2-25-464/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-464

Tsiviilasi

Osaühing AG Õigusbüroo hagi E.R vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1145 eurot 32 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing AG Õigusbüroo (registrikood 11379764,

e-post XXX), lepinguline esindaja: Y.A (e-post XXX)

Kostja: E.R (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxx-

xxxxxxxxx, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Osaühing AG Õigusbüroo hagi E.R vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista E.R-ilt Osaühing AG Õigusbüroo kasuks välja võlgnevus kokku 1033,51 eurot,

millest põhivõlg on 1000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 10. jaanuari 2025 seisuga

33,51 eurot.

3. Mõista E.R-ilt Osaühing AG Õigusbüroo kasuks välja viivis põhinõudelt 1000 eurolt

alates 11. jaanuarist 2025 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

4. Kostjal tasuda väljamõistetud summad Osaühing AG Õigusbüroo arveldusarvele nr

EE461010220072574017, märkides selgituseks tsiviilasja numbri.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud E.R kanda.

8. Mõista E.R-ilt Osaühing AG Õigusbüroo kasuks välja menetluskulud kokku summas 580

eurot.

9. Mõista E.R-ilt Osaühing AG Õigusbüroo kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Osaühing AG Õigusbüroo esitas 10. jaanuaril 2025 hagiavalduse E.R vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1000 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 10. jaanuari 2025 seisuga 33,51 eurot ja edasiulatuva

viivise alates 11. jaanuarist 2025.

2. Hageja nõue tuleneb M. K. ja kostja vahel 18. detsembril 2023 sõlmitud laenulepingust,

mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot ning mille kostja pidi tagastama hiljemalt 1.

novembril 2024. Laenuandja loovutas kostja vastu nõude hagejale 28. detsembril 2024.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22. jaanuari 2025 määrusega, andes kostjale 20

päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kostja kinnitas hagimaterjalide ja kirjaliku

vastuse nõude kättesaamist 5. veebruaril 2025. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse

esitamiseks oli 25. veebruaril 2025.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

6. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

7. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

9. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 280 eurot ja õigusabikulud 503,25 eurot (käibemaksuga). Kohtule

teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

10. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud

menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

11. Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 165 eurot ilma käibemaksuta on

arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o

advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu peab kohus antud juhul põhjendatuks

tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2,5 tundi.

Kohus arvestab seejuures, et asi ei ole õiguslikult keeruline, esindaja oli asjaoludega kursis

juba hageja seadusliku esindajana ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses

kohtuistungit pidamata. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide

mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista, 300 eurot.

12. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ning märkinud, et hageja on

käibemaksukohuslane ning palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kohus

märgib, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Muid asjaolusid ei ole käibemaksu tagasi

arvestamisel hageja märkinud.

Kui hageja on TsMS § 174 lg-s 10 märgitud kinnituse esitanud, aga kohtul tekib sellele

vaatamata kahtlus või juhib vastaspool tähelepanu sellele, et tegelikult pole alust hüvitada

hageja menetluskulusid koos käibemaksuga, tuleb kohtul kontrollida, kas menetluskulude

hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte (Riigikohtu 10. novembri 2011

kohtumäärus nr 2-18-16519, p 15).

Ebaselguse tõttu kontrollis kohus, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on

alust või mitte, ning tuvastas, et hageja on registreeritud käibemaksukohustuslasena

(KMKR nr EE101169992). Eelnevast tulenevalt mõistab kohus hagejale menetluskulud

välja käibemaksuta.

Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 300 euro ulatuses.

13. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 580 eurot.

14. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

15. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik