2-24-117108/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-117108

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi Pirogov OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

184 eurot 40 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Ahto Järvela (OÜ Julianuse

Õigusbüroo)

Kostja Pirogov OÜ (registrikood 11264400)

Asja läbivaatamine

kirjalikult lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi Pirogov OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista Pirogov OÜ-lt AS Ühisteenused kasuks välja põhivõlg 80 eurot,

sissenõudmiskulu 80 eurot ja viivis kuni 27. veebruarini 2025 summas 30 eurot

79 senti.

3. Mõista Pirogov OÜ-lt AS Ühisteenused kasuks viivis tasumata põhivõlalt (80

eurot) alates 28. veebruarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine

4. Jätta AS ÜHISTEENUSED menetluskulud Pirogov OÜ kanda.

5. Määrata AS ÜHISTEENUSED menetluskulude suuruseks 360 eurot.

6. Mõista Pirogov OÜ-lt välja AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud 360

eurot ja viivised menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

1

2-24-117108

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas

edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21).

MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus

1. AS Ühisteenused (hageja) esitas 8. juulil 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pirogov

OÜ (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et kostja parkis

parkimiskorralduse nõudeid rikkudes 30. aprillil 2021 sõiduauto registreerimismärgiga

xxxxxx AS Ühisteenused opereeritavas parkimisalal asukohaga Uus tn 1. Selle eest nõudis

hageja 40 euro suuruse leppetrahvi tasumist. Samuti parkis kostja sama autoga 28. aprillil

2021 Uus tn 9 parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu hageja nõudis 40 euro suuruse

leppetrahvi tasumist. Nimetatud kohtades tohib parkida vaid korteriühistute loal. Hageja

korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel.

1.1 Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees.

Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv.

Hageja lisas eraldi ka infotahvlil toodud parkimistingimused, mille

1) p 1 kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks

sõlmida parkimisleping;

2) p 7 kohaselt kohustub sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse

asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale;

3) p 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma

leppetrahvi.

1.2 Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Piltidelt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile

kojamehe vahele, seega on kostja leppetrahvid kätte saanud. Kostja ei ole vaiet hagejale

leppetrahvide nõude saamise järgselt esitanud.

1.3 Hageja nõuab ka sissenõutavaks muutunud viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

nimetatud määras. Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata 24 euro

66 sendi suurune viivis. Hageja nõuab ka viiviseid kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

1.4 VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on võla sissenõudmise tõttu

saatnud meeldetuletuskirju, teinud päringuid Transpordiametile, töödelnud ja kontrollinud

nõude andmeid, teinud kontaktandmete otsinguid ja päringuid jne. Hageja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kummaltki nõudelt 40 eurot, kokku 80 eurot.

2

2-24-117108

Kostja vastus hagiavaldusele

2. Auto kasutaja oli eraisikuna M.R.P.P. Rxxx M.R.P.P. Pxxxx, kes on ka auto kasutajana

Transpordiametis kirjas. Kostja toob esile, et kui nõuete alusteks olevad väidetavad

rikkumised olevat toimunud 28. aprillil 2021 ja 30. aprillil 2021, peaksid need nõuded olema

aegunud 3 aasta jooksul. Kostja oli 30. aprillil 2021 Uus 1 korteriühistu liige, mistõttu oli tal

korteriomandit kasutava isikuna seadusest tulenev õigus kaasomandi esemeks olevat

parkimisala kasutada.

2.1 28. aprilli 2021 väidetava rikkumise osas pole tõendeid selle kohta, et parkimise korra või

selle rikkumisel rakenduvate sanktsioonide kohta oleks informatsioon olnud kättesaadav.

Hagiavaldusele lisatud pdf „Lisa 5. Parkimistingimused“ ei tõenda, et vastavad tingimused

oleksid väidetava rikkumise ajal, so 28. aprillil 2021, olnud nähtavad. Hagiavaldusele lisatud

„Lisa 4. Pildid“ pildil nr 6, ajatempliga 00:36:32 on selgelt näha, et parkimistingimusi ei ole

liiklusmargile lisatud ega nähtavad.

2.2 Ühtlasi lisab kostja, et hageja pöördus 31. mail 2024 maksegraafiku ettepanekuga kostja

poole. Kostja vastas 1. juunil 2024 sellele ülaltoodud põhjendustega, mis tõestavad hageja

esitatud nõuete tühisust. Hageja ei vastanud sellele. Kostja hinnangul on seetõttu

menetluskulude nõue põhjendamatu.

Hageja seisukoht kostja vastusele

3. Hageja selgitab, et hageja nõuded ei ole aegunud. Nõue aegub kolme aasta jooksul nõude

sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1). Hageja esitas 7. mail 2024

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning parkimiskorra rikkumisest tulenevad parkimistrahvid

muutusid sissenõutavaks vastavalt 13. mail 2021 ja 15. mail 2021. TsÜS § 160 lg 2 p 3

kohaselt on hagi esitamisega võrdustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.

3.1 Leppetrahv on määratud Pirogov OÜ-le, seega oleks korter Uus 1 pidanud kuuluma

kostjale. Väide korteri omaniku kohta on tõendamata.

3.2 Lisaks on määratud leppetrahv 0256010880 parkimisnõuete rikkumise eest kinnistul Uus

tn x, Tartu. Pildil on selgelt näha parkimistingimused. Hageja esitab tõendina pildi, millelt

nähtub ka parkimistingimuste teavituse olemasolu Uus tn x, Tartu.

3.3 Riigikohus on 6. detsembri 2017 lahendis 2-15-3430 p 18 leidnud, et leppetrahvinõude

tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda

rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seega ei pea foto

parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt

olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei

olegi sellist fotot võimalik teha.

Kostja täiendav vastus

4. Kostja seaduslik esindaja oli korteri xxxxxxxx omanik 14. juulist 2014 kuni 17. novembrini

2022.

4.1 Hageja poolt esitatud piltidelt ei nähtu, et 28. aprillil 2021 või 30. aprillil 2021 väidetavate

rikkumiste ajal oleksid parkimise kord või selle rikkumisel rakenduvate sanktsioonide kohta

3

2-24-117108

informatsioon olnud talle kättesaadav. Leppetrahvi saab nõuda juhul, kui poolte vahel on

sõlmitud leppetrahvikokkulepe, st et parkimistingimustes (nt tahvlil parklas) peab olema viide

sellele, et parkimise korraldaja võib lepingu rikkumise korral leppetrahvi määrata.

4.2 Hageja esitatud pilt on tehtud kaks aastat ja kolm kuud pärast väidetavate rikkumiste

toimumist, so juulikuus 2023, firma Google tellimusel esitlemiseks nendele kuuluvas

keskkonnas „Google Maps“. Hageja on pahatahtlikult lõiganud pildi päritolu ja pildistamise

kuupäeva näitava info välja. Aluseks oleva pildi täisversioon on Lisas 4. Parkimistingimuste

nähtavus KÜ Uus x krundi läänepoolses osas 30. aprillil 2021, so trahvinõue 0256010941

määramise ajal, on hageja poolt esitatud pildi alusel tõendamata.

4.3 Hageja on esitanud 28. aprillil 2021 väidetava rikkumise tõendamiseks pilte hagiavalduse

Lisas 4. Mainitud lisas olev eelviimane pilt, käesolevas vastuses Lisa 5, näitab kogu Uus tn x

põhjapoolset osa ning osa idapoolsest osast. Pildi tegemise koht ja suund on näitlikustatud

punase noolega manuses olevas Lisas 6, millest ka nähtuvad krundipiirid. Pildilt nähtub

selgelt, et Uus x krundil ei ole parkimistingimuste tahvlit. Uus x krundi põhjapoolses osas ei

ole parkimistingimuste tahvlit ka juulikuus 2023, firma Googlei tellimusel esitlemiseks

nendele kuuluvas keskkonnas „Google Maps“ tehtud pildil, so Lisa 7.

4.4 Hageja on ka teadlik sellest, et autot kasutab kostja seaduslik esindaja, sest see info tuleb

Transpordiametist.

4.5 „Google Maps“ keskkonnas avaldatud 2023. aasta juulis tehtud pildi põhjal, mille alusel

hageja üritab tõendada 2021 lepingutingimuste olemasolu nähtub, et hageja hagiavaldusega

koos esitatud Lisa 5 „Parkimistingimused“ ei ole samasuguse tekstiga, kui piltidel (käesoleva

vastuse Lisad 3, 4 ja 10). Kujundus on teistsugune, lõikude pikkused ja arv on erinevad. Jääb

selgusetuks, missuguste tingimuste alusel hageja väidab, et kostja sõlmis temaga lepingu.

Hageja poolt esitatud dokumentide põhjal nähtub, et hageja ei tea seda ka ise.

Aegumise vaheotsus 20. septembrist 2024

5. Kohus jättis 20. septembril 2024 kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja

jätkas tsiviilasja menetlust. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi

muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele

vastava kohustuse täitmist. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 7. mail 2024.

TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks. 28. aprilli 2021 parkimiskorra rikkumisest tulenev parkimistrahv muutus

sissenõutavaks 13. mail 2021 ja 30. aprilli 2021 parkimiskorra rikkumisest tulenev

parkimistrahv muutus sissenõutavaks 15. mail 2021.

Hageja 4. veebruaril 2025 esitatud lõplikud seisukohad

6. Vastab tõele, et hageja esitatud pildimaterjal parkimisala tähistusest Uus tn 1 sissesõidul

pärineb 2023. aastast. Riigikohus on leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab

üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja

märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430 p 18). Foto

parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea

sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt.

4

2-24-117108

Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise

kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused.

6.1 Tallinna Ringkonnakohus on 30. oktoobri 2020 otsuse 2-19-118554 p-s 13 leidnud

järgmist: Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja pidi tõendama, et parklale viitavad

liiklus- ja teavitusmärgid pidid olema olemas ja selgelt nähtavad vaidlusalustel aegadel.

Ringkonnakohus mõistab maakohtu seisukohta viisil, et hageja pidanuks tõendama igal trahvi

tegemise kuupäeval vastavate märkide olemasolu parkimisalal. Nimetatud seisukoht ei ole

põhjendatud. Kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus

sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis on loogiline eeldada, et hageja ei vaheta oma

parkimistingimusi sageli. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid

teistsugused parkimistingimused, oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud.

6.2 Tallinna Ringkonnakohus on 8. oktoobri 2020 otsuse 2-19-123666 p-s 39 märkinud, et

kuna tegemist on tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju

ühetaolisi lepinguid, siis on veenev hageja väide, et ta ei vaheta oma parkimistingimusi sageli.

Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused,

oleks ta pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud.

6.3 Hagiavalduse lisa 2 viimaselt pildilt (pärineb Google Mapsist) on äratuntav parkimisala

ning nähtav on ka parkimistingimuste teavitus. Pildilt on äratuntavad taustal asuvad hooned ja

sissesõidul parkimistingimused, mis ei peaks jätma kahtlust, et tegemist on just hageja

opereeritava parklaga. Hageja tunnistab, et hagiavalduse Lisa 5. Parkimistingimused

pärinevad hilisemast ajast. Hageja esitab praegu rikkumise ajal parkimiskohtades olnud

parkimistingimused.

7. Kostja leiab, et kuna tema oli Pirogov OÜ-le kuuluva sõiduki juht ja eraisikuna Uus tn x

korteri xx omanik, siis oli tal õigus parkida ilma parkimisloata. Praegusel juhul on sõiduki- ja

korteriomanik erinevad isikud, mistõttu ei saa väita, et Pirogov OÜl puudus sõidukit parkides

tahe hagejaga sõlmida parkimisleping. Parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste

vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet parkimiskorda

väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega.

Seega parkides auto parklasse, tekkis parkija (Pirogov OÜ) ja parklat opereeriva isiku vahel

lepinguline suhe. Parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku. Parkimiskorra

rikkumisega seotud sõiduk on määratud töösõitudeks. See tähendab, et sõidukit kasutatakse

kostja eesmärkide saavutamiseks ning ei ole oluline, kelle käes sõiduk oli, vaid sellega tohtis

kasutada vaid kostja loal ja järelevalvel. Kostja seaduslik esindaja ei saanud sõidukit juhtida

eraisikuna, vaid üksnes Pirogov OÜ töötaja või esindajana. Seetõttu kannab kostja vastutust

sõiduki kasutamise ja parkimise pärast.

8. Kostja väidab, et Uus x krundil ei ole parkimistingimuste tahvlit. See väide ei ole õige.

Kuivõrd tänav on tiheda liiklusega, siis on ka Google Mapsi pilte tehtud tihedamalt. Hageja

esitatud piltidelt nähtub, et juba 2019. aasta juunikuus oli Uus tn x parkimisalal

parkimistingimuste teavitus. Sama teavitus oli seal ka 2023. aasta juunikuus. Kostja ei ole

tõendanud, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused.

9. Puudub põhjus kahelda, et hageja oleks parkimistingimused vahepealsel perioodil

eemaldanud ja need olid seal ka trahvi tegemise ajal 2021. aastal. Hagi lisa 4 kuuendalt pildilt

nähtub, et kostja on märkinud märgi mõjualasse, mis keelab parkimise, v.a juhul, kui parkijal

on KÜ Uus 9/11 kirjalik luba. Kostjal luba puudus. Eelpool toodud parkimistingimuste p 3

5

2-24-117108

kohaselt tuleb parkimisõigust tõendav dokument panna sõiduki esiklaasile või armatuurlauale

nähtavale kohale. Seda kostja ei teinud. Kui sõidukijuht eirab käesolevas tingimustes

sätestatud korda, on tal kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot

(parkimistingimuste p 6).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas

osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas

osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma

järeldused.

10.1 Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda

kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada

tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis

ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses

põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks

ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016 nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna

käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

11. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS §

271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava

auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16 p 22).

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101 lg 1 p 1, mille järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.

VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt

kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab

kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

12. Leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:



poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS § 9, § 16 ja § 20);



võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);



võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS § 103 ja § 160);



võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

13. Kohus on tuvastanud, et kostja OÜ Pirogov oli sõiduki numbrimärgiga xxxxxx omanik

parkimistrahvi tegemise ajal aprillis 2021. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud.

Kohus loeb hageja esitatud tõenditega (dtl 41-45) tuvastatuks, et kostja sõiduk numbrimärgiga

6

2-24-117108

xxxxxx parkis hageja opereeritaval parkimisalal Uus tn x kinnistul 30. aprillil 2021. Sama

sõiduk parkis 28. aprillil 2021 hageja opereeritaval parkimisalal Uus tn x kinnistul (dtl 49-53).

14. Pooled on erineval seisukohal selles osas, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi

ja kõrvalkulusid, kuivõrd pooled ei ole üksmeelel selles osas, kas pooled on sõlminud

parkimislepingu ja kas kostja on parkimislepingut rikkunud.

Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida järgmist:



kas kostja on sõlminud hagejaga 30. aprillil 2021 parkimislepingu ning kas kostja saab

tugineda sellele, et tema juhatuse liikme elukoht oli toona Uus tn x kinnistul;



kas kostja on sõlminud hagejaga 28. aprillil 2021 parkimislepingu Uus tnxx kinnistul

parkimiseks;



kas kostja on eelnimetatud parkimislepinguid rikkunud.

I

15. Esmalt analüüsib kohus, kas kostja on sõlminud hagejaga 30. aprillil 2021

parkimislepingu, sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas ja/või

millised parkimistingimused vaidlusalusel parkimisalal kehtisid.

15.1 Hageja esitas 4. veebruaril 2025 kohtule parkimistingimused, mis kehtisid 2021. aastal

(dtl 109). Seega ei võta kohus seisukohta kostja vastuväidetele, et parkla parkimistingimused

on erineva kujundusega. Viidatud parkimistingimustest nähtub, et parklas tohivad parkida

vaid registreeritud sõidukid (p 4) ja parkimisõigust tõendav dokument peab olema nähtaval (p

3).

15.2 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 389,

mille kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele

isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 sätestab, et kasutaja võib

eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest

või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise

lepinguga, kuivõrd hageja hallataval parkimisalal võisid parkida üksnes parkimisluba omavad

isikud. Parkimise eest ei pidanud parkijad hagejale tasu maksma, kui vastav parkimist lubav

dokument oli sõidukil nähtaval kohal.

15.3 Parkimistingimuste p 3 järgi pidi parkimisõigust tõendav dokument olema sõiduki

esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal, täielikult loetav ning parklaoperaatorile loetav.

Hageja esitatud piltidelt ei nähtu, et sõiduki esiklaasil oleks 30. aprillil 2021 olnud

parkimiskorraldajale üheselt arusaadav parkimisõigust tõendav dokument. Seda ei ole kostja

ise ka menetluses väitnud, et tal selline dokument oli. Kostja esitas kinnistusraamatu

väljavõtte, et tema juhatuse liige elas tol ajal Uus tn xxxx, mistõttu sai kostja Uus tnxx

kinnistul parkida kui korteriomanik. Asjakohatu on hageja mõttearendus selle kohta, et kui

korteri omanik on füüsiline isik (M.R.P.P. Raúl M.R.P.P. Píres) ja sõiduki omanik on

juriidiline isik (Pirogov OÜ), siis isikud ei lange kokku ja kostja ei saa tugineda õigusele

parkida sõidukit kui korteriomanik Uus tn x kinnistule. Selline mõttearendus viib selleni, et ka

liisingusse võetud sõidukeid, rendiautosid ja teistele isikutele kuuluvad sõidukeid, mis ei ole

korteriomaniku omandis, ei saa parkida korteriühistute loal neile kuuluvatele kinnistutele.

Küll omab kohtu hinnangul praegusel juhul tähtsust see, et kostja ei olnud asetanud

parkimisõigust tõendavat dokumenti nähtavale kohale, et see oleks parkimisoperaatorile

üheselt mõistetav. Seetõttu ei täitnud kostja parkimistingimustes märgitut, et tal tuleb enda

7

2-24-117108

parkimisõigusest teavitada ja selle teavitama jätmine toob kaasa leppetrahvi

(parkimistingimuste p 6).

16. Kohus nõustub hagejaga selles, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest,

kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud

leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust

autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik

tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada (RKTKo 6.12.2017, 2-15-3430, p

18). Riigikohus on leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui

parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud

leppetrahvile parkimise aja ja koha. Tallinna Ringkonnakohus on 25. aprilli 2023. a lahendis

tsiviilasjas nr 2-21-121615 p-s 9 leidnud, et foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud

leppetrahvi vormistamise päeval, st sellelt ei pea olema näha parkimistingimusi rikkunud

sõiduk. Üldjuhul ei olegi võimalik teha sellist fotolt, millelt oleks äratuntavalt näha nii

parkimistingimusi rikkunud sõiduk kui ka parkimistingimused. Samas lahendis märkis

Tallinna Ringkonnakohus, et parkimistingimused on paigaldatud liiklusmärgile, mistõttu on

väheusutav, et leppetrahvide tegemise päeval ei olnud neid parklas või et neid oleks

muudetud. Sellises olukorras peab kostja tõendama oma väidet, et sõiduki parkimise

kuupäeval kehtisid teistsugused parkimistingimused (vt ka TlnRKK 08.10.2020, nr 2-19-

123666, p 39 ja ka TlnRKK 30.10.2020, 2-19-118544, p 13). Kostja ei ole tõendanud, et

sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused.

16.1 Hageja kehtestatud parkimislepingu tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1

mõttes. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja

enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel

lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis,

kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada. Leppetrahvi nõuet sisaldavad tüüptingimused said

hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimislepingu osaks.

II

17. Hageja on esitanud kostja vastu nõude ka 28. aprillil 2021 tehtud leppetrahvi kohta, kui

kostja sõiduk parkis Uus tn x kinnistul. Hageja esitas Google Maps pildi, et juba 2019. aasta

juunikuus oli Uus tn x kinnistul näha parkimiskorraldust teavitav liiklusmärk (dtl 111) ning

sama teavitus oli ka 2023. aasta juunikuus (dtl 112). Kohus ei korda lahendi p-s 16 märgitut

täies ulatuses, kuid märgib, et kostja ei ole tõendanud, et 28. aprillil 2021 oleks kehtinud uus

tn x kinnistul teistsugune parkimiskord. Ka ei ole kostja paigutanud nähtavale kohale KÜ Uus

xxxx kirjalikku luba parkimisõiguse kohta (vt kohtu põhjendusi p-s 15.3).

III

18. Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid

nähtavad parkimistahvlid, millelt nähus, et tegemist on parkimisaladega, kus parkimisõiguse

annab üksnes parkimisluba. Need parkimistahvlid oli kohtule esitatud fotode põhjal parklasse

sisenedes selgelt nähtavad. Hageja tõendas parkimislepingu tingimusi. Parkimistingimused on

arusaadavad. Kuna pargitud sõidukil viidatud parkimise aegadel parkimisluba puudus, siis

rikuti parkimistingimusi, mille tõttu on põhjendatult väljastatud ka leppetrahvinõue

parkimistingimuste p 6 alusel.

8

2-24-117108

19. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus tuvastas,

et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda

leppetrahvi kuni 57 eurot (dtl 109). Lepingu kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud

eksponeerima parkival sõidukil armatuurlaual parkimisõigust kinnitavad tõendi parkimisalal

parkimiseks. Kuivõrd kohus eelpool tuvastas, et neid tõendeid ei olnud, rikkus kostja hagejaga

sõlmitud parkimislepingut. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv,

mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kostja on rikkunud parkimistingimusi,

kuivõrd tal puudus parkimiseks parkimisluba ning parkimistasu tasumine parkimiskohtadel,

kus on lubatud parkida üksnes vastavat luba omades, ei ole parkimistingimustega kooskõlas.

Seega leppetrahv väljastati parkimisloa puudumise, mitte parkimistasu maksmata jätmise

tõttu.

20. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS §

159 lg 2). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse

edastamiseks (RKTKo 05.06.2019 nr 2-17-117146, p 12). Esiklaasile kojamehe alla jäetud

teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid

kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahviteatisel sisaldus sama leppetrahvinõue, mis

on tõendina lisatud hagiavaldusele. Hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse

edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõudest

VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul, so vahetult pärast rikkumise avastamist.

21. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav

ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on

ebamõistlikult suur (RKTKo 25.01.2017 nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud

asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv kuni 57 eurot iga rikkumise

kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistingimuste täitmata jätmise korral peab hageja astuma

samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema

kontaktandmete leidmiseks ja temalt leppetrahvi sissenõudmiseks. Mõistlik leppetrahv katab

parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused

sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Samuti võtab ilma

loata parkija koha parkimisloaga parkijatelt, mistõttu leppetrahv peab täitma parkimislepingu

rikkumisi tõkestavat eesmärki ning olema seetõttu rikkumisi ärahoidva suurusega. Täitmisele

sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see

motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 57 euro suurune

leppetrahv kõnealuse parkimisala puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur.

22. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1

ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna

on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus,

mida ta on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha

maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb

hagejale välja mõista leppetrahvid 40 eurot (dtl 39) ja 40 eurot (dtl 48), so kokku põhivõlana

80 eurot.

9

2-24-117108

IV

23. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja

p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Hageja viivise arvestus alates leppetrahvi tasumise tähtajale

järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud

määras on vastavuses seadusega.

23.1 Hageja on arvestanud viivise alates leppetrahvide muutumisest sissenõutavaks (vastavalt

13. maist 2021 ja 15. maist 2021) kuni hagiavalduse esitamiseni 8. juulini 2024 kokku 24

eurot 66 senti (dtl 36). Hageja on esitanud nõude ka alates hagi esitamisele järgnevast päevast

sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks (TsMS § 367) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Viivisekalkulaatori järgi on viise suuruseks alates 9. juulist kuni 27.

veebruarini 2025 on 6 eurot 13 senti, so kohtulahendini kokku 30 eurot 79 senti (viivituses

oldud päevi kokku 234 päeva).

23.2 Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise alates kohtulahendi tegemisest kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

V

24. Lisaks nõuab hageja VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot

kummaltki nõudelt. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta

nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja selgitas võla

sissenõudmise kulu kujunemist. Võla sissenõudmise kulude suurust võlausaldaja seaduse

kohaselt tõendama ei pea. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma

kohustuse täitnud hageja antud tähtaegadel, järelikult on olemas põhjuslik seos hagejale

tekkinud kulu ja kostja õigusvastase käitumise vahel VÕS § 127 lg 4 järgi. Seega kuulub

hageja võla sissenõudmise kulu nõue rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista 80 eurot.

VI

25. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg

1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

26. Hageja palus kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumise

kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja

10

2-24-117108

põhjendatud kuluga. Põhjendatud on ka hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise

ja kohtule esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 4842).

26.1 Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 2

tundi täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse

koostamisele ja lisade kogumisele, komplekteerimisele ja kohtule esitamisele. Hageja

lepingulise esindaja tunnihind on 169 eurot ilma käibemaksuta (dtl 60). so kokku 338 eurot.

Samuti soovib hageja 23. juulil 2024 esitatud seisukoha eest tasu ühe tunni eest 169 eurot (dtl

79). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Kokku on hageja menetluskulud 627 eurot.

27. TsMS § 174 lg-st 8 ja § 447 lg-st 5 tulenevalt peab kohus menetluskulude vajalikkust ja

põhjendatust hindama ka siis kui vastaspool vastuväiteid menetluskuludele ei ole esitanud.

Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust

analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust

eraldi, mistõttu hindab kohus hageja õigusabikulu põhjendatust tervikuna.

28. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus õigusabile

kulunud aja (arvestades mh menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja liiki, keerukust ja

mahukust) ning esindaja tunnitasu (arvestades seejuures esindaja kvalifikatsiooni, sh kas

tegemist on vandeadvokaadi või muu lepingulise esindajaga) hindamise osas. Hageja on 22.

märtsil 2022 antud tähtajatu volikirjaga volitanud ennast võlgade sissenõudmisel esindama

Julianus Inkasso OÜ-d, kes omakorda on volitanud Julianuse Õigusbüroo OÜ-d ja selle juristi

Ahto Järvelat esindama Julianus Inkasso OÜ-d ja selle kliente (dtl 57).

29. Maakohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma

käibemaksuta) mõistlik ega põhjendatud. Praegusel juhul on tegemist õiguslikult lihtsa ja

väikese mahuga tsiviilasjaga. Kuivõrd hageja lepinguliseks esindajaks ei ole vandeadvokaat

ega advokaat, ei saa lähtuda esindaja tunnitasu suuruse hindamisel

advokaatide/vandeadvokaatide keskmistest tunnitasumääradest. Hagejat on lepingulise

esindajana esindanud õigusbüroo jurist, kelle puhul peab kohus asja liiki (tüüpiline

parkimistasu väljamõistmise nõue) arvestades põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (ilma

käibemaksuta).

30. Põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi. Tunnitasuga 80 eurot

moodustab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 240 eurot, millele lisandub

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kuluna 20 eurot. Seega

tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude hüvitamiseks 360 eurot.

31. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kostjal tuleb väljamõistetud

menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik

11