2-24-17104/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-17104

Tsiviilasi

Janek Leevandi hagi OÜ Metstaguse-Metstoa

Põllumajandussaadused vastu kahjuhüvitise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. detsembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Metsataguse-Metstoa Põllumajandussaadused

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja, kostja: OÜ Metsataguse-

Metstoa Põllumajandussaadused (rk 10828450, asukoht

Peterburi tee 46, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju

maakond) seaduslik esindaja juhatuse liige Allar

Mihkelson, e-post; metstaguse@gmail.com

Hageja Janek Leevand, elukoht XXXXXXX

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Urb-

Semjonov, e-post: kristiina.urb@namm.ee

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 30. detsembri 2024 määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses

võib menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD

1. Janek Leevandi esitas Viru Maakohtule hagi OÜ Metstaguse-Metstoa

Põllumajandussaadused vastu täitmise ja täiendavalt kahjuhüvitise nõudes ja hagi tagamise

taotluse seada Janek Leevandi kasuks kohtulikud hüpoteegid OÜ-le Metstaguse-Metstoa

Põllumajandussaadused kuuluvatele kinnisasjadele.

Hagis toodud asjaolude kohaselt sõlmis hageja müüjana ja OÜ Metstaguse-Metstoa

Põllumajandussaadused ostjana 08. juunil 2018 kinnistute tagasiostuõigusega müügilepingu ja

asjaõiguslepingu. Lepingu esemeks on järgmised kinnisasjad:

1) X, X küla, X vald, X maakond asuv kinnistu, mis on kantud registriosa nr XXXXXXX

alla;

2) X, X küla, X vald, X maakond asuv kinnistu, mis on kantud registriosa nr XXXXXXX

alla;

3) X, X küla, X vald, X maakond asuv kinnistu, mis on kantud registriosa nr XXXXXXX

alla;

4) X, X küla, X vald, X maakond asuv kinnistu, mis on kantud registriosa nr XXXXXXX alla.

Hageja tegi 31. mail 2019 avalduse kinnistute tagasiostuõiguse teostamiseks. Kostja keeldus

omandiõiguse üleandmisest hagejale. Kostja korraldas pärast tagasiostuõiguse teostamise

avalduse esitamist kinnistute koormamise erinevate hüpoteekidega Priiuse Puhketalu OÜ

kasuks. Hageja pöördus kohtusse, saamaks kostjalt asjaõiguslepingute sõlmimiseks

nõusolekut. Tartu Ringkonnakohus tegi 26. juunil 2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-12644,

millega kohustas kostjat andma nõusolek asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja annab

hagejale üle kinnistute omandi, ning asendas kostja tahteavalduse kohtuotsusega. Samuti

kohustas kohus kostjat andma nõusoleku senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande

tegemiseks, millega kantakse kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kohtuotsuse

kohaselt asendab otsus kostja tahteavaldused tingimusel, et hageja on tasunud kostjale

hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest põhivõla 88 000 eurot. Hageja tasus kostjale

88 000 eurot kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, täites selliselt müügilepingust tuleneva

ostuhinna tasumise kohustuse. Hageja on alates 28.02.2024 kantud kinnistute omanikuna

kinnistusraamatusse. Eelpool nimetatud kinnistud on koormatud hüpoteekidega. Kokku on

hüpoteekide summa (76 550 + 28 150 + 28 150 + 18 150 + 93 000) 244 000 eurot. 2022.a

oktoobris kinnitasid Priiuse Puhketalu OÜ ja kostja ühiselt, et kostja võlgnevus OÜ Priiuse

Puhketalu ees on 376 758,40 eurot. Hageja pöördus kostja poole, esitades kostjale

müügilepingu rikkumisest tuleneva täitmisnõude ja paludes, et kostja viiks müügilepingu

esemeks olevad kinnistud vastavusse müügilepingu tingimustega, s.o vabastaks kinnistud neid

koormavatest hüpoteekidest. Pooled pidasid ka kompromissläbirääkimisi, kuid kahjuks ei ole

kostja siiani hageja nõuet täitnud.

Hagi tagamise abinõude rakendamine on vajalik, vastasel juhul võib kohtuotsuse täitmine

muutuda võimatuks. Kostjal puuduvad avalike andmete järgi töötajad, samuti ei ole kostja

esitanud siiani tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni, mille esitamise tähtaeg oli 11.märts

2024, samuti puudub kostjal maksustatav käive. Samas on kostjal enda kinnitusel võlgnevus

OÜ Priiuse Puhketalu ees märkimisväärses summas, s.o summas 376 758,40 eurot. Kostja ei

ole hageja vastavast nõudest hoolimata pikema aja vältel vabastanud hageja kinnisasju

hüpoteekidest.

MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2. Viru Maakohus rahuldas 30. detsembri 2024 määrusega hageja taotluse ja määras:

1) seada hagi tagamiseks OÜ Metstaguse-Metstoa Põllumajandussaadused (registrikood

10828450) kuuluvatele kinnistutele:

•

asukohaga Männiku, Vana-Saaluse küla, Võru vald, Võru maakond (registrikood

37541) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 34 000 eurot Janek

Leevandi (ik XXXXXXXXXXXX) kasuks;

•

asukohaga Pupsi-Jaani, Välgita küla, Viljandi vald, Viljandi maakond (registrikood

1546839) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 160 000 eurot

Janek Leevandi (ik XXXXXXXXXXXX) kasuks;

•

asukohaga Pupsi-Arvi, Välgita küla, Viljandi vald, Viljandi maakond (registrikood

2509439) IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 50 000 eurot

Janek Leevandi (ik XXXXXXXXXXXX) kasuks;

2)

lükata hagi tagamise määruse edastamine OÜ-le Metstaguse-Metstoa

Põllumajandussaadused edasi kuni määrus on täidetud (TsMS § 387 lg 1). Maakohus märkis,

et kohus tühistab kostja avalduse alusel käesoleva määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu, asendades selle rahaga või pangagarantiiga 244 000 euro tasumisel

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank;

EE062200221059223099 Swedbank, nr EE221700017003510302 Nordea Bank.

Kohus leidis, et hagi tagamise taotlus on avalduses toodud asjaoludega piisavalt põhistatud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel

hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või

selle võimatuks teha (TsMS § 377 lg 1). Seega on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse,

millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine.

Kohus nõustus hageja taotletud hüpoteegi summaga 244 000 eurot ja leidis, et hageja taotlus

kohtuliku hüpoteegi seadmiseks on põhjendatud. Arvestades hagis ja hagi tagamise avalduses

toodud asjaolusid, leidis kohus, et kostjale kuuluvatele kinnistutele hüpoteegi seadmine on

hageja nõude tagamiseks vajalik ja proportsionaalne hagi tagamise abinõu. Tegemist on

piisavalt suure summaga ja suure nõude korral on üldjuhul alati oht, et selle täitmisel võib

tekkida raskusi. Kohtuotsuse täitmise võib teha võimatuks ka see, kui kostja võõrandab talle

kuuluvad kinnistud ilma hüpoteekideta ning sellisel juhul ei oleks kostjal vara millega oleks

tagatud hageja nõude rahuldamine. Kohtulik hüpoteek ei riiva oluliselt kostja huvisid ja ei ole

kostjale põhjendamatult koormav, kuna kinnistute kasutamine, valdamine ja käsutamine ei ole

takistatud, kuid samas on hageja rahalisele nõudele kohtuliku hüpoteegi näol seatud kindel

tagatis.

TsMS §-ga 385 kohaselt määras kohus, et hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse 244

000 euro tasumisel või samas ulatuses pangagarantii esitamisel. Kohus tühistab sel juhul

kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja esitas Viru Maakohtu 30. detsembri 2024 määruse peale määruskaebuse, milles

palub maakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse esitaja leiab, et asja on menetlenud ja hagi on taganud vale kohus.

Puudub väikseimgi võimalus, et hagi rahuldamise korral (mis on ülimalt ebatõenäoline), asuks

kostja oma kohustuste täitmisest kõrvale hoiduma.

Hageja väited nagu kostja oleks rikkunud oma müügilepingujärgseid kohustusi, on väärad,

otsitud ja oletuslikku laadi. Hageja kahju hüvitamise nõue on suure tõenäosusega aegunud.

Hageja seisukohad nagu oleks kostja sõlmitud lepingut rikkunud, on tõendamata. Kostja ei ole

seadnud vaidlusalustele kinnistutele kohtulikku hüpoteeki. Kohus ei ole kontrollinud hagi

tagamisel hagi perspektiivitust. Kostja leiab, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud oma

seisukohta hagi perspektiivikuse osas, esitatud väidete tõelevastavust eeldades. Samuti ei ole

kohus piisavalt põhjendanud, miks kohus arvab, et kostja ei täida või ei saa täita võimalikku

hageja kasuks tehtavat kohtulahendit.

HAGEJA SEISUKOHT MÄÄRUSKAEBUSELE

4. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning Viru

Maakohtu 30. detsembri 2024 määruse muutmata. Määruskaebusega seonduvad

menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja väited hagi perspektiivituse kohta on ebaõiged. Asjas puudub vaidlus, et nüüd hagejale

kuuluvad kinnistud on koormatud hüpoteekidega. Kinnisasjal lasuvad õigused kujutavad

endast üldjuhul lepingutingimustele mittevastavust (VÕS § 217 lg 2 p 4). Kuna kinnistud ei

vasta lepingutingimustele on hagejal õigus kasutada kostja suhtes õiguskaitsevahendeid, sh

esitada kahju hüvitamise nõue. Kostja ei põhjenda oma määruskaebuses esitatud väidet, et

hageja kahju hüvitamise nõue on suure tõenäosusega aegunud. Hageja nõue ei saa kuidagi

aegunud olla, arvestades, et Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-12644 jõustus 6.

novembril 2023 ning hageja ei saanud enne otsuse jõustumist kinnisasjade omanikuks. Kostja

väide, et puudub väiksemgi võimalus, et kostja asuks oma kohustuste täitmisest kõrvale

hoiduma, on vastuolus kostja senise käitumisega. Hageja pöördus 5. juunil 2024 kostja poole

ning nõudis, et kostja täidaks oma kohustuse ja viiks müügilepingu esemeks olevad kinnistud

vastavusse müügilepingu tingimustega, s.o vabastaks kinnistud neid koormavatest

hüpoteekidest. Kostja kohustust täitnud, mis tingiski hagi esitamise.

Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus ja puuduvad alused sekkuda kohtu

diskretsiooniotsusesse. Kostja väited kohtualluvuse kohta on põhjendamatud.

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

7. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine

võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt

on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile

kohtuliku hüpoteegi seadmine.

Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse norme.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hagi tagamise eeldused on

TsMS § 377 lg 1 järgi täidetud. Hageja taotluses nimetatud asjaolud võimaldavad järeldada, et

hagi tagamata jätmine võib raskendada antud asjas tehtava hagi rahuldava kohtuotsuse

täitmist. Hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ja tagamata jätmise tagajärgi,

mistõttu esineb alus hagi tagamiseks.

9. Asja materjalidest tuleneb, et hageja esitas kostjale tagasiostu nõude. Pärast

tagasiostunõude saamist koormas kostja kinnistutud erinevate hüpoteekidega Priiuse

Puhketalu OÜ kasuks. Hageja on praeguseks ajaks jõustunud kohtulahendi alusel teostanud

kinnistute tagasiostuõiguse. Hagejale kuuluvad kinnistud ei vasta VÕS § 217 lg 2 p 4 mõttes

lepingutingimustele, sest kõik neli kinnistut on koormatud hüpoteekidega kolmanda isiku

kasuks. Hageja esitas kostja vastu täitmisnõude, taotledes müügieseme (s.o kinnistute)

vastavusse viimist müügilepingu tingimustega, s.o kohustada kostjat vabastama kinnistud neid

koormavatest hüpoteekidest. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud täitmisnõude ja

TsMS § 365 alusel taotlenud tähtaja määramist ja kahju hüvitamist. Kuna kostjal puudub muu

vara siis on hageja taotlusel hagi tagamine kostjale kuuluvatele kinnistutele hüpoteekide

seadmise näol põhjendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul esineb hageja esile toodud asjaolude pinnalt oht, et kostja võib

asuda oma vara koormama või võõrandama, mis võib muuta kohtulahendi täitmise hagi

rahuldamise korral võimatuks.

Ringkonnakohus märgib, et arvestades nõude suurust esineb iseseisev hagi tagamise alus.

Kostja väitis, et puudub võimalus, et kostja ei täidaks kohtuotsust, kui hagi rahuldatakse, kuid

ei toonud esile, millistest vahenditest ta kohtulahendi täidaks.

Kostja väited kohtualluvuse osas ei ole käesolevas menetlusetapis asjakohased.

Kostja ei ole põhistanud oma väidet, et hagi võib olla aegunud. Kui kostja seda menetluse

käigus põhistab, saab maakohus selles osas seisukoha võtta.

11. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asja

sisulises lahendis.

12. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

13. Praegusel juhul on hagi hind 244 000 eurot ja ringkonnakohtu määrus on kaevatav TsMS

§ 390 lg 1 teise lause kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/