2-24-119748/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-119748

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M Di vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

3782,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479); lepinguline esindaja S R

Kostja: M D (isikukood xxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS xxx ja kostja vahel 25.07.2022 sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 2295,98 eurot, viivis perioodi 11.08.2023-

05.08.2024 eest 278,32 eurot, viivis perioodi 06.08.2024-27.02.2025 eest 154,41 eurot ja

viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja 05.08.2024

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 606,97 euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 75,50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

24,50% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 494,53 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 06.08.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja AS xxx ja kostja vahel 25.07.2022 sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2295,98 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 885,29 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 06.08.2024 kuni põhinõude (2295,98

eurot) täitmiseni viivisemääras 24% aastas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. AS xxx (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 25.07.2022 järelmaksulepingu nr XXX, mille

alusel kostja soetas kauba maksumusega 2295,98 eurot. Lepingus oli kokku lepitud

viivisemääras 24% aastas so 0,07% päevas.

Üldtingimustele on viidatud lingina, millega tutvumist klient peab kinnitama, ilma kinnituseta

lepingu sõlmimise protsessiga edasi minna ei saa. Kostja on 25.07.2022 kinnitanud, et ta on

lepingu üldtingimustega tutvunud.

2.2. Lepingu nr. XXX alusel on makse tehtud müüjale xxx-le. Tellimus on täidetud 2022-07-

29 xxx kaupluse xxx pakiautomaadi kaudu.

2.3. Kostja ei ole tagasimakseid teinud. Seetõttu saatis krediidiandja 6.12.2022 kostjale

tähitud kirjaga kostja poolt lepingu sõlmimisel antud postiaadressile xxx, lepingu ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.12.2022 saatis

esialgne võlausaldaja kostjale tähitud kirjana teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei

tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Krediidiandja loovutas 27.12.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti nõude loovutamise teatis.

2.4. Hageja nõuab võla sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamist tingimuste punkti 8 ja VÕS §

1132 lõike 2 alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

Ametlike Teadaannete 25.08.2024. Kostjale on dokumendid saadetud ka kohtule

teadaolevatele kostja e-postiaadressidele. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud

tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Laenulepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

laenuleping, laen oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole laenu tagasi maksnud ning kohustus

on sissenõutavaks muutunud.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kehtis

4.1. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS §-dest 401 ja 396 tuleneb, et laenulepingu puhul peab laenusaaja tagasi maksma laenuks

saadud rahasumma, krediidilepingu puhul peab krediidisaaja lisaks maksma ka krediidi

kasutamise eest tasu.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

Tarbijakrediidilepingutele, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ning

mille puhul tuleb maksta väheolulisi tasusid, kohaldatakse tarbijakrediidilepingu kohta

sätestatut VÕS § 407 lõikes 21 sätestatud erisustega (VÕS § 403 lg 53).

Antud juhul ei tulnud lepingute puhul maksta ei intressi, haldustasu ega lepingutasu, st tasusid

ei kaasnenud. Viivist ei saa pidada VÕS § 403 lg 53 kohaseks tasuks. Direktiivi 2008/48, mis

käsitleb tarbijakrediidilepinguid, kohaselt ei kohaldatud direktiivi krediidilepingutele, mille

puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist (2023. a detsembris

jõustunud uus tarbijakrediidi direktiiv laieneb ka sellistele laenudele). On küsitav, millises

ulatuses soovis Eesti seadusandja kohaldada tarbijakrediidi regulatsiooni tasudeta laenudele.

Kohus on seisukohal, et tasudeta tarbijakrediidilepingutele tuleks VÕS § 402 ja VÕS § 407 lg

21 mõttest tulenevalt siiski kohaldata tarbijakrediidilepingu vorminõudeid ning lepingueelse

teabe esitamise nõudeid.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1.

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine

laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha

tagastada).

4.2. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendi (dtl 37) põhjal, et kostja on digiallkirjastanud

nõude aluseks oleva lepingu 25.07.2022, digiallkirjastatud konteineris on leping,

maksegraafik ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja väitel väljastati järelmaksuga ostetud kaup

kostjale pakiautomaadi kaudu 29.07.2022. Hageja on selle kohta esitanud kauba müüja xxx e-

poe xxx tellimuse info kuvatõmmise, kust nähtub kauba maksumus 2295.98, tellimuse

number xxx, pakiautomaadi andmed, saadetise teekond koos kuupäevade ja kellaaegadega.

Ka järelmaksulepingus on sama kauba hind, tellimuse number ja müüja. Hageja on esitanud

ka tõendi, et algne krediidiandja on kandnud kauba müüjale üle raha. Kohus loeb tõendatuks,

et kostja on kauba pakiautomaadi kaudu kätte saanud hageja väidetud ajal ning et kostja on

seega laenu enda kasutusse saanud.

Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud. Kohus märgib, et hageja enda

koostatud kiri (dtl 52) nõude loovutamist tõendada ei saa. Kohus peab siiski usutavaks, et

nõue on loovutatud, sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid.

5. Hageja põhivõla nõue

Kohus tuvastas eespool, et kostja on teinud tahteavalduse järelmaksulepingu sõlmimiseks

ning on saanud enda kasutusse kaubana laenuna kauba ostuhinna ulatuses, st 2295,98 eurot.

Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 12 maksena, viimase osamakse tähtaeg lepingus on

10.08.2023. Ent hageja väitel on leping erakorraliselt üles öeldud, sest kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi.

Hageja väitel saadeti 6.12.2022 lepingu üles ütlemise hoiatus (dtl 50) ja 27.12.2022 üles

ütlemise teade (dtl 51) tähtkirjaga.

TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu

üles ütlemise teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse

eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja

elukohta ja ta on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Hageja esitatud tõendid on kirjade pdf failid, mis ei tõenda, millal, millisel viisil ja kuhu need

saadetud on. Hageja ei ole ka esile toonud, millal kostja kirjad kätte sai (tähitud kirjaga

saatmisel on see saatjale ju teada). Üles ütlemise tahteavalduse saaks lugeda kätte toimetatuks

koos hagiga, ent lepingu järgne viimase tagasimakse tähtaeg oli selleks ajaks möödunud.

Arvestades, et hageja väitel ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud ning et laenu tagastamise

lõpptähtaeg on möödunud, on kogu tagastamata laenusumma muutunud sissenõutavaks.

Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja §

4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata põhivõla 2295,98 eurot.

6. Hageja viivisenõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

6.1. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (28.12.2022) 24% aastas

so 0.07% päevas. Kuivõrd kohus tuvastas, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei saa viivist

välja mõista alates 28.12.2022.

Viivisemäära osas viitab hageja, et see tuleneb lepingust. Lepingus oli intress 0 % aastas,

viivisemäär 24% aastas. Selline viivisekokkulepe ei ole kooskõlas VÕS § 113 lõikega 1.

Hageja viivisenõude saab rahuldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel

alates 11.08.2023 (viimase makse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast).

Kohus mõistab kostjalt lepingu nr XXX järgi võlgnetavalt summalt (2295,98 eurolt) välja

viivise seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) alates 11.08.2023 kuni põhivõla

tasumiseni. Ajavahemiku 11.08.2023-05.08.2024 eest on arvestatud viivis 278,32 eurot.

Ajavahemiku 06.08.2024-27.02.2025 eest on arvestatud viivis 154,41 eurot.

6.2. Hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata, sest kohus asus

seisukohale, et põhivõlg on sissenõutavaks muutunud 11.08.2023, hageja väidetud

sissenõudmiskirjad on aga saadetud enne seda. Hageja väidetud lepingu punkt 8 ei näe ka ette

võla sissenõudmiskulude hüvitamise määrasid, vaid viitab hinnakirjale, mida aga kohtule

esitatud ei ole.

VÕS § 1132 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt

ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest

peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Hageja ei ole esile toonud

lepingulist kokkulepet meeldetuletuskirjade saatmise hüvitise suuruse osas ega tõendanud, et

kirjade saatmisega tekkisid kulud just sellises ulatuses.

6.3. Täiendavalt märgib kohus, et hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses esitas

hageja samadest lepingutest tuleneva põhivõla suurusena 2307,98 eurot, mis on suurem, kui

laenuks antud summa üldse oligi. Seega on hageja maksekäsu kiirmenetluses esitanud

põhinõude suuremana, kui hagimenetluses.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24)

märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta.

7. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja toob välja, et

menetluskuludeks on riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise

esindaja õigusabi tasu 338 eurot ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud koos hagiavaldusega.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus

on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122

eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

455 eurot. Riigilõiv on tulenevalt TsMS § 133, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 põhjendatud ja vajalik

kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tsiviilasja toimikust nähtub, et hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses esitas

hageja põhivõla suurusena 2307,98 eurot, mis on suurem, kui oli laenuks antud summa.

Seega ei ole hageja maksekäsu kiirmenetluses kohtule esitanud tõeseid andmeid võla suuruse

kohta. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot põhjendatud

ja vajalikuks.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi hagiavalduse lisa kohaselt

järgmiselt: täiendavate alusdokumentidega tutvumine, analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine

kohtule 2 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega, milles kostja aktiivselt ei osalenud. Tulenevalt hageja poolt kohtule esitatud

menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja

ajakulu põhjendatud ja vajalikuks hageja poolt märgitud ulatuses 2 tundi. Arvestades

lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 200

eurot ilma käibemaksuta (2 tundi × 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 655 eurot, millest 455 eurot on riigilõiv ja

200 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 06.08.2024 esitatud hagi hind oli 3782,31 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 2295,98 eurot, hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 278,32 eurot ja viivisenõude

põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2

sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 281,26 eurot. Seega kokku rahuldas

kohus arvestuslikult hagi 2855,56 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast

(3782,31 eurot) 75,50%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 75,50% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

24,50% ulatuses hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 75,50% hageja põhjendatud menetluskuludest

(655 eurot), millele vastab summa 494,53 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

8. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik