3-23-1793/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-23-1793

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 27.02.2025, Jõhvi

Haldusasja number 3-23-1793

Haldusasi A. P kaebus Tapa Vallavalitsusele

kohustava ettekirjutuse tegemiseks alustada

järelevalvemenetlust

Menetluse vorm Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Kaebaja: A.P, esindaja: X

Vastustaja: Tapa Vallavalitsus, esindaja: Margit

Halop

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Asendada avalikustavas kohtuotsuses mainitud füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAKMSE KORD JA MUUD SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.03.2025. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

3-23-1793

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja elukohaks oli kinnistu asukohaga Paide mnt, XXX, 45107. Kaebaja kinnistu

number on X, katastritunnus X. Kaebaja ja tema elukaaslasele K. L kuulub kummalegi ½

nimetatud kinnistust. Kaebaja on kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.05.2020 ning

elab nimetatud ajast alates oma majas Paide mnt, XXX. Kaebaja elukoha kõrval asub kinnistu

nr X, katastritunnus X, aadress Paide mnt , Tamsalu, XXX. Nimetatud kinnistu omanik on

XXX. Ehitusregistri andmetel paikneb katastriüksusel nr 78801:004:0036 kirik. Kirikus

tegutseb alaliselt Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tamsalu Lunastaja Kogudus (edaspidi

kirik).

2. Kirik paigaldas hoonele 2022. a automaatse (elektroonilise) kellade löömise süsteemi.

Kellad pandi lööma automaatselt iga päev kõigil nädalapäevadel ajavahemikul kella 8.00

kuni 20.00, s.o sagedusega iga tunni tagant.

3. Kaebaja ning naabrid on pöördunud korduvalt kiriku juhtkonna poole, kuid kaebajat

rahuldavat lahendust pole leitud.

4. Kaebaja ja tema naabrid saatsid 14.02.2023 ühispöördumise Tapa Vallalavalitsusele.

Pöördumisega sooviti, et vallavalitsus alustaks haldusmenetlust ning koostaks haldusakti,

millega kohustatakse kirikut naabreid häiriva tegevuse lõpetamiseks.

5. Tapa Vallavalitus vastas nimetatud pöördumisele alles 30.03.2023.

6. Kaebaja pöördus uuesti Tapa Vallavalitsuse poole 28.04.2023 kirjaga viia haldusmenetlus

läbi, kuid ei saanud kirjale vastust.

7. Tartu Halduskohtusse laekus 13.08.2023 kaebus Tapa Vallavalitsusele kohustava

ettekirjutuse tegemiseks alustada järelevalvemenetlust ja väljastada kirikut kohustav

haldusakt.

8. Tartu Halduskohus kohustas 14.08.2023 kohtunõudega XXXa esitama kohtule seisukoht

kaebuse menetlusse võtmise küsimuses.

9. Tapa valla seisukoht laekus kohtusse 29.09.2023.

10. Tartu Halduskohus võttis 29.01.2024 määrusega kaebuse menetlusse, määras vastustajaks

Tapa valla ja kohustas valda vastama kaebusele.

11. Vastus kaebusele laekus kohtusse 19.02.2024.

12. Tartu Halduskohus määras 21.06.2024 määrusega haldusasja läbivaatamise kirjalikus

menetluses, andis võimaluse täiendavate dokumentide ja vastuväidete esitamiseks ja tegi

menetlusosalistele teatavaks kohtuotsuse avalikustamise aeg.

13. Kaebaja esitas 7.11.2024 menetluskulude nimekirja.

3-23-1793

14. Vastustaja täiendav seisukoht laekus kohtusse 20.12.2024.

15. Kaebaja esitas kohtule täiendava seisukoha 7.01.2025.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

16. Kaebaja põhjendas enda kaebust järgmiselt. Kiriku ja kaebaja kinnistu asuvad väga

lähestikku, kahe hoone vahemaa on 34 meetrit. Kirikut on kaebaja elamust väga hästi näha

ning kirikukellad on kaebajale ka väga intensiivselt kuulda. Seetõttu on kaebajal tõsine

probleem kirikust intensiivselt lähtuva sagedase müraga (kellade helistamine). Üks maja osa

jääb kaebajal kasutamata. Vald ei ole vastavalt korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg-le 1

väljastanud kirikule luba müra tekitavate kellade paigutamiseks kiriku hoonele. Tulenevalt

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lg-st 1 on igaühel õigus tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumatus. Kiriklikke

usutalitusi on võimalik läbi viia ka naabreid austaval ja minimaalselt häirival viisil.

Vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 28 on igaühel õigus tervisekaitsele. Sellest sättest tuleneb ka

riigi kohustus rakendada positiivseid meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja

ohutu. Antud juhul usutalituste täitmine (ebaproportsionaalselt sage kellade löömine)

kahjustab kaebaja tervist, mistõttu on see vastuolus PS §-ga 11. Müratase on ületatud ja see on

vastuolus Tapa valla müra vähendamise tegevuskavaga. Lubatud ei ole ööpäevaringselt

tehnoseadmete paigaldamine elamute või ühiskondlike hoonete (koolid, lasteaiad, haiglad jm)

poolsele välisfassaadile, välja arvatud juhul, kui on rakendatud piisavad

müraleevendusmeetmed (nt müratõkked) või on tõendatud seadmete madala müraemissiooni

kohta.

Käesoleval juhul ei ole Tapa Vallavalitsus reageerinud kaebaja mürakaebusele. Kohalikule

omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitise- ja ehitamise nõutele

vastavuse üle EhS § 130 lg 2 p 2 alusel. Muuhulgas ehitise ohutuse üle kogu tema kasutusea

väitel (EhS § 11 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teise isiku õiguste

ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei

põhjusta ohtu inimestele, varale või keskkonnale (EhS 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise

ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on

avaliku korra osa. Kui ohukahtluse põhjustanud isiku tegevus ei ole piisav või muul põhjusel

eesmärgipärane, tuleb sekkuda korrakaitseorganil (KorS § 2 lg 3). Ohukahtluse korral on

pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada ohu olemasolu väljaselgitamiseks seaduses

ettenähtud meetmeid. KorS § 14 p-s 1 on sätestatud igaühe subjektiivne õigus saada

korrakaitseorganilt abi sellise ohu ennetamisel või tõrjumisel, mille eest ta ei ole vastutav, kui

abi andmisest keeldumine oleks õigusvastane. Abi andmisest keeldumine on õigusvastane

juhul, kui seadus kohustab abi andma või kui abi andmise kasuks räägivad ülekaalukad huvid.

17. Kaebaja jäi 7.01.2025 täiendavas seisukohas kaebuse juurde.

18. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja põhjendas enda

seisukohta alljärgnevalt.

Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist või konkreetse

meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes. Kehtivas õiguses puudub ammendav

regulatsioon järelevalvemenetluse läbiviimise kohta. KorS § 56 lg 1 kohaselt on avalikus

kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. KorS § 57

kohaselt lähtutakse seaduse §-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel

keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avaliku kohta tavapäraselt kasutatakse

ning selle piirkonna tavadest.

3-23-1793

Kirikukellade helistamine kirikus on üldjuhul väljakujunenud tava. Kas kellade tekitatavat

heli võib nimetada oluliselt häirivaks müraks, sellele ei ole vastustaja pädev andma

objektiivset hinnangut.

Rahvatervise seaduse § 8 lg 1 p 17 alusel 4.03.2002 on kehtestatud sotsiaalministri määrus nr

42 „Müra normitasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskondlikes hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 järgi on

välisõhus leviv müra inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik

heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Müra mõõtmine toimub keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normitasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ alusel. AÕKS § 218 kohaselt teostab riikliku järelevalvet

välisõhus leviva müra üle Terviseamet.

Vastustaja ei ole pädev hindama, kas müratase võib olla objektiivselt häiriv, mistõttu eelnevast

tulenevalt edastas vastustaja kaebaja pöördumise menetlemiseks Terviseametile. Täiendavalt

märkis vastustaja, et on hiljuti kohtunud kiriku esindajaga kellade helistamise teemal, et leida

kõiki osapooli rahuldav lahendus. Kiriku esindaja kinnitas, et lähiajal toimuval koguduse

juhatuse koosolekul on teema arutusel ning lahenduse leidmine on tõenäoline.

19. Vastustaja mainis 20.12.2024 täiendavas seisukohas, et kaebaja võõrandas suvel 2024. a

enda kinnistu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

20. Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

21. Kaebaja nõuab kohtult vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist alustada

järelevalvemenetlust ja haldusakti väljastamist, millega lõpetatakse tema õiguste rikkumine.

See tähendab seda, et kaebaja nõuab vastustaja kohustamist alustada järelevalvemenetlust,

mille esemeks on kirikule paigaldatud kelladest tulenev müra. Kaebaja soovib müra

tekitamise lõpetamist (HKMS § 37 lg 2 p 2).

22. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 152 lg 2 p 1 sätestab, et

kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist

ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

Kohtupraktika kohaselt kontrollib kohus kaebeõigust kaebuse esitamise aja seisuga.

Kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi kaebaja õiguse võimalik riive.

Juhul, kui halduskohtumenetluse käigus selgub kaebeõiguse puudumine on võimalik jätta

kaebus rahuldamata.1

Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused olema täidetud nii kaebuse

esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda

õiguslik olukord haldusorganit toimingut sooritama kohustada, on see kaebuse rahuldamata

jätmise aluseks.2

23. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

1 RKHKm 3-3-1-52-15, p 10.

2 RKHKm 3-21-2682, p 18.

3-23-1793

24. Haldusasja materjalide kohaselt võõrandas kaebaja enda kinnistu (katastritunnus X) suvel

2024. a kolmandale isikule.

Kinnistusraamatu andmete järgi on alates 12.07.2024 kinnistul katastriüksusega X uus

omanik.

Kaebaja ise sellest kohut ei teavitanud ja seetõttu kulges halduskohtumenetlus edasi.

Halduskohus sai kinnistu võõrandamisest teada vastustajalt 20.12.2024. Sellega langes ära

kaebaja isikliku õiguse riive. Kaebaja subjektiivsete õigusete rikkumine on kohustamisnõude

rahuldamise eelduseks. Kuna hetkel ei esine kaebajal subjektiivse õiguse riivet, siis ei ole ka

alust kohustamisnõude rahuldamiseks.

25. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata.

26. Vastavalt HKMS § 158 lg-le 5 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse

ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse täies ulatuses

rahuldamata. Seega esineb kaebajal menetluskulude kandmise kohustus. HKMS § 109 lg 1

sätestab, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude

väljamõistmist kaebajalt. Seega jätab kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 1 poolte

menetluskulud nende enda kanda.

27. Kohus selgitab täiendavalt, et asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus

füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)