1-24-2367/54 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise kuupäev,

koht ja asja läbivaatamise viis

27. veebruar 2025, Tallinn,

kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-2367

Kohtukoosseis

Markus Kärner, Inna Ombler, Orvi Koik

Kohtuasi

Madis Pertseli süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

199 lg 2 p 7, 9; § 203 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend ja

menetluse liik

Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a otsus

lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Madis Pertseli kaitsja Yaroslav Radziwill, apellatsioon

Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi

Süüdistatav

Madis Pertsel

isikukood: 39011040243; XXX; XXX; Eesti Vabariigi

kodakondsusega;

kehtivad

kriminaalkaristused

puuduvad. Kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2023–

21.03.2023, s.o 2 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Yaroslav Radziwill

Kannatanu

Osaühing Metallimehed (registrikood: 11468982)

Kannatanu esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a otsus osaliselt, s.o osas,

millega:

1.1.

Madis Pertsel tunnistati süüdi KarS § 203 lg 1 järgi;

1.2.

otsustati, kuidas toimida asitõenditega;

1-24-2367

1.3.

rahuldati Metallimehed OÜ hagi summas 62 527 eurot 26 senti;

1.4.

Madis Pertselile mõisteti KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristus ning see jäeti

tingimisi täitmisele pööramata;

1.5.

otsustati Metallimehed OÜ poolt tasutud menetluskulude hüvitamine;

1.6.

otsustati Madis Pertselile osutatud riigi õigusabi kulude hüvitamine;

2. Saata käesoleva otsuse resolutsiooni punktides 1.1-1.3 nimetatud osas

kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

3. Teha käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 1.4 nimetatud osas uus otsus,

millega:

3.1.

mõista Madis Pertselile KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ning KarS § 424 lg 1 järgi

mõistetud karistustest KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus suurendades

raskeimat üksikkaristust. Liitkaristuseks on 1 aasta vangistust.

3.2.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Madis Pertselile mõistetud karistust

ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 8 kuud vangistust.

3.3.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

20.03.2023–21.03.2023, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuuluv karistus on 7 kuud

28 päeva vangistust.

3.4.

Määrata KarS § 73 lg 1 alusel, et mõistetud vangistust (7 kuud 28 päeva)

ei pöörata täielikult täitmisele, kui Madis Pertsel ei pane 1 aasta 3 kuu

pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3.5.

Katseaja algust arvestada alates maakohtu otsuse kuulutamisest, s.o 19.

septembrist 2024.

4. Käesoleva otsuse resolutsiooni punktides 1.5 ja 1.6 nimetatud osas:

4.1.

teha uus otsus, millega mõista Eesti Vabariigilt Osaühing Metallimehed

kasuks välja 400 eurot maakohtu menetluses kantud menetluskulude katteks;

4.2.

kohtueelses menetluses Osaühingu Metallimehed poolt kantud

menetluskulude hüvitamise osas saata asi tagasi Harju Maakohtule uueks

arutamiseks teises kohtukoosseisus;

4.3.

teha uus otsus, millega mõista Madis Pertselilt Eesti Vabariigi kasuks

välja 284 eurot 2 senti määratud kaitsjale makstud tasu katteks, mis seondub

KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud

süüdistusega. Ülejäänud 284 eurot 2 senti, mis määratud kaitsjale nimetatud

süüdistusega seoses maksti, jätta Eesti Vabariigi kanda;

4.4.

teha uus otsus, millega jätta Eesti Vabariigi kanda 447 eurot 98 senti

määratud kaitsjale makstud tasu, mis tekkis maakohtu menetluses KarS §

203 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse arutamisega;

2(14)

1-24-2367

4.5.

kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud ning KarS § 203 lg 1

järgi kvalifitseeritud kahtlustusega seoses tekkinud menetluskulu 404 euro 6

sendi hüvitamise osas saata asi tagasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks

teises kohtukoosseisus;

5. Muus osas jätta Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a otsus muutmata.

6. Kaitsja Yaroslav Radziwill apellatsioon rahuldada osaliselt.

7. Määrata Advokaadibüroole Radziwill vandeadvokaadi Yaroslav Radziwill poolt

süüdistatavale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi

õigusabi tasu suuruseks 175 eurot 68 senti (sh käibemaks). Jätta see kulu Eesti

Vabariigi kanda.

8. Mõista Eesti Vabariigilt Osaühing Metallimehed kasuks välja 350 eurot

apellatsioonimenetluses tasutud menetluskulude katteks.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kannatanu ja süüdistatav saavad kassatsiooni esitada üksnes

advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) 12. peatüki 1. jaos.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a otsusega tunnistati Madis Pertsel

karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 7, 9; § 203 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi süüdi. Talle

mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 238 lg 2 kohaselt 1 aasta 4 kuuni. Karistusajast arvati maha kahtlustatavana

kinnipidamise aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 3 kuud 28

päeva. See karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Pertsel ei pane 2 aasta 6

kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Ühtlasi rahuldati kannatanute

tsiviilhagid, mh Osaühing Metallimehed otsese varalise kahju ning saamata jäänud tulu

nõudes summas 62 527,26 eurot.

2. M. Pertsel tunnistati KarS § 203 lg 1 järgi süüdi selles, et ta süütas Osaühingule

Metallimehed kuuluva hoone kõrval asuvad euroalused, mille tulemusena süttis ka hoone,

mis muutus kasutuskõlbmatuks. Sellega tekitati Osaühingule Metallimehed varalist kahju

summas 187 467,11 eurot, s.o enam kui oluline kahju.

3. Maakohus leidis, et kuna Seesam kindlustus kompenseeris põlenguga tekitatud kahjust

(hoone ja aia taastamine, kaupade, mööbli, seadmete ja kontoritehnika kahjustamine) 183

939,85 eurot, on hüvitamata kahju summas 3212,26 eurot, tuleb see süüdistatavalt välja

mõista. Rahuldada tuleb ka kannatanu nõue saamata jäänud tulu osas. Arvestades

majandusaasta aruannet, on saamata jäänud tuluks 59 000 eurot. Kokku tuleb seega

süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista 62 527,26 eurot.

Kaitsja Y. Radziwilli apellatsioon

3(14)

1-24-2367

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Pertseli kaitsja Y. Radziwill, kes vaidlustab

otsuse üksnes süüdistatavalt Osaühing Metallimehed kasuks välja mõistetud kahju osas.

Apellant palub selles osas maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata.

5. Majandusaasta aruandest ei piisa saamata jäänud tulu tõendamiseks. Põleng võis osaliselt

piirata hoone kasutamise võimalust, kuid kahjustused ei olnud piisavad, et saaks rääkida

terve äritegevuse seiskamisest. Ei ole eluliselt usutav, et hoonet ei saanud nii kaua

kasutada. Lisaks näitab majandusaasta aruanne, et 2023. a müügitulu ei muutunud

võrreldes 2022. aastaga. Samuti ei muutunud tööjõukulud. Järelikult oli hoone osaliselt

kasutusel või see ei mänginud äritegevuses rolli. Saamata jäänud tulu ei saanud kuidagi

seotud olla ka COVID pandeemiaga või sellest taastumisega. Kuna majandusaasta

aruanne esitatakse tagasiulatuvalt, on põhjust arvata, et kannatanu paisutas oma kahjumit

ja ei kajastanud raamatupidamises kindlustuse väljamakset. Nagu kohus ise välja toob, ei

olnud märkimisväärseid erisusi kuludes, kuigi vaid eelneval aastal oli kasum 6 korda

väiksem. Kannatanu pidanuks esitama lepingud, mille järgi saaks järeldada ,et 2023. a

oleks reaalne tegevus toimunud samas tempos. Nõue tulnuks jätta rahuldamata.

6. Samuti on puudulik varalise kahju tõendamine. Dokumentidest on näha, et kindlustus on

hüvitamata jätnud 3212,26 eurot, kuid kannatanu ei ole tõendanud, mis kaubaga

konkreetselt tegu oli, mis seisundis see kaup oli ja miks selle hind oli selline nagu

kannatanud väidab. Maakohus rikkus in dubio pro reo põhimõtet.

Menetlus ringkonnakohtus

7. KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul esitasid kannatanu esindaja ja prokuratuur

apellatsioonile sisulise vastuse.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2024. a määrusega otsustati vaadata kriminaalasi

läbi kirjalikus menetluses. Pooltele anti õigus esitada ringkonnakohtule taotlusi ja

kirjalikke seisukohti kuni 21. veebruarini 2024.

Kannatanu esindaja R. Kuulme seisukoht

9. Kannatanu esindaja esitas enda sisulised seisukohad apellatsioonile KrMS § 322 lg-s 3

sätestatud tähtaja jooksul.

10. Kannatanu esindaja palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

11. Tulenevalt KrMS § 408 lg-st 6 on otsus selles osas jõustunud, mida kaitsja ei apelleerinud.

Seega on maakohtu otsus jõustunud ka M. Pertseli süüditunnistamises KarS § 203 lg 1

järgi.

12. Kaitsja esitab apellatsioonimenetluses tervikuna uusi vastuväiteid, mida maakohtu

menetluses esitatud ei ole. Need tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg 4

järgi jätta tähelepanuta.

13. Kuna süüdistatav ei ole ühelegi hagis esitatud asjaolule vastu vaielnud, on need TsMS §

231 lg 4 alusel õigeks võetud.

14. Varalise kahju suurust summas 3527,26 eurot tõendavad Seesam kindlustuse

maksmisotsused ja aia taastamiskulude osas esitatud hinnapakkumine.

4(14)

1-24-2367

15. Saamata jäänud tulu nõudes on kohus õigesti tuvastanud, et hagi esitamise hetkeks oli

hoone taastamata ja kasutuskõlbmatu. Hoonet ei saanud enam kui aasta kestel kasutada.

Kuna 2022. a ärikasumiks oli 59 003 eurot, tegi kohus õige otsuse, et selles suurusjärgus

on saamata jäänud tulu. Kannatanu pidi tõendama üksnes seda, et tal oli kavatsus ja

võimalus tulu saada. Seda ka tõendati. Süüdistataval olnuks see võimalik ümber lükata

üksnes mõne muu tõendiga. Kaitsja on uue väitena viidanud Metallimehed OÜ 2023. a

majandusaasta aruandele, samas nähtub ka sellest, et 2023. a jäi põlengu tõttu kasum

teenimata, sest 2023. a kahjumiks kujunes 8058 eurot. Kuna saamata jäänud tulu

kindlakstegemine ongi keeruline, võis kohus VÕS § 127 lg 6 alusel lähtuda mõistlikust

suurusest 59 000 eurot.

Prokuratuuri seisukoht

16. Prokuratuur esitas enda sisulised seisukohad apellatsioonile KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud

tähtaja jooksul. Prokuratuur toetab apellatsiooni osaliselt ja leiab, et maakohtu otsus

tühistada osas, milles Metallimehed OÜ kasuks mõisteti välja saamata jäänud tulu hüvitis.

Selles osas tuleks hagi jätta rahuldamata, sest see kahju on tõendamata.

17. Prokuratuur jääb maakohtu menetluses esitatud seisukoha juurde ning leiab, et saamata

jäänud tulu tõendamine majandusaasta aruandega ei ole piisav. Seda tulnuks tõendada

põhjalikumalt näidates ära reaalse võimaluse taolist tulu teenida. Seda oleks saanud teha

näiteks esitades lepingud, andmed selle kohta, millised tellimused jäid täitmata,

kirjavahetuse ostjate-tellijatega jne.

18. Prokuratuur juhib ka tähelepanu, et juba 2022. a ja 2021. a aastate kasumites on tohutu

erinevus. Äriregistrist on leitavad ka varasemad majandusaasta aruanded, millistes mitte

ühelgi juhul ei ulatu kasum 59 000 euro lähedale.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, sest kohus rikkus tsiviilhagi

lahendades oluliselt menetlusõigust ning kohaldas valesti materiaalõigust. Kuna rikkumist

ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, saadab ringkonnakohus kriminaalasja

KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning kannatanu tsiviilhagi osas uueks

arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Osas, milles maakohtu otsuse

tühistamine puudutab ka neid süüdistusepisoode, mille osas apellatsioonimenetlust ei

toimu (liitkaristus ja menetluskulud), teeb ringkonnakohus ise uue otsuse. Ülejäänud osas

jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt.

20. Ringkonnakohus meenutab, et kohtu roll tsiviilhagi lahendamisel erineb kohtu rollist

süüküsimuse lahendamisel. Tsiviilhagi lahendamisel, sealhulgas lühimenetluses, tuleb

kohtul järgida TsMS § 328 lg-st 2, § 329 lg-st 3, § 351 lg-st 2 ja § 392 lg 1 p-dest 1-4

tulenevat selgitamiskohustust, sh kohustust selgitada kohtumenetluse pooltele,

missuguseid asjaolusid peavad pooled nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide

saavutamiseks tõendama ja milline on nende asjaolude tõendamise koormus (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2020. a otsus asjas nr 1-20-1975, p 35 ja

23. septembri 2021. a otsus asjas nr 1-20-2438, p 37). Kohtuistungi protokollist nähtub

üksnes see, et maakohus andis pooltele võimaluse esitada hagi osas oma seisukoht, mis on

KrMS § 285 lg-st 5 tulenev miinimumnõue. Selgitamiskohustust maakohus aga järginud

ei ole. See on käsitatav olulise menetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis

viis ebaõige lahendini.

5(14)

1-24-2367

21. Tsiviilhagi lahendamisel on ebaõigesti kohaldatud ka materiaalõigust. Maakohus on

nõude õigusliku alusena käsitanud VÕS § 1043, ent ei ole sisuliselt hinnanud, kas nõude

rahuldamise õiguslikud eeldused on täidetud, muuhulgas ei ole kohus põhjendanud, millel

põhineb kahju tekitamise õigusvastasus. Neist asjaoludest sõltub aga tõendatavate

asjaolude ring ning poolte tõendamiskoormis. Nõude õige kvalifitseerimine on kohtu

ülesanne, mis ei sõltu poolte väidetest. Asja lahendades tuleb selgeks teha, mida

kannatanu täpselt soovib ja millised on mingi õigusnormi järgi nende nõuete rahuldamise

eeldused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2021. a otsus asjas nr 1-18-5732, p

72). Materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu rahuldas maakohus kannatanu nõude

saamata jäänud tulu hüvitamise osas ilma nõude eelduseid kontrollimata.

22. Kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 alusel peab hageja tõendama kostja teo, kahju,

põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 2020. a otsus asjas nr 2-15-7163, p 14). Süüdistatav

vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust

välistava asjaolu või süü (VÕS § 1050 lg 1) puudumise. Kannatanu vara süütamine ning

seeläbi kannatanule otsese varalise kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5

alusel, sest tegemist on kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1043 alusel on seega

võimalik nõuda otsese varalise kahju hüvitamist. Kuigi maakohus ei ole selgitanud, milles

seisneb kahju tekitamise õigusvastasus, on kohus siiski jõudnud sisuliselt õige järelduseni,

et VÕS § 1043 võimaldab kannatanu hagis toodud asjaoludel otsese varalise kahju

hüvitamist.

23. Kannatanu nõudis lisaks otsese varalise kahju hüvitamisele ka saamata jäänud tulu

hüvitamist. Maakohus rahuldas selle nõude viidates üksnes VÕS §-le 1043. Nii talitades

kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus selgitab, et kahju tekitaja

ei vastuta deliktiõiguse järgi üldjuhul nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes

konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui

selline (vt ka VÕS § 127 lg 2). Seega on saamata jäänud tulu hüvitamine deliktiõiguse

järgi erandlik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-36-15, p

25). Hagis toodud asjaoludel oleks võimalik saamata jäänud tulu hüvitamist nõuda siis,

kui käsitada süüdistatava tegevust õigusvastase majandus- või kutsetegevusse

sekkumisena (VÕS § 1045 lg 1 p 6). VÕS § 1049 järgi loetakse teise isiku majandus- või

kutsetegevuse oluliseks ajaks täieliku või osalise seiskamise põhjustamine õigusvastaseks

mh siis, kui see toimus tegevusse õigusvastase sekkumise tagajärjel, mis on vahetult

suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele. VÕS § 127 lg 2 võimaldab sel

alusel nõuda ka puhtmajandusliku kahju hüvitamist (vt sama seisukohta M. Käerdi, T.

Tampuu. VÕS § 1045 kommentaar 3.7 – P. Varul jt (koost). Võlaõigusseadus IV.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2020). Tootmishoone süütamine on käsitatav

muu õigusvastase teona ent kannatanu peab tõendama ka seda, et see tegu oli vahetult

suunatud tema majandustegevuse seiskamisele. Kolleegium nõustub õiguskirjanduses ja

kohtupraktikas väljendatuga, et sisuliselt tähendab see nõuet tuvastada süüdistatava tahtlus

põhjustada oma teoga kannatanu majandustegevuse seiskamine, st tegevuse otsest

suunatust tagajärjele (M. Käerdi, T. Tampuu. VÕS § 1049 kommentaar 9; vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. aprilli 2019. a otsus asjas nr 2-17-13716, p 53).

Kokkuvõtvalt peab saamata jäänud tulu hüvitamist nõudev kannatanu tõendama, et 1)

süüdistatav süütas tootmishoone; 2) see seiskas kannatanu majandustegevuse oluliseks

ajaks täielikult või osaliselt; 3) majandustegevuse seiskamisega jäi kannatanul saamata

tulu (st tekkis kahju) ning 4) süüdistatava tegevus oli vahetult suunatud kannatanu

majandustegevuse seiskamisele. Süüdistatav vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne

õigusvastasust välistava asjaolu või süü puudumise. Viimasega seoses selgitab kolleegium

6(14)

1-24-2367

täiendavalt, et kuna VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse õigusvastaselt kahju põhjustanud

isiku hooletust, mitte tahtlust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. jaanuari 2009. a otsus

asjas nr 3-2-1-127-08, p 15), lasub majandustegevuse seiskamise tahtluse tõendamine

endiselt kannatanul.

24. Kuna maakohus selgitamiskohustust ei täitnud, ei olnud pooltel võimalik nõude eelduseks

olevaid asjaolusid tõendada ning nõude eelduseks olevad asjaolud ei ole välja selgitatud.

Seega ei saa ringkonnakohus jätta hagi rahuldamata nagu soovib apellant.

25. Kannatanu esindaja märgib, et süüdistatav ega kaitsja ei esitanud apellatsiooni aluseks

olnud asjaolusid maakohtu menetluses ning TsMS § 652 lg 4 järgi ei saa kohtumenetluse

pool reeglina apellatsioonimenetluses uutele asjaoludele tugineda. Ringkonnakohus

märgib esmalt, et kaitsja esitas enamiku apellatsiooni aluseks olnud vastuväidetest ka

kohtuvaidlustes (vt kaitsja kirjalikud seisukohad II kd, tl 256-256 pöördel ning 29. augusti

2024. a kohtuistungi protokolli salvestis alates 2:15:00), ehkki maakohus pidanuks kaitsja

või süüdistatava seisukoha välja selgitama kohtulikul uurimisel (vt KrMS § 285 lg-d 4 ja 5

ning TsMS § 402 lg 2). Samuti selgitab kolleegium, et TsMS § 652 lg-s 4 sätestatud

piirang ei kohaldu siis, kui maakohus on oluliselt menetlusõigust rikkunud, sh siis, kui

maakohus on rikkunud selgitamiskohustust (vt koos edasiste viidetega Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 26. oktoobri 2021. a otsus asjas nr

2-19-7379, p 23).

Selgitamiskohustuse olulise rikkumise korral peab ringkonnakohus maakohtu otsuse

tühistama ka siis, kui pool maakohtu menetluses vastuväidet ei esitanud, ehkki vastuväite

esitamine on TsMS § 652 lg 6 järgi üldjuhul nõutav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.

novembri 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-112-16, p 15). Praegusel juhul on maakohus jätnud

selgitamiskohustuse täielikult täitmata, mistõttu ei välista TsMS § 652 lg 4 ega TsMS §

652 lg 6 maakohtu otsuse tühistamist.

26. Kannatanu esindaja leiab ka seda, et süüdistatav võttis hagis esitatud asjaolud TsMS § 231

lg 4 alusel omaks, sest süüdistatav ega kaitsja ei vaidlustanud maakohtu menetluses hagis

esitatud asjaolusid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ka siin märgib ringkonnakohus

esmalt, et kaitsja vaidles kohtuvaidlustes enamikele hagis esitatud asjaoludele vastu, ehkki

maakohus pidanuks kaitsja või süüdistatava seisukoha välja selgitama kohtulikul

uurimisel. Teiseks eeldab TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine, et kohus järgiks

TsMS § 392 lg 1 p-s 3 sätestatut, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras

võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast

seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu

omaks võtnud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2024. a otsus asjas nr 2-21-10188,

p 12.1). Maakohus selgitamiskohustust ei täitnud. Pooltelt üksnes küsiti üldist seisukohta

tsiviilhagi kohta, sealjuures palus kaitsja jätta hagi rahuldamata. Ühegi asjaolu kohta

maakohus süüdistatava ega kaitsja seisukohta ei küsinud. Seega ei ole põhjust rääkida

asjaolude omaks võtmisest TsMS § 231 lg 4 alusel.

27. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohtul lasub tsiviilhagiga seonduvas

selgitamiskohustus ka siis, kui süüdistatav taotleb enda õigeksmõistmist ega väljenda

seetõttu tsiviilhagi osas sisulist seisukohta. Ka käsiloleval juhul palusid süüdistatav ja

kaitsja maakohtul teha süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi õigeksmõistev otsus ning seega

ka jätta hagi rahuldamata (ehkki õigeksmõistmise korral tulnuks hagi jätta läbi vaatamata

– vt KrMS § 310 lg 2 koosmõjus KrMS § 233 lg-ga 3). Sisulisemad vastuväited tsiviilhagi

osas esitas kaitsja alles kohtuvaidlustes. Apellatsioonimenetluses on kaitsja positsioon

muutunud. Enam süüdistatava süüd KarS § 203 lg 1 järgi ei vaidlustata ning

vaidlustatakse üksnes tsiviilhagi aluseks olnud asjaolusid. Nagu eespool märgitud, üksnes

7(14)

1-24-2367

esitatud hagi kohta arvamuse küsimine, selgitamiskohustuse täitmisena käsitatav ei ole

ning seda vaatamata KrMS § 285 lg-s 5 sätestatule, mis näeb miinimumnõudena ette

kohtu kohustuse teha süüdistatavale ja kaitsjale ettepaneku anda arvamus, kas tsiviilhagi

on põhjendatud. Kui kohus on selgitamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ning andnud

süüdistatavale võimaluse hagi rahuldamise seisukohalt olulistes asjaoludes seisukoha

väljendamiseks, piirab TsMS § 652 lg-s 4 sätestatu oluliselt süüdistatava võimalust

tugineda uutele asjaoludele alles apellatsioonimenetluses ning seda isegi siis, kui

süüdistatav kohtu pakutud võimalust arvamuse avaldamiseks ei kasuta. Niisamuti võib

selgitamiskohustuse kohase täitmise korral tuvastada ka asjaolude omaksvõtu TsMS § 231

lg 4 alusel.

28. Ehkki kolleegium selgitas eespool, et maakohus ei selgitanud nõuetekohaselt välja

saamata jäänud tulu hüvitamise nõude eeldusi, nõustub kolleegium apellandi ja

prokuratuuri arvamusega ka selles, et maakohus on eksinud kannatanule tekitatud kahju

suuruse tõendatuks lugemisel. Esiteks märgib kolleegium, et maakohtu otsuses viidatud

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2024. a otsus asjas nr 1-21-8803 ei ole

käsiloleval juhul asjakohane. Kõnesolevas otsuses selgitas Riigikohus saamata jäänud tulu

kui koosseisupärase kahju tõendamisega seonduvat. Üksnes sel juhul tuleb lähtuda KrMS

§ 7 lg-s 3 sätestatud tõendamisstandardist. Kuna saamata jäänud tulu ei ole käsitatav

kahjuna KarS § 203 lg 1 mõttes, tuleb kahju suuruse kindlakstegemisel juhinduda

tsiviilkohtumenetluses kehtivast tõendamisstandardist. Seega on vale ka kaitsja seisukoht,

et kohus peaks juhinduma in dubio pro reo-põhimõttest. Maakohus tugines õigesti

Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud

isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli

kavatsus ja võimalus tulu saada. Sätte eesmärgiks on kergendada kahjustatud isiku

saamata jäänud tulu ulatuse tõendamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2021. a

otsus asjas nr 2-14-6942, p 13.2). Sellest ei saa aga järeldada, et saamata jäänud tulu

suuruse võib tuvastada mistahes andmete põhjal. Ehkki kohus peab kahjuhüvitise suuruse

lõppastmes sageli määrama hinnanguliselt, peab see hinnang silmas pidama VÕS § 127

lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki ning VÕS § 128 lg-s 4 sätestatut. Seega peab

kohus kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid

ning kasu saamise tõenäosust.

29. Kohus pidas põhjendatuks hagiavalduses toodud väiteid selle kohta, et hoonet ei saanud

alates 18. detsembrist 2022 kasutada ning hoone oli kasutuskõlbmatu ka hagi esitamise

hetkeks 28. märtsil 2024. Ühelegi tõendile, mis kinnitaks seda, kas ja mil määral hoonet

kasutada sai ning millisel määral hoone kahjustumine majandustegevust pärssis, hagis ega

kohtuotsuses ei viidata. Eelnevast tulenevalt on ainuüksi väide, et majandustegevus

seiskus, täielikult tõendamata. Sellele, et tegevuse peatumine on tõendamata viitas kaitsja

ka maakohtu menetluses (II kd, tl 256 pöördel).

30. Samuti jagab ringkonnakohus apellandi ja prokuratuuri seisukohta, et 2022. a

majandusaasta aruanne ei tõenda saamata jäänud tulu suurust 2023. aastal. Maakohus

tugines sellele, et majandusaasta aruande järgi oli 2022. a ärikasum 59 003 eurot ning

eelduslikult võinuks Metallimehed OÜ teenida ka vähemalt sellises määras (või rohkem)

kasumit 2023. aastal. Kolleegium selgitas eespool, et isegi majandustegevuse seiskumine

on tõendamata, seega on mõistetavalt tõendamata ka võimalik saamata jäänud tulu. Igal

juhul on aga majandusaasta aruanne saamata jäänud tulu tõendamiseks ebapiisav. Juba

ainuüksi 2022. a majandusaasta aruandest nähtub, et 2021. a ja 2022. a kasumid erinesid

üksteisest oluliselt. Nimelt oli 2021. a kasum 2022. a omast ligi 7 korda väiksem – 8739

eurot. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et isegi 2023. a majandusaasta aruandest ei

8(14)

1-24-2367

piisaks 2023. a saamata jäänud tulu ulatuse kindlaksmääramiseks. Majandusaasta

aruandes kajastatud kasumi suurus sõltub arvukatest asjaoludest. Selleks, et teha kahe

aasta kasuminumbri erinevuse alusel järeldusi saamata jäänud tulu suuruse kohta, tuleb

lähteandmetesse nii-öelda sisse vaadata. Ehkki saamata jäänud tulu täpse ulatuse

kindlakstegemine ei ole võimalik ega vajalik, tuleb kannatanul kasu saamise võimalust ja

tõenäosust tõendada põhjalikumalt. Eeldatavasti on võimalik seda teha lepingute,

kirjavahetuse, tootmismahtude ülevaatega jm andmetega, millest nähtub, milline tegevus

eelmiste aastatega võrreldes peatus ning milline oleks sellise tegevuse tulemusena

tõenäoliselt teenitud kasum (vrd näitlikku loetelu võimalikest tähtsust omavatest

asjaoludest konkreetses vaidluses – Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. jaanuari 2013. a otsus

asjas nr 3-2-1-173-12, p 20). Ka selles osas esitas kaitsja oma vastuväited juba maakohtus

(II kd, tl 256 pöördel).

31. Kolleegium nõustub ka sellega, et kannatanu ei ole nõuetekohaselt tõendanud kaupade

rikkumisega seonduvat otsest varalist kahju. Hagiavalduse järgi tekitati kaupadele kahju

10 707,52 eurot, millest kindlustus hüvitas 7495,26 eurot ning hüvitamata jäi 3212,26

eurot (II kd, tl 201 pöördel). Kannatanu esitatud kindlustuse maksmisotsuselt nähtub, et

kannatanu esitas kindlustusele nimetatud summas kahjunõude, millest alakindlustuse tõttu

arvestati maha 30% ning hüvitati 7495,26 eurot (kindlustussumma oli 7500 eurot) (II kd,

tl 186 pöördel). Apellant märgib õigesti, et neist dokumentidest ei ole võimalik aru saada,

millise kaubaga tegemist oli, mis seisundis see oli ja miks oli selle kauba hind just selline

nagu kannatanu väidab. Sama seisukoha esitas apellant ka maakohtu menetluses (II kd, tl

256 pöördel).

32. Ehkki menetlusökonoomia seisukohast peab ringkonnakohus võimaluse korral ise

maakohtu vea kõrvaldama, tuleb käsiloleval juhul asi KrMS § 341 lg 3 alusel saata asi

tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Selgitamiskohustuse

rikkumine on olnud sedavõrd ulatuslik, et sisuliselt peaks ringkonnakohus kannatanu

tsiviilhagi osas läbi viima täiesti uue menetluse. Ka Riigikohtu praktikas on

selgitamiskohustuse olulisel määral rikkumise korral peetud asja tagasisaatmist

maakohtule põhjendatuks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 2018. a otsus asjas nr

2-15-8191, p 11). Olulisem on aga see, et asja arutatakse lühimenetluses. Riigikohus on

selgitanud, et selgitamiskohustusega võib kaasneda ka vajadus anda kannatanule võimalus

esitada nõude lahendamise seisukohalt olulise vaidlusaluse asjaolu kohta täiendavaid

tõendeid. Lühimenetluses, milles lahendatakse käsilolevat kriminaalasja, ei ole aga kohtus

enam võimalik kannatanu nõude aluseks olevate asjaolude kohta tõendeid esitada. Samas

ei tohi lühimenetluse kohaldamine, mis seaduse kohaselt ei sõltu kannatanu nõusolekust,

viia selleni, et temalt võetakse võimalus ausale ja õiglasele kohtumenetlusele ning

tõhusale õiguskaitsele. Kui lühimenetluses kohtuistungil ilmneb, et tsiviilhagi

lahendamiseks on vaja koguda lisatõendeid, peab kohus tegema KrMS § 238 lg 1 p-s 2

nimetatud lahendi, s.t tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile põhjusel, et

kriminaaltoimiku materjal ei ole piisav kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. septembri 2021. a otsus asjas nr 1-20-2438, p 38).

Kriminaaltoimiku tagastamise õigus on üksnes maakohtul, mitte ringkonnakohtul (vt

KrMS § 337, vrd ringkonnakohtu pädevust toimiku tagastamiseks kokkuleppemenetluse

korral KrMS § 337 lg 2 p-s 3).

33. Kuigi kannatanu esindaja leiab, et M. Pertseli süüküsimuses on maakohtu otsus KrMS §

408 lg 6 järgi jõustunud, ei ole lühimenetluses võimalik asja maakohtule üksnes tsiviilhagi

arutamiseks tagastada (vrd sarnastel asjaoludel üksnes tsiviilhagi vaidlustamise korral –

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-67-16). Asja

9(14)

1-24-2367

tagastamine üksnes tsiviilhagi osas võiks põhjendamatult kahjustada kannatanu õigusi.

Kui maakohus leiaks sel juhul, et kriminaalasja materjalidest ei piisa tsiviilhagi

lahendamiseks, tuleks tsiviilhagi jätta läbi vaatamata (vt analoogiliselt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 7. juuni 2019. a määrus asjas nr 1-17-2291, p 25). Kuna

süüdistatava süüküsimus oleks juba lahenduse saanud, ei arutata asja enam

kriminaalmenetluses ning kannatanu peaks esitama tsiviilhagi väljaspool

kriminaalmenetlust, sh tasuma sellelt riigilõivu. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada

ka M. Pertseli süüditunnistamises ja karistamises KarS § 203 lg 1 järgi.

34. Maakohtu otsuse tühistamine M. Pertseli süüditunnistamises KarS § 203 lg 1 järgi tingib

ka mõistetud liitkaristuse tühistamise ning selles osas KrMS § 340 lg 2 p 4 alusel uue

otsuse tegemise. Kuna M. Pertsel tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning

KarS § 424 lg 1 järgi ning maakohtu otsus jääb selles osas muutmata, peab

ringkonnakohus ise uue liitkaristuse moodustama, pidades sealjuures silmas reformatio in

peius-keeldu. Maakohus karistas M. Pertselit KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi

kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusega 10 kuud ning KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo eest vangistusega 8 kuud. Liitkaristuse mõistis maakohus KarS 64

lg 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Raskeimaks karistuseks oli KarS §

203 lg 1 eest mõistetud üheaastane vangistus ning liitkaristuseks mõistis maakohus 2

aastat vangistust. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse M. Pertseli

süüditunnistamises KarS § 203 lg 1 järgi, langeb liidetavatest ära raskeim üksikkaristus,

mida suurendati. Tagamaks kooskõla reformatio in peius-keeluga, lähtub ringkonnakohus

arusaamast, et uus liitkaristus peab eelmisest ühe aasta võrra väiksem olema. Seega

suurendab ringkonnakohus KarS § 64 lg 1 alusel raskeimat üksikkaristust – s.o KarS §

199 lg 2 p-de 7 ja 9 eest mõistetud 10-kuulist vangistust - KarS § 424 lg 1 eest mõistetud 8

kuulise vangistusega ning mõistab liitkaristuseks üheaastase vangistuse. KrMS § 238 lg 2

alusel vähendab kolleegium mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks 8 kuud vangistust, millest arvestatakse KarS § 68 lg 1 alusel maha

eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on seega 7

kuud 28 päeva vangistust. Nii nagu maakohus, vabastab ka ringkonnakohus M. Pertseli

vangistusest tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel. Maakohus määras katseajaks 2 aastat 6 kuud.

Arvestades, et maakohus lähtus ärakandmata karistusest 1 aasta 3 kuud 28 päeva ning

ringkonnakohus ärakandmata karistusest 7 kuud 28 päeva, vähendab ringkonnakohus

proportsionaalselt katseaja kestust. Katseajaks määrab kolleegium 1 aasta 3 kuud.

35. Kui kriminaalasja uuel arutamise tulemusena mõistetakse M. Pertsel KarS § 203 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo eest süüdi, tuleb liitkaristuse mõistmisel juhinduda KarS § 65 lg-

st 1. Sealjuures tuleb silmas pidada KrMS § 341 lg-s 5 sätestatud reformatio in peius-

keeldu.

36. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ka osas, millega maakohus otsustas, kuidas

toimida asitõenditega, mis seonduvad süüdistusega KarS § 203 lg 1 järgi (plastikkanistrid

ja põlevvedeliku proovid; käekell Seiko; pusa Adidas). Asitõenditega toimimise viis tuleb

otsustada asja uuel arutamisel.

37. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega lahendati KarS § 203 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteoga seonduvad menetluskulud. Seega tühistab ringkonnakohus

maakohtu otsuse osas, millega 1) otsustati Metallimehed OÜ poolt tasutud

menetluskulude hüvitamine ja 2) otsustati Madis Pertselile osutatud riigi õigusabi kulude

hüvitamine. Süüdistusega KarS § 203 lg 1 järgi seondus ka DNA-ekspertiisi kulude KrMS

§ 180 lg 3 alusel riigi kanda jätmine, kuid kuna selles osas ei saaks maakohus reformatio

10(14)

1-24-2367

in peius-põhimõttest tulenevalt asja uuel arutamisel niikuinii teistsugust otsust teha, jääb

selles osas otsus muutmata (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015. a otsus

asjas nr 3-1-1-57-15, p 12).

38. Kannatanul maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda, sest

kannatanul on õigus eeldada, et kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult

õigesti esimese astme kohtus (vt analoogiliselt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuli

2014. a otsus asjas nr 3-1-1-31-14, p 40). Taotluse järgi anti kannatanule

kohtumenetlusega seonduvalt õigusabi 4 tundi. Õigusteenuse hinnaks oli 100 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks (II kd, tl 264). Ehkki maakohus pidas seda taotlust tervikuna

põhjendatuks ning seda summat ei ole apellatsioonis vaidlustatud, ei ole ringkonnakohus

KrMS § 191 lg 3 järgi maakohtus kantud menetluskulude üle otsustamisel seotud

apellatsiooni piiridega (vt Riigikohtu 15. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-90-16, p

12). Ringkonnakohus peab õigusteenusele kulutatud aega ja tasumäära mõistlikuks ja

põhjendatuks, kuid ilma

käibemaksuta.

Osaühing Metallimehed on

käibemaksukohustuslane Käibemaksukohustuslane saab aga nõuda tasult arvestatud

käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ei saa mingil põhjusel sellelt

arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Taotlustes pole viidatud, et

käibemaksukohustuslastest arve saajal pole võimalik õigusteenuse arvetel näidatud

käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega on taotlus käibemaksu osas

alusetu (vt samamoodi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2023. a määrus asjas

nr 1-22-7792, p 18), mistõttu on esindajale makstud mõistliku suurusega tasuks 400 eurot

(4 × 100 = 400). See summa mõistetakse kannatanu kasuks välja Eesti Vabariigilt.

Kannatanul enne maakohtu menetlust tekkinud menetluskulude hüvitamise osas (488

eurot – II kd, tl 260) tuleb seisukoht võtta asja uuel arutamisel, sest see sõltub menetluse

lõpptulemist. Seega teeb ringkonnakohus kannatanu menetluskulude osas uue otsuse,

millega jätab menetluskulud summas 400 eurot riigi kanda. Ülejäänud menetluskulude

hüvitamise osas summas võetakse seisukoht asja uuel arutamisel.

39. Maakohus mõistis M. Pertselilt välja määratud kaitsjale makstud tasu summas 710,04

eurot ning ülejäänud määratud kaitsjale makstud tasu summas 710,04 eurot jäeti KrMS §

180 lg 3 alusel riigi kanda. Kokku kulus kriminaalmenetluses riigi õigusabile 1420,08

eurot. Osas, milles kaitsja töö seondus süüdistusega KarS § 203 lg 1 järgi, tuleb talitada

järgmiselt: 1) kohtueelse menetluse kulude hüvitamise otsus tuleb teha asja uuel

arutamisel, sest see sõltub menetluse lõpptulemist ning 2) kohtumenetluse kulud tuleb

jätta riigi kanda, sest süüdistataval oli õigus eeldada, et kriminaalasi lahendatakse õigesti

juba esimeses kohtuastmes. Ülejäänud süüdistusega seonduvast menetluskulust tuleb

sarnaselt maakohtuga mõista pool KrMS § 180 lg 1 alusel välja M. Pertselilt ning jätta

KrMS § 180 lg 3 alusel pool Eesti Vabariigi kanda.

40. Menetluskulude dokumentidest ei ole võimalik järeldada, milline osa kaitsja tööst seondus

süüdistusega KarS § 203 lg 1 järgi. Seega määrab ringkonnakohus selle proportsiooni

hinnanguliselt ning leiab, et see oli 3/5 tasust. Kohtueelse menetlusega seonduvad kulud

olid 673,44 eurot (527,04 (II kd, tl 152) + 58,56 (II kd, tl 159) + 87,84 (II kd, tl 215) =

673,44) ning kohtumenetlusega seonduvad kulud 746,64 eurot (131,76 (II kd, tl-d 255

pöördel ja 266) + 614,88 (II kd, tl 269) = 746,64). Kohtueelse menetlusega seotud

kuludest 3/5 on 404,06 eurot (673,44 × 3 ÷ 5 = 404,06) ning kohtumenetlusega seotud

kuludest 3/5 on 447,98 eurot (746,64 × 3 ÷ 5 = 447,98). Seega tuleb kohtueelses

menetluses KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritud kahtlustusega seoses kantud riigi

õigusabi kulude (summas 404,06 eurot) hüvitamiseks kohustatud isik otsustada asja uuel

arutamisel.

Kohtumenetluses

11(14)

1-24-2367

KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüdistusega seotud riigi õigusabi kulud summas

447,98 eurot tuleb jätta riigi kanda. Ülejäänud süüdistuse osaga seotud määratud kaitsjale

makstud tasu suurus on 568,04 eurot (1420,08 – 404,06 – 447,98 = 568,04). Sellest pool –

284,02 eurot (568,04 ÷ 2 = 284,02) – mõistetakse KrMS § 180 lg 1 alusel välja M.

Pertselilt ning ülejäänud 284,02 eurot jääb KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

41. Kokkuvõtvalt peab maakohus asja uuel arutamisel selgitama pooltele käesolevas otsuses

välja toodud kahjunõuete õiguslikke eeldusi ning tõendamiskoormist, samuti tuleb

selgitada välja, milliste kannatanu poolt välja toodud asjaoludega süüdistatav nõustub ning

millistega mitte. Saamata jäänud tulu hüvitamise nõudes on oluline selgitada, et kuigi

prokuratuuril on süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi vaja tõendada üksnes kaudset tahtlust,

st seda, et M. Pertsel pidas võimalikuks ja möönis, et süütamisega rikub ta võõra asja ja

tekitab seeläbi enam kui 4000 eurot kahju (kusjuures maakohus tuvastaski tootmishoone

süütamise osas süüdistataval üksnes kaudse tahtluse), siis hagi rahuldamiseks peaks

kannatanu tõendama, et süüdistatava tegevus oli suunatud tema majandustegevuse

seiskamisele. Kannatanu peab ka tõendama, et tema majandustegevus seiskus täielikult

või osaliselt ning seda, millist tulu oleks tal olnud võimalus ning kavatsus saada ning

millest tuleneb sellise tulu teenimise tõenäosus. Kohus peab kannatanule selgitama, et

üksnes 2022. a majandusaasta aruanne saamata jäänud tulu ei tõenda. Otsese varalise

kahju osas peab kohus selgitama välja kindlustuse maksmisotsuses märgitud asjaolud ning

arutama pooltega, kas ning mil määral tõendab maksmisotsus kannatanul tekkinud kahju.

Kui asja uuel arutamisel selgub, et tsiviilhagi lahendamiseks on vaja esitada täiendavaid

tõendeid, tuleb maakohtul kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile. Võimalik on seegi, et

ringkonnakohtu otsuses toodud õiguslike selgituste valguses soovib kannatanu hagist

(osaliselt) loobuda või see tagasi võtta. Samuti on võimalik, et täiendavate tõendite

esitamine ei osutu vajalikuks, sest süüdistatav soovib mõne asjaolu omaks võtta või

soovivad pooled tsiviilhagi osas sõlmida kompromissi, mis võimaldab kriminaalasja

sisuliselt lahendada seda prokuratuurile tagastamata.

42. Sisulise otsuse tegemise korral tuleb maakohtul seisukoht võtta ka asitõendite ja

menetluskulude osas, mis seonduvad süüdistusega KarS § 203 lg 1 järgi. Menetluskulude

osas peab maakohus lisaks asja uuel arutamisel tekkinud kulude hüvitamise otsusele

tegema otsuse ka järgmiste kulude hüvitamiseks kohustatud isiku osas: 1) kannatanul

kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulud (488 eurot – II kd, tl 260) ning 2)

süüdistataval KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistusega seoses kohtueelses

menetluses tekkinud menetluskulud (404,06 eurot, vt käesoleva otsuse p 40).

Süüdimõistva otsuse korral tuleb KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus käesoleva

otsusega mõistetud karistusega. Juhul, kui maakohus teeb asja uuel arutamisel

süüdimõistva otsuse, tuleb karistuse (sh liitkaristuse) mõistmisel ning enne maakohtus asja

uut arutamist tekkinud menetluskulude hüvitamise otsustamisel kinni pidada KrMS § 341

lg-s 5 sätestatud reformatio in peius-keelust. Nimetatud keeld ning KrMS § 179 lg-s 2

sätestatud põhimõte ei luba süüdimõistva otsuse korral ka süüdistatavalt uuesti sundraha

välja mõista.

43. Kaitsja Y. Radziwill esitas apellatsioonimenetluses taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi kulus süüdistatavaga nõupidamiseks 10 minutit,

mille eest palub kaitsja määrata tasuks 12 eurot. Otsuse analüüsile kulus 30 minutit, mille

eest palub kaitsja määrata tasuks 36 eurot. Apellatsiooni koostamisele ja esitamisele kulus

90 minutit, mille eest palub kaitsja määrata tasuks 108 eurot. Kogutasule 156 eurot (12 +

36 + 108 = 156) lisandub käibemaks 34,32 eurot. Seega palub kaitsja riigi õigusabi tasu

suuruseks määrata 190,32 eurot (156 + 34,32 = 190,32). Käsilolevat asja arutati

12(14)

1-24-2367

lühimenetluses. Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi

õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg 6 ja § 6 lg 4 järgi on määratud

kaitsja tasu piirmääraks lühimenetlusele järgnevas apellatsioonimenetluses üldjuhul 144

eurot. Kaitsja pole tasu suurendamist taotlenud. Seetõttu määrab kolleegium tasu

suuruseks 175,68 eurot (144 eurot, millele lisandub käibemaks 31,68 eurot). Kuna

ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 ja § 337 lg 2 p-s 2 nimetatud lahendi, jääb see

kulu KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.

44. Kannatanu esindaja taotleb apellatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamist summas

427 eurot ning palub see välja mõista kas riigilt või süüdistatavalt. Taotluse järgi anti

kannatanule apellatsioonimenetluses õigusabi 3 tundi 30 minutit. Õigusteenuse hinnaks oli

100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus peab õigusteenusele

kulutatud aega ja tasumäära mõistlikuks ja põhjendatuks, kuid ilma käibemaksuta, sest

nagu eespool selgitatud, on Osaühing Metallimehed käibemaksukohustuslane ega ole

kinnitanud, et ei saa mingil põhjusel esindajale makstud tasult arvestatud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega on taotlus käibemaksu osas alusetu, mistõttu on

esindajale makstud mõistliku suurusega tasuks 350 eurot (3,5 × 100 = 350). Kuna

ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 ja § 337 lg 2 p-s 2 nimetatud lahendi, tuleb

see tasu KrMS § 185 lg 1 alusel kannatanu kasuks Eesti Vabariigilt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 06.03.2026 otsusega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2025. a otsus osas, millega

ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a otsuse, tegi tühistatud

osas osaliselt uue otsuse ja saatis kriminaalasja osaliselt uueks arutamiseks maakohtule

ning jättis kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud riigi õigusabi riigi kanda ja

mõistis riigilt Osaühingule Metallimehed apellatsioonimenetluse kulu katteks välja

hüvitise.

2. Jõustada Harju Maakohtu 19. septembri 2024. a otsus osas, millega Madis Pertsel

tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 203 lg 1 järgi, talle mõisteti KarS § 64 lg 1

alusel liitkaristus, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel, eelvangistus arvati

karistusaja hulka, karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, otsustati asitõenditega

toimimine ning süüdistatavalt mõisteti riigi kasuks välja menetluskulu hüvitis.

3. Saata kriminaalasi Osaühingu Metallimehed tsiviilhagi ja sellega seotud kannatanu

menetluskulu hüvitamise, samuti kogu apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise osas

uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule KrMS § 310 lg-s 4 ette nähtud

kohtukoosseisus.

4. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

5. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

13(14)

1-24-2367

6. Mõista Eesti Vabariigilt Osaühingu Metallimehed kasuks välja 450 eurot

kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks.

7. Jätta Riigikohtu 22. oktoobri 2025. a määrusega kindlaks määratud riigi õigusabi

tasu 178 eurot 56 senti menetluskuluna riigi kanda.

14(14)