2-24-112924/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-112924

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi D. S. vastu võlgnevuse

nõudes

Hagi hind

1566,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: XXX,

lepinguline esindaja kuni 31.12.2024 Sigrid Rahkema

KOSTJA

D. S., ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX; tegelik elukoht

XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt D. S.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks T AS ja D. S.-

i vahel 18.03.2021 sõlmitud kliendilepingust nr. xxxx ja järgnevatest lepingutest ning

30.04.2021 – 23.08.2021 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 1083,21 eurot,

tasumata intressid 31,44 eurot ja 26.02.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis summas 385,70 eurot.

3. Välja mõista kostjalt D. S.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367

alusel edaspidine seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõude (1083,21 euro) tasumata jäägilt alates 27.02.2025 kuni põhinõude 1083,21

euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ viivisenõue summas 8,90 eurot.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt D. S.-ilt hageja Aktiva

Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 455 eurot.

6. Välja mõista kostjalt D. S.-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (455 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Jätta kostja D. S.-i menetluskulud tema enda kanda.

8. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

9. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 08.04.2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 19.07.2024 Viru Maakohtule hagi

D. S.-i vastu võlgnevuse nõudes ning 31.10.2024 täiendatud hagiavalduse.

2. Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmis kostja D. S. ja T AS 18.03.2021 kliendilepingu nr

xxxx. Tegemist on raamlepinguga, mis toob kliendile võimaluse liituda Xxxx teenustega.

Kasutada e-keskkondi, osta kaupa ja sõlmida Xxxx muid lepinguid tulevikuks. Kliendileping

kehtib alates selle sõlmimise kuupäevast tähtajatuna ning seda on võimalik üles öelda või

lõpetada vastavalt üldtingimustes sätestatule. 20.03.2021 sõlmiti liitumisleping nr. xxxx

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid

ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt T AS hinnakirjale,

nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid,

sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda

pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt T AS hinnakirjale. Kostja sai

oma kasutusse telefoni nr. xxxx ning valis teenusepaketi „Xxxx EU“. 09.04.2021 sõlmiti

järelmaksu müügileping nr. xxxx. Kostja sai omale järelmaksuga seadme Samsung Galaxy S21

256 GB 5G hall. Kostja võttis järelmaksu 48 kuuks, osamaksega 17,19 eurot kuus. Kauba

maksumus 849 eurot. Kostja tegi sissemakse summas 169,80 eurot. Lepingu

krediidikulukusemäär on 10,07% aastas. Järelmaksuleping xxxx on sõlmitud e-poes 9.04.2021.

Hageja esitab tõendina logid (dtl 147 - 157).

18.05.2021 sõlmiti järelmaksu müügileping nr. xxxx. Kostja sai omale järelmaksuga seadme

Õhupuhasti AEG 60cm, rst vaba xxxx. Kostja võttis järelmaksu 18 kuuks, osamaksega 18,65

eurot kuus. Kauba maksumus 329,99 eurot. Kostja tegi sissemakse summas 66 eurot. Lepingu

krediidikulukusemäär on 34,84% aastas, lepingutasu 19,90 eurot.

Hageja leiab, et on tõendanud, et kogutud ja kontrollitud on (sh analüüsitud teavet enne

krediidilepingute sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda

kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust.

Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu

informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi

summast. Xxxx on krediidiandja ja omab selleks Finantsinspektsiooni poolt väljastatud

tegevusluba. Hageja esitab tõendina võlausaldaja selgituse vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta: D. S.-il oli sisemine reiting Uus. Kliendil ei olnud aktiivseid ega varasemalt

lõpetatud võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel. Creditinfo Eesti AS-i erakliendi

riskihinnang (erakliendi maksejõuetuse tõenäosus nn Delphiskoori) on olnud aktsepteeritav 9.7

(Xxxx jaoks aktsepteeritavaks skoori ülempiiriks on 15%). Delphiskoori ehk erakliendi

maksejõuetuse tõenäosus koosneb peamiselt maksehäireregistri andmetest (lõpetatud/lõpetamata

maksehäirete info), kinnistusraamatu infost, seotud ettevõtete andmetest, ametlikest teadaannetest,

riigimaksude saldo infost, konkreetse isiku krediiditurul uudsuse ja aktiivsuse infost, jne.

Tulenevalt saadud hinnangutest oli kliendil 09.04.2021 ka Xxxx poolt arvutatud aktsepteeritav

koondreiting (sisemise taustakontrolli hinnangu näol, mis põhineb Xxxx poolt aktsepteeritaval

riskiisul) ja ettearvutatud kõrgeim standardlimiit summas 1600 eurot, millest kasutuses oli 0 eurot.

Xxxx hindas isiku maksevõimet eeskätt kliendi enda ütluste alusel. Kostja märkis, et on

riigiametnik/palgatöötaja. Peamine sissetulekuallikas on palk. Kostja märkis oma igakuiseks

netosissetulekuks 900 eurot, igakuiste laenukohustuste summa oli 250 eurot. Kostja ei olnud

riikliku taustaga isik.

Maksimaalse kuumakse arvutamise metodoloogia põhjal oli leitud kliendi arvestuslik

netosissetulek, mis deklareeritud sissetuleku järgi oleks 900 * 0,8 = 720 eurot. Konservatiivsel

lähenemisel arvestades tegelikest sissetulekutest väiksema arvestusliku summaga, lubatud

kohustuste osakaal võib olla kuni 50%. Seejärel hinnati kliendi vabaraha osakaalu ning arvutati

maksimaalselt lubatud kuumakset, mis antud juhul oli leitud kehtiva metodoloogia järgi

järgnevalt: vaba raha x 25% ehk 720 x 25% = 180 eurot. Kuivõrd kliendi lubatud maksimaalseks

kuumakseks oli 180 eurot, siis antud lepingu nr xxxx puhul moodustus kuumakseks vaid 17,19

eurot.

Hageja rõhutab, et arvestades hagi aluseks olevat laenusummat, osamakse suurust ning

lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga,

kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Lepingu(te) sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale

igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata.

Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli

kirjas T AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS § 100

mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.

T AS saatis 06.07.2021 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks kuni 20.07.2021 (dtl 158). Kostja võlgnevust ei tasunud ja T AS ütles lepingu

21.07.2021 üles. Kostja oli viivituses 30.04.2021, 31.05.2021, 30.06.2021 maksetega. Teavitused

olid edastatud kostja poolt märgitud e-posti aadressile xxxx vastavalt T AS tingimuste punktile

3.16.

T AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved kokku summas 1114,65 eurot:

Mobiilside ja järelmaks:

Kuupäev

Arve nr

Tasumata summa

Maksetähtaeg

30.04.2021

20210405583520

91,04

20.05.2021

31.05.2021

20210506156532

61,04

20.06.2021

30.06.2021

20210606730445

51,72

20.07.2021

31.07.2021

20210707306173

35,84

20.08.2022

Kokku

239,64

Kodused teenused:

23.08.2021

08202104441859

242,74

20.09.2021

23.08.2021

08202104441858

632,27

20.09.2021

Kokku

875,01

T AS loovutas 19.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid. Kohtule esitatud teatis nõude loovutamisest tõendab muu hulgas seda, et T

AS on kostjale teatanud laenulepingutest tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o

hagejale. Samuti on hageja teavitanud kostjat nõude loovutamisest koheselt 26.03.2024 (dtl 164).

Hageja märgib, et juhul kui kostja ei nõustunud või ei olnud kindel nõude loovutamises, kui sai

26.03.2024 teate, siis oli kostjal õigus nõuda koheselt VÕS § 172 kohast loovutusdokumenti.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt T AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele

üldtingimuste punktile 4.10, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid

nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga

maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast

kalendripäevast seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale

järgnevast päevast s.o 21.09.2021 põhisummalt 1114,65 eurolt kuni hagiavalduse esitamiseni

18.07.2024 (1032 päeva eest) seadusjärgses määras kokku summas 315,56 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud seadusjärgses viivisemääras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 28.01.2025 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 28.01.2025, seega oli

kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 11.02.2025. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille

kohaselt on T AS 19.03.2024 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude Aktiva

Finance Group OÜ-le (dtl 163).

7. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale

toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping

või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele

kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

8. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad T AS ja kostja vahel

18.03.2021 sõlmitud kliendilepingust nr xxxx, 20.03.2021 sõlmitud liitumislepingust nr. xxxx,

09.04.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr. xxxx ja 18.05.2021 sõlmitud järelmaksu

müügilepingust nr. xxxx ning kostjale perioodil 30.04.2021 – 23.08.2021 esitatud arvetest,

põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus

seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kostjaga sõlmitud 09.04.2021 järelmaksu

müügilepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 10,07% aastas (dtl 36-39) ja 18.05.2021

järelmaksu müügilepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli 34,84% aastas (dtl 40–43), mis ei

ületanud järelmaksu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (60,27%) ning seega ei ole

lepingud VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

Kohtu hinnangul on T AS toimingud kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks enne järelmaksu

müügilepingute sõlmimist käesoleval juhul piisavad.

9. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud alates 30.04.2021 ühtegi talle esitatud arvet, mille

kohaselt on tasumata summaks 1114,65 eurot. Kuivõrd arvetel kajastatud summad sisaldavad ka

järelmaksulepingute intresse, siis peab kohus põhjendatuks välja tuua põhinõude ning

intressinõude eraldi ehk kostjalt kuulub väljamõistmisele põhinõue 1083,21 eurot ning tasumata

graafikujärgsed intressimaksed summas 31,44 eurot.

10. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates

21.09.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.07.2024 (1032 päeva eest) põhisummalt 1114,65

eurolt kokku summas 315,56 eurot (dtl 162). Kohus leiab, et hageja viivisenõue kuulub

rahuldamisele osaliselt.

12. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud viivist nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha

kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Käesoleval juhul sisaldab hageja nimetatud

summa 1114,65 eurot ka graafikujärgseid tasumata järelmaksulepingutest tulenevaid

intressimakseid kokku summas 31,44 eurot, mistõttu on hageja rikkunud eelnimetatud sättes

kajastatud keeldu. Arvestades eeltoodust peab kohus põhjendatuks arvestada seadusjärgset viivist

eelnimetatud perioodil põhinõudelt 1083,21 eurolt, mis moodustab 306,66 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee). Rahuldamata jääb hageja viivisenõue summas 8,90 eurot (315,56 –

306,66).

Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana

kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud

seadusjärgse viivise ka põhinõudelt 1083,21 eurolt alates 19.07.2024 – 26.02.2025 (k.a) 223

päeva eest, mis moodustab 79,04 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust

kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 26.02.2025 seisuga kokku

summas 385,70 eurot (306,66 + 79,04).

13. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 27.02.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis põhinõude

tasumata jäägilt kuni põhinõude 1083,21 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi

edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust

ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 697,51 eurot (1083,21 –385,70).

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

16. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1430,21

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 8,90

eurot ehk alla 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see

obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus

põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Kohus on seisukohal,

et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja

poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

19. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

20. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

21. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

22. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest

eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn

esimesel korral. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud

teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja

mõistlikuks ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot

(käibemaksuta).

23. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 455 eurot (riigilõiv 315

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot).

24. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

25. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

26. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik