2-24-142235/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anastassia Stalmeister Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. veebruar 2025 Tsiviilasi nr 2-24-142235 Tsiviilasi Elisa Eesti AS hagi C-S. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659; asukoht Sõpruse pst 145, Kristiine linnaosa, Tallinn, 13425, XXX), lepinguline esindaja Natalja Grinkevitš (e-post) Kostja: C-S. S. (isikukood XXX; tegelik eluja viibimiskoht teadmata) RESOLUTSIOON 1. Keelduda Elisa Eesti AS hagi C-S. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmisest. 2. Jätta menetluskulud Elisa Eesti AS kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 3. Määrus toimetada kätte Elisa Eesti AS-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C-S. S.-ilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna C-S. S.-ile ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 10. jaanuari 2025. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Tartu Maakohus jättis 13. jaanuari 2025. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis; hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta tõendite esitamiseks; andmete esitamiseks, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada; kohtualluvuse põhjendamiseks ning täiendava 1

riigilõivu tasumiseks. Hageja lepinguline esindaja sai Tartu Maakohtu 23. aprilli 2024. a määruse kätte 3. veebruaril 2025 kättetoimetamisportaali vahendusel. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavalduses puudusi kõrvaldanud. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 12, § 3401 lg 2 ning § 487 lg 3 alusel keelduda. 4. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. TsMS § 486 lg 1 p 2 järgi annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle, kui makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustas TsMS § 487 lg 1 järgi avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. TsMS § 363 lg 1 p-de 1–3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta viidatud nõuetele. Hageja ei esitanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul oma nõude põhjendusi. 5. TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse ka siis, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu (TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 12). TsMS § 3401 lg-st 2 tuleneb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 13. jaanuari 2025. a määruses hagejat ülalmärgitud tagajärgede eest. 6. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esindab hagejat lepinguline esindaja. Lepingulise esindaja volitust tõendab TsMS § 221 lg 2 järgi volikiri, mis esitatakse kohtule. Lepinguliseks esindajaks ei saa samas olla iga isik, kellele hageja on volikirja andnud. Kohtus võib lepinguline esindaja olla isik, kes vastab TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitanud hageja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta tõendeid, sh volikirja ega tõendeid selle kohta, et hageja lepinguline esindaja vastab TsMS §-s 218 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. 7. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tuleb TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133, ja § 134 lg 1 järgi on hagi hind 404 eurot 98 senti. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 järgi tuleb alates 351 euro kuni 500 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 140 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot. Asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu juurde tasunud. 2

8. Hageja sai kohtu 13. jaanuari 2025. a määruse kätte 3. veebruaril 2025. Lähtudes TsMS § 62

lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg 4. veebruaril 2025 ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 17. veebruaril 2025. Kuivõrd hageja ei ole kohtu 13. jaanuari 2025. a määrusega määratud tähtajaks (17. veebruariks 2025) puudusi kõrvaldanud, jättes esitamata nõuetekohase hagiavalduse koos tõenditega õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse kohta ja tasumata nõutud riigilõivu, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 9, 10 ja 12 ning § 3401 lg 2 ja § 487 lg 3 alusel keelduda. 9. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik 3