1-24-5486/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 27. veebruar 2025 Kohtuasja number 1-24-5486 Kohtukoosseis Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Ingrid Kullerkann Kohtuasi ja menetluse liik Kriminaalasi Tarmo Ruusmaa süüdistuses karistusseadustiku § 424 lg 2 järgi, lühimenetlus Vaidlustatud kohtuotsus Tartu Maakohtu 19. novembri 2024. a otsus Apellant Süüdistatav Tarmo Ruusmaa Apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav - Tarmo Ruusmaa, isikukood 37911165717, elukoht XXX, töökoht puudub, kriminaalkorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamist alates 8. augustist 2024 Kaitsja - Toomas Alp (valitud kaitsja) Prokuratuur - esindajad Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Maarja-Liisa Kõiv ja abiprokurör Helen Puks Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 19. novembri 2024. a otsus osas, millega kohustati Tarmo Ruusmaad tasuma temalt välja mõistetud menetluskulu 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. 2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega kohustada Tarmo Ruusmaad tasuma temalt välja mõistetud menetluskulu 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena 102 eurot 50 senti. 3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS 1. Tarmo Ruusmaad süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi selles, et ta juhtis alkoholijoobes olles 3. augustil 2024 kella 19.01–20.04 mootorsõidukit Volkswagen Caddy, kuni politsei rammis ta teelt välja. Süüdistatav eiras peatumismärguannet ja tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,78 milligrammi alkoholi. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 69 lg-s 1 ja lg 2 p-s 1 sätestatut. Süüdistatavat karistati Tartu Maakohtu 23. juuli 2024. a otsusega kriminaalasjas nr 1-24-3397 KarS § 424 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. MAAKOHTU OTSUS 2. Tartu Maakohtu 19. novembri 2024. a otsusega tunnistati süüdistatav KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ning KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23. juuli 2024. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa ehk 1 aasta 4 kuu ja 26 päeva võrra. Liitkaristuseks moodustati 2 aastat 8 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võeti süüdistatavalt sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti süüdistatavalt riigi kasuks välja sundraha 1230 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON 3. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav, kes taotleb 1230-eurose sundraha osaliselt või täielikult riigi kanda jätmist või võimalust tasuda see ositi 12 kuu jooksul. Süüdistatava sõnul ei võimalda tema majanduslik olukord seda tasuda otsuse jõustumisest ühe kuu jooksul. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Apellatsioonis on vaidlustatud maakohtu otsust üksnes süüdistatavalt välja mõistetud sundraha osas. Kolleegium ei tuvastanud KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust apellatsiooni piirest väljumiseks, mistõttu käsitleb vaid menetluskulu hüvitamise küsimust. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada, kuna kohus ei arvestanud menetluskulu hüvitamist otsustades süüdistatava varalist seisundit, rikkudes oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. 5. KrMS § 180 lg 3 ls 1 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Sama lõike teine lause sätestab, et kui menetluskulu hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ls 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 ei näe ette võimalust jätta menetluskulu täielikult riigi kanda, nagu süüdistatav apellatsioonis taotleb. Toimikusse lisatud väljavõtetest nähtub, et süüdistatava 2022. aasta sissetulek oli 630 eurot (II kd tl 56–57) ning andmed talle tehtud väljamaksete kohta 2023. ja 2024. aastal puuduvad (II kd, tl 78). See näitab, et süüdistatavale võib menetluskulu hüvitamine käia üle jõu. Maakohus seda aga arvesse ei võtnud. Selle vea saab ringkonnakohus parandada. 6. Süüdistatav väidab apellatsioonis, et tema majanduslik olukord ei võimalda menetluskulu tasuda. Kahtlustatavana ülekuulamisel mainis ta, et on töötu, kuid pidi minema sõbra juurde proovitööd tegema. Samuti sõnas süüdistatav, et Volkswagen Caddy, mida ta süüdistuses märgitud ajal joobeseisundis juhtis, oli tema tööauto. (II kd, tl 37 ja 39.) Öeldust saab järeldada, 2(3)

et ehkki süüdistataval ametlikku töökohta polnud, võis ta siiski mingit tulu teenida. Lisaks ei saa välistada, et süüdistatav võib vangistuses sissetulekut teenida (RKKK 24.07.2020, 1-16- 9323/410, p 24). Seetõttu pole põhjendatud jätta osa menetluskulust riigi kanda. Arvestades aga süüdistatava praegust varalist seisu, eeskätt piisava sissetuleku puudumist, tuleb võimaldada tal tasuda menetluskulu ositi 12 kuu jooksul. 7. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ja § 340 lg-st 1, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19. novembri 2024. a otsuse osas, millega kohustati süüdistatavat tasuma menetluskulu 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega kohustab süüdistatavat tasuma menetluskulu ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest igakuiste maksetena 102 eurot 50 senti. Apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 3(3)