnistas R. Sirela, et pani samal päeval hiljem toime ka varguse

katse Cis (K, tl-d 70-72). Kokkuvõtvalt jääb süüdistava apellatsioon sellegi teo vaidlustamisel

edutuks.

16. Süüdistatava ja kaitsja arvates mõistis maakohus R. Sirelale põhjendamatult pikaajalise

vangistuse, arvestamata karistust pehmendavate asjaoludega. Kolleegium apellantide arvamust ei

jaga. Maakohus on põhjendanud R. Sirelale karistuse mõistmist kooskõlas seaduse ja

kohtupraktikaga, jätmata arvestamata ühtegi olulist asjaolu. Apellatsioonides ei ole esitatud

asjaolusid, mis tingiksid maakohtu mõistetud karistuse vähendamist. KarS §-s 56 sätestatud

põhimõtetest lähtudes arvestas maakohus, et R. Sirela teod jäid katse staadiumisse ja kuriteo

objektiks olnud vara väärtus ei olnud suur. Samuti leidis kohus, et puuduvad R. Sirela karistust

raskendavad asjaolud ning kergendavaks asjaoluks on süü osaline tunnistamine ja kahetsus. Samas

arvestas maakohus põhjendatult sellegagi, et R. Sirela pani etteheidetavad seitse tegu toime

vahetult pärast järjekordset süüdimõistvat otsust, mille alusel teda karistati samasuguste tegude

eest. Maakohus järgis õigesti kohtupraktika põhimõtet, mille kohaselt peaks iga järgnev karistus

samaliigilise süüteo eest olema raskem. Arvestades tuvastatud asjaolusid jagab kolleegium

maakohtu seisukohta, et R. Sirelale ei ole põhjendatud mõista karistus sanktsiooni alammäära

lähedases määras.

17. Apellantide arvates on võimalik KarS § 69 alusel asendada R. Sirela karistuse ärakandmata

osa üldkasuliku tööga, allutades ta KarS § 74 alusel käitumiskontrollile, sest vangistuse kandmine

ei ole R. Sirela ega ühiskonna seisukohalt kasulik. R. Sirela leiab, et tema suhtes tuleks kohaldada

ka võõrutusravi. Kolleegiumi hinnangul tuleb apellantide taotlus jätta rahuldamata. Maakohus on

välja toonud, et R. Sirelal on kaheksa kehtivat kriminaalkaristust. Seejuures on oluline, et R.

Sirelat on korduvalt karistatud, sh reaalse vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest. Sellest saab järeldada, et R. Sirela pole temale

mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud, need ei ole talle mõju avaldanud ja ta on jätkanud

samaliigiliste süütegude toimepanemist. Kolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et seetõttu ei

täidaks R. Sirela suhtes karistuse eesmärki ei rahaline karistus, karistusest tingimisi vabastamine

ega ka taotletav karistuse asendamine koos käitumiskontrollile allutamisega.

18. Täiendavalt selgitab kolleegium, et kohtupraktika kohaselt tuleb KarS § 69 lg 1 kohaldamise

kaalumisel lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitada välja, kas isik on asenduskaristuseks sobiv

ja kas esineb isikuga seotud asjaolusid, mis võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö

5 / 6

1-22-5295

reaalset täideviimist. Riigikohtu suuniste kohaselt ei sobi üldkasulik töö süüdlastele, kellel on

sõltuvusprobleeme alkoholi, narkootikumide vm psühhoaktiivsete ainetega (vt nt RKKKo 3-1-1-

87-08, p 13). Praeguses asjas tuvastatu kohaselt on süüdistataval sõltuvusprobleemid alkoholiga.

12.12.2024 istungil tunnistas R. Sirela, et paneb vargusi toime seepärast, et on alkohoolik ja

alkoholi tarvitamine tekitab temas varastamise soovi. Kolleegiumi hinnangul ei ole R. Sirela

asenduskaristuseks sobiv, sest tema sõltuvusprobleem võib raskendada üldkasuliku töö reaalset

täideviimist. Seega jätab kolleegium rahuldamata apellantide taotlused süüdistatavale mõistetud

karistuse vähendamiseks ja karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga.

19. Kaitsja M. Viira taotluse kohaselt kulus R. Sirelale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi

osutamisele, sh lahendiga tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja kaebuse koostamisele kokku

120 minutit, mille eest kaitsja taotleb õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist 175,68 eurot,

sh käibemaks 31,68. Kohtukolleegium peab KrMS § 175 lg 1 p-st 4 tulenevalt õigusabi osutamisel

tehtud kulutuste eest taotletava tasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks, rahuldab kaitsja taotluse

ning määrab tasu suuruseks Advokaadibüroole Viira & Partnerid koos käibemaksuga 175,68

eurot. Kuivõrd apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad

menetluskulud KrMS § 185 lg-s 2 sätestatu kohaselt R. Sirela kanda, kelle huvides apellatsioon on

esitatud.

20. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu

12.12.2024 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lahend parandatud 12.03.2025 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Asendada Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2025 kohtuotsuse sissejuhatavas osas

tekst „süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi“ sõnadega „süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja §

25 lg 2 järgi“.

2. Määrus on lahutamatuks osaks Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2025

kohtuotsusele nr 1-24-7040.

6 / 6