1-11-4213/27 · 1-11-4213/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.oktoober 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-4213 Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 17. oktoober 2011, Tallinn Kriminaalasi U.F-i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p1,3, § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi, P.№vak’i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3 , § 257 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 25. aprilli 2011 aasta otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav U.F ja P.№vaki kaitsja V.Kuznetsov Prokurör Kati Maitse- Pärkna Süüdistatavad

U.F, ik: xxx, varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 8 päeva, kinni peetud 10.03.2011,

Pjotr №vak, ik: , varem korduvalt XXX

kriminaalkorras karistatud, viibis eelvangistuses 3 päeva

2 Kaitsjad Vladimir Kuznetsov, vandeadvokaat Imbi Seimar

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 25. aprilli 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-4213 U.F-i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3; § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja Pjotr №vak’i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,3 ; § 257 järgi muutmata.

Apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1

. U.F-i ja P.№vak’it süüdistatakse selles, et nemad isikutena, kes on varem toime pannud varguse, ühiselt ja kooskõlastatult M.H, Roman Komarini ja B.D-ga varalise kasu saamise eesmärgil, vastavalt B.D teoplaanile võtsid

rendifirmast AS Felmark asukohaga Tallinnas Mustamäe tee 44 rendile sedaan kerega

sõiduauto Toyota Avensis, mis seejärel üle anda B.D-le ning sõiduauto

renditähtaja lõppemisel teha teadvalt valeavaldus sõiduauto varguse kohta politseisse, kusjuures B.D pöördus antud ettepanekuga Pjotr №vaki poole, kes omakorda

rääkis teoplaanist Roman Komarinile ja M.H-le ning M.H tegi teoplaani elluviimise ettepaneku U.F-ile, misjärel U.F võttis 27.11.2009.a.

kella 17:00 paiku Tallinnas Mustamäe tee 44 asuvast rendifirmast AS Felmark, kuhu sõitis koos U.F-iga Pjotr №vak jäädes lähedusse ootama, rendile sõiduauto Toyota

Avensis reg.nr. 250 AYP tehasetähisega SB1BZ56L60E061471 väljalaskeaasta 2007

maksumusega 200 000.- krooni, sõlmides kirjaliku rendilepingu AS Felmark esindajaga

sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP kasutamiseks ajavahemikul 27.11.2010.a.

kella 17:00-st kuni 29.11.2010.a. kella 17:00-ni, olles samas teadlik, et peale sõiduauto

Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP enda kätte saamist ta sõiduautot AS-le Felmark

rendilepingu tähtaja saabudes ei tagasta, vaid annab edasi kolmandale isikule, B.D-le , luues sellise tegevusega AS Felmark esindajas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning tekitas varalise kahju summas 200 300 krooni. Pärast sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP valduse saamist rendilepingu alusel sõitis U.F koos Pjotr №vakiga Tallinnas, Lasnamäe linnaossa Punane Selver juurde, kus kohtusid

3 B.D-ga, kellele U.F edastas sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP, sõiduauto võtmed ja dokumendid saades vastu tasuna 10 000 krooni ja Pjotr №vak 6000 krooni. U.F edastas saadud tasust 10 000 krooni 2000 krooni M.H-le ja

Pjotr №vak edastas saadud tasust 6000 krooni 1500 krooni Roman Komarinile.

29.11.2009.a. rendile võetud sõiduauto tagastamise tähtaja saabudes U.F

sõiduautot ei tagastanud, vaid tegi teadvalt vale avalduse politseisse sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP varguse kohta. Sellise tegevusega panid U.F ja Pjotr №vak toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise isikuna, kes on

varem toime pannud varguse grupis koos M.H, Roman Komarini ja B.D-ga , s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 ja p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 selles, et tema, varem süstemaatiliselt vargusi . Samuti süüdistatakse U.F-i

toimepannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo

toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 23.04.2010.a. kella 12:07 paiku Tallinna

Kaubamaja Toidumaailmas, aadressil Viru Väljak 4/6, Tallinn, võttis 3 šokolaadi

“Luflee”, maksumusega 7.90 krooni tükk, kogumaksumusega 23.70 krooni, peitis need

jope taskusse ning möödus kassast Tallinna Kaubamaja AS-le kuuluva kauba eest

tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt.

Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma

ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra

vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema

viibides 26.06.2010.a. kella 19:48 paiku aadressil Mustakivi tee 17 Tallinn asuva AS

Prisma Peremarketi kaupluses Lasnamäe Prisma, võttis 2 tahvlit šokolaadi Fazer

maksumusega 15.90 krooni tükk, kogumaksumusega 31.80 krooni, peitis need dressipluusi alla põue ning möödus kassast, jättes tahtlikult AS Prisma Peremarketi kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma

ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra

vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema

viibides 16.02.2011.a. 15:19 ajal Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas OÜ-le Terve Pere Apteek kuuluvas apteegis Apotheka, võttis karbi Bio-Glukosamin Plus nr 90 väärtusega 16,94 eurot ja karbi Multivita nr 100 väärtusega 7,35 eurot, peitis need enda jope taskusse

ja lahkus apteegist jättes tahtlikult Terve Pere Apteek OÜ kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna apteegist väljudes läbides väljapääsu juures

asuvad turvaväravad andsid turvaväravad häiret ja U.F peeti kinni kaupluse klienditeenindaja ja G4S turvatöötaja poolt.

Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma

ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra

vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 10.03.2011.a. kella 12:20 ajal Tallinna Kaubamajas asukohaga Tallinn Gonsiori

2 parfümeeria osakonnas võttis parfüümi „212“ EDP 60 ml väärtusega 62 eurot, peitis

4

selle jope taskusse ning liikudes Kaubamajast väljapääsu poole möödus kassast jättes

tahtlikult AS Tallinna Kaubamaja kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna tema tegevust jälginud turvateenistus pidas U.F-i kinni. Sellise tegevusega pani U.F toime tahtlikud kuriteokatsed, mis olid suunatud

võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi s.o. pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

3. Samuti süüdistatakse Pjotr №vak’it selles, et tema viibides 14.12.2009.a kella 22.00 paiku Tallinnas Punase tänava ja Peterburi tee vahel asuval tühermaal, eeldades, et A M

omastas Pjotr №vaki poolt eelmisel päeval, s.o. 13.12.2009.a. A Mi autosse unustatud mobiiltelefoni №kia 6500, nõudis A Milt mobiiltelefoni tagastamist. A M tagastas Pjotr №vakile nimetatud mobiiltelefoni №kia 6500 SIM-kaardi, kuid kinnitas, et ta ei leidnud autost Pjotr №vaki mobiiltelefoni. Seepeale tungis Pjotr №vak A Mile kallale, lüües A

Mit korduvalt rusikaga näkku ja rusikaga kehasse põhjustades selliselt A Mile füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning võttis ära A Mi kasutuses olnud sõiduautost Audi A6 rg.nr

629 MLP A Mile kuuluva sülearvuti HP Compaq 4200 maksumusega 750 krooni,

sularaha summas 300 krooni ja mobiiltelefoni №kia N95 maksumusega 775 krooni,

kokku vara üldsummas 1825 krooni, arvates, et tal on õigus tema kasutuses olnud ja

eeldatavalt A Mi poolt omastatud mobiiltelefoni №kia 6500 katteks omandada A Mile kuuluvaid esemeid.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Pjotr №vak toime omavoli, s.o. oma oletatava

õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivallaga, s.o pani toime KarS § 257 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

4 süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõistis . Maakohus tunnistas U.F-i karistuseks 9 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks U.F-ile 6 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu

09.12.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 7 kuud ja 26 päeva, võrra ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust. Tunnistas U.F-i süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistis karistuseks U.F-ile 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel moodustas liitkaristuse enne Harju Maakohtu 09.12.2009

kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetud karistuse ja pärast Harju Maakohtu

09.12.2009 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistusega

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks luges U.F-ile vangistus 1 aasta ja 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel luges U.F-i eelvangistuses viibitud aja so 30.11.- 02.12.2009.a., 23.04.2010.a., 26.06.-28.06.2010.a., 16.02.2011.a., s.o. 8 päeva karistusaja

hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 1 aasta 5 kuud 22 päeva vangistust.

5

Karistusaja alguseks 10.03.2011.a. Tõkend – vahistamine - jäeta U.F-i suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. KarS § 84 alusel mõistis kohus välja U.F-ilt kuritegeliku tulu 447.40 eurot (7 000 krooni) riigituludesse.

5. Maakohus tunnistas Pjotr №vak’i süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 257 järgi ja mõistis karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja luges Pjotr №vak’ile liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistis karistuseks Pjotr №vak’ile 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel moodustas Pjotr №vak’ile liitkaristuse suurendades

uute kuritegude eest mõistetavat karistust, vangistus 8 kuud, 26.01.1998.a. Narva

Linnakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, vangistus 2 aastat 7 kuud ja 7 päeva, võrra ja liitkaristuseks luges vangistuse 3 aastat 3 kuud ja 7 päeva.

KarS § 65 lg 1 alusel moodustas liitkaristuse Harju Maakohtu 03.03.2011.a. kohtuotsusega mõistetud karistusega, 2 kuud vangistust, luges kergema karistuse kaetuks

raskema karistusega 3 aasta 3 kuu ja 7 päevase vangistusega. Harju Maakohtu 03.03.2011.a. kohtuotsuse alusel 25.04.2011.a. kohtuotsuse tegemise päevaga ärakantud

karistus vangistuse osa 1 kuu ja 23 päeva arvas liitkaristusest maha ning luges Pjotr №vak’i liitkarituseks 3 aastat 1 kuu ja 14 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel luges Pjotr №vak’i eelvangistuses viibitud aja so 01.12.- 03.12.2009.a., s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 3 aastat 1 kuu ja 11 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges 25.04.2011.a. KarS § 84 alusel mõistis kohus välja Pjotr №vak’ilt kuritegeliku tulu 319.57 eurot (5 000 krooni) riigituludesse.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi R.Komarin, B.D, M.H, kuid nende osas pole otsust vaidlustatud.

APELLATSIOONID:

6. Süüdistatav U.F palub teda tingimisi karistusest vabastada ja määrata nn. šokivangistus. Samas palub asendada kandmata vangistus üldkasuliku töö tundidega. Kahetseb siiralt toimepandut. Mõistetud karistus on õiglane, kuid isikut arvestades liialt karm. Soovib asuda tööle ja tasuma rahalisi kohustusi. On nõus kontrollnõudeid täitma. Soovib saada seaduskuulekaks kodanikuks. Palub anda viimane võimalus.

7. P.№vaki kaitsja leiab, et P.№vakile mõistetud lõplik liitkaristus on vastuolus PS § 23

ja KarS § 2 lg 3 sätetega kuna süüdistatavat karistatakse korduvalt ühe ja sama kuriteo eest. Tartu Maakohtu määrusega vabastati P.№vak Narva Linnakohtu poolt mõistetud 12

aastase vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaega ja allutati ta elektroonilisele

valvele. Maakohus luges kandmata karistuseks 2a 7 kuud ja 7 päeva kuid jättis

arvestamata päevad, mil ta oli karistusest tingimisi vabastatud ja kuritegusid toime ei

6 pannud. Kohus viitab KarS § 76 lg 6, kuid see ei sätesta kandmata jäänud karistuse täies mahus täideviimist.

Kaitsja palub tunnistada KarS § 76 lg 6 vastuolus olevaks PS § 23 ja KarS § 2 lg 3 . Tühistada otsusega P.№vakile mõistetud karistus 3 aastat 3 kuud ja 7 päeva vangistust ja vähendada karistust 2 aasta 5 kuu ja 7 päeva võrra.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

8. Apellant- süüdistatav U.F toetab taotlust temale mõistetud vangistuse asendamiseks

üldkasuliku töö tundidega. Tingimisi karistusest vabastamise taotlust apellant ringkonnakohtu istungil ei toetanud ja selles osas apellatsioonist loobus.

P.№vak toetab kaitsja esitatud apellatsiooni osaliselt ja täpsustab, et tema karistusest

tuleb lugeda kantuks 9 kuud, mil ta viibis elektroonilise valve all. Muus osas apellatsiooni toetab.

Apellant- kaitsja toetab apellatsiooni osaliselt ja nimelt süüdistatava poolt täpsustatud versiooni ja taotleb samuti lugeda liitkaristusest kantuks 9 kuud.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistused seaduslikud ja otsuse

tühistamiseks alused puuduvad. Palub jätta maakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

9. Kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide väidetega, ära

kuulanud menetlusosalised, leiab, et esitatud apellatsioonide alusel kohtuotsus

tühistamisele ei kuulu. Maakohus on piisava põhjalikkusega esitanud oma seisukohad

süüdlastele mõistetud karistuste osas ning kolleegium, nendega nõustudes, ei pea

vajalikuks kohtu asjakohaseid põhistusi korrata, piirdub vaid apellatsioonides esitatud peamistele väidetele hinnangu andmisega.

10. U.F on apellatsioonis leidnud, et temale mõistetud karistus on tema isikut arvestades liialt karm ja taotleb nii tema tingimisi karistusest vabastamist kui vangistuse asendamist.

Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et nii karistusest tingimisi vabastamine kui

üldkasulik töö on vangistuse erinevateks alternatiivideks, seejuures üldkasulik töö

paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi

käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seetõttu on välistatud samaaegselt isiku karistusest tingimuslik vabastamine ja KarS § 69 alusel vangistuse asendamine.

10.1 U.F-i apellatsioonis esitatud taotluse osas talle nn šokivangistuse mõistmiseks peab kolleegium vajalikuks selgitada, et U.F on osa kuritegusid toime pannud temale

Harju Maakohtu 09.12.2009 aastal otsusega määratud katseaja kestel, mis toob kohustuslikus korras endaga kaasa KarS § 65 lg 2 kohaldamise.

7 Nimelt kehtestab KarS § 74 lg 5, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid

enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega ei ole katseajal uue kuriteo toimepanemise eest vangistuse mõistmisel enam KarS § 74 sätted kohaldatavad vaid karistus tuleb täitmisele pöörata.

Ka Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-31-06 sedastanud, et kui süüdimõistetu paneb

katseajal toime uue tahtliku kuriteo, näeb KarS § 74 lg 5 lisaks karistuse täitmisele pööramise kohustusele ette ka liitkaristuse mõistmise kohustuse KarS § 65 lg 2 kohaselt KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatud põhimõtete järgi. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-05 on sedastatud, et KarS § 74 lg-s 5 sätestatud karistuse

täitmisele pööramise all tuleb mõista KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse

tervikuna täitmisele pööramist. KarS § 74 lg-s 2 sätestatu osas, mis võimaldab pöörata

mõistetud vangistuse täitmisele üksnes osaliselt, on tegemist karistusest tingimisi vabastamise juhuga, mida ei saa käsitada karistuse täitmisele pööramisena KarS § 74 lg 5 mõistes. Seega pole süüdistatava tingimisi karistusest vabastamine ülaltoodu alusel seadusega kooskõlas ega võimalik ning sellesisulisest taotlusest loobumine on asjakohane.

10.2 Süüdistatava taotluse osa temale mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku

tööga märgib kolleegium, et KarS § 74 lg 5 näeb ette vangistuse täitmisele pööramise korral võimaluse kohtul asendada selle üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras.

KarS § 69 lg 1 kehtestab üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused. Selle sätte

kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga.

Süüdistatavale mõisteti alla kaheaastane vangistus, ta on olnud nõus üldkasuliku töö kohaldamisega.

Seega antud juhul otsest seadusest tulenevat keeldu U.F-ile mõistetud vangistuse asendamiseks ei ole.

Samas peab kolleegium vajalikuks selgitada, et vaagimaks isiku suhtes üldkasuliku töö

kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise võimalust, peab kohtul olema esmalt siseveendumus, et vabaduses viibides isik, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, ei pane toime uusi õigusrikkumisi ja suudab elada õiguskuulekat elu.

Nagu ka karistusest tingimisi vabastamisel peavad ka karistuse asendamisel olema

tuvastatavad sellised erilised asjaolud, mis teeksid süüdlasele mõistetud vangistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.

Kohtukolleegium leiab, et kuriteo toimepanemise tehiolude osas pole tuvastatavad erilised asjaolud, mis tingiksid süüdlasele mõistetud karistuse asendamise.

Süüdlase isiku osas peab arvestama, et U.F on varem 3 korda kriminaalkorras

karistatud. Osa kuriteod pani ta toime katseajal. U.F-i käitumine, järjepidev

kuritegude toimepanemine ka temale määratud katseaja kestel, näitab, et ta ei oska

vabaduses viibides olla seaduskuulekas, seega puudub kohtukolleegiumil vähimgi

8

veendumus selles, et süüdistatav vabaduses viibides suudab loobuda kuritegude toimepanemistest. Karistusregistri õiendi kohaselt on teda karistatud korduvalt ka väärteokorras/ 8 kd. t.lk. 13-17/.

Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et U.F-ile mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga seaduslikud alused puuduvad. Selliseks aluseks ei ole ka antud juhul süüdistatava soov asuda tööle, et täita rahalisi kohustusi.

11. Kolleegium ei nõustu P.№vaki kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohaga, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seadusandja poolt 691 lg 1 kohaselt võrdsustatud vangistusega.

Esmalt peab kolleegium vajalikuks osutada, et 01.01.2011 aastal jõustunud KarS § 691

reguleerib karistuse kohaldamisel mõistetud vangistuse asendamist. Seega on tegemist

vangistuse alternatiiviga ning selles sätestatul pole puutumust isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Edasi juhib kolleegium kaitsja tähelepanu KarS § 691 lg 3 , mis samuti näeb ette KarS § 65 kohaldamise ning eraldi on märgitud, et elektroonilise valve all oldud aega ei arvestata kantud karistuseks. Seega on kaitsja apellatsioonis esitatud vastupidised väited ja KarS § 76 sidumine KarS § 691 täiesti meelevaldne ja asjakohatu.

Kolleegium juhib tähelepanu ka KarS § 751

lg 41

ja lg 6 kehtestatud põhimõttele, et

elektroonilise valvele allutamist saab kohaldada vaid süüdimõistetu nõusolekul ning süüdimõistetu saab enne elektroonilise valve tähtaja lõppemist võtta tagasi elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku. Seega on selline piirang sellise kohustuse kohaldamise kui

ka selle lõplik läbimine seotud süüdlase enda tahtega ning rääkida inimõiguste rikkumisest on ainetu.

Ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-91-06 on leidnud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine kergendab kahtlemata isiku olukorda.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-2-04, märkinud, et vangistuse hulka ei arvata ajavahemikku, mil isik oli KarS § 74 lg 2 alusel karistuse kandmisest tingimisi vabastatud ja kontrollnõuetele allutatud. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse karistusaja hulka üksnes eelvangistuses viibitud aeg. Käitumiskontrollile allutatud isik, kellele on pandud kohustus

järgida KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollinõudeid, on tõepoolest kohustatud taluma

riigipoolset järelevalvet oma käitumise üle, kuid kehtestatud piirangud ei ole oma olemuselt samastatavad vahi all pidamisega.

Kolleegium leiab, et ülalnimetatud põhimõtted kehtivad ka vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise juhul ning KarS § 76 koostoimes KarS § 68 lg-ga 1 saab seega üheselt järeldada, et vangistuse hulka ei arvata ajavahemikku mil isik oli KarS § 76 alusel vangistusest ennetähtaegselt vabastatud ja allutatud kontrollnõuetele.

Seetõttu on asjakohatu kaitsja seisukoht, et KarS § 76 lg 6 näol on tegemist topeltkaristamisega KarS § 2 lg 3 mõttes, mis on vastuolus PS § 23 kehtestatuga.

9 KarS § 2 lg 3 sätestab, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda. Tegemist

on nn ne bis in idem põhimõttega ehk sama teo eest teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeluga. Antud juhul mõisteti P.№vakile Narva Linnakohtu 26.01.1998 aasta otsusega 12 aastane

vangistus. Kuigi riik on loonud eelduse iga isiku ennetähtaegseks vabanemiseks, ei ole

süüdimõistmisel ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Karistuse mõistmisel

lähtutakse eeldusest, et see viiakse täide täies mahus, see tähendab seda, et mõistetud

vangistus kantakse ära tervikuna. Seega on vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine erandiks, mitte reegliks. Kui kohus siiski usaldab süüdimõistetut ja otsustab teda ennetähtaegselt vabastada, siis uue tahtliku kuriteo toimepanemine katseajal, mis on

kõige raskem katseaja tingimuste rikkumine, toob kohustuslikus korras endaga kaasa

kandmata karistuse täitmisele pööramise. Seega pole tegemist uue, süüdistatavale

üllatava karistuse mõistmisega ega KarS § 2 lg 3 sätestatud põhimõtte rikkumisega ja kaitsja taotluse, tunnistada KarS § 76 lg 6 PS §-ga 23 vastuolus olevaks, rahuldamiseks alused puuduvad.

Kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et KarS § 76 lg 6 ei kehtesta kogu kandmata karistuse liitmist. Nimelt kehtestab nimetatud seadus üheselt, et kui isik paneb katseajal

toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Ringkonnakohus juba sama otsuse p 10.1 selgitas eelnimetatud seaduse sisu ega pea selle

kordamist enam vajalikuks. Üheselt mõistetav on see, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, ei tule mitte ainult pöörata

karistust täitmisele vaid tuleb moodustada ka liitkaristus ja seda kogu eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa liitmise teel.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus

Harju Maakohtu 25. aprilli 2011 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA URMAS REINOLA