2-23-146963/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.02.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-146963

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse, intressi,

viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes

Hagihind

4 273,42 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ,

registrikood 11542046)

Hageja esindaja: Marie Tsine (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõuded Xlt põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja

sissenõudmiskulude hüvitise välja mõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid

ei ole.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Ferratum Bank Plc ja kostja sõlmisid 17.06.2020 panga iseteeninduskeskkonnas tähtajatu

laenulimiidilepingu, mille alusel võimaldati kostjale laenu laenulimiidiga 5 000 eurot. Kostjal oli

võimalik laenulimiiti korduvalt kasutada. Kostja kohustus kasutusse võetud laenulimiidi tagastama

igakuiste osamaksetena, mille minimaalne suurus oli 5% laenuvõtja poolt laenuandjale

võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem;

tingimusel, et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui 10 eurot, loetakse

miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Kostja kohustus tasuma intressi

49,09% aastas. Kostja sai krediiti kokku 13 593 eurot ning tegi tagasimakseid 13 641,25 eurot,

millest 10 488,25 eurot arvestati krediidisumma katteks, 362,79 eurot kulude katteks ja 2 790,21

eurot intressi katteks. Viimase tagasimakse tegi kostja märtsis 2023, peale seda kostja enam ühtki

tagasimakset ei teinud. Krediidiandja ütles lepingu üles 22.07.2023 ning loovutas lepingust

tulenevad nõuded 02.08.2023 hagejale. Kostjal on tasumata põhivõlg 3 104,75 eurot. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 491,03 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste

saatmisega on tekkinud kulu 35 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 3104,75 eurolt

23.07.2023 – 22.12.2023 perioodi eest määraga 49,09% aastas kokku 642,64 eurot.

Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

lähtus laenu andmisel laenutaotluses esitatud andmetest ja maksehäire registritest saadud andmetest

ning kostja konto väljavõttest. Krediidiandja tuvastas kostja konto väljavõttest, et kostja sissetulek

on keskmiselt 2 834,90 eurot ning igakuised finantskohustused 416,82 eurot. Kostjal puudusid

taotluse esitamisel maksehäired. Sellest tulenevalt jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3 104,75 eurot,

intressivõlgnevuse 491,03 eurot, viivisvõlgnevuse 642,64 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 27.03.2024 avalikult. Kostja hagile ei vastanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Hageja on kohtule esitanud Ferratum Bank Laenulimiidi üldtingimused (dtl 25-32) ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 33-36) ja süsteemi väljavõtte sisselogimiste kohta (dtl

84-103), mille kohaselt võimaldas Ferratum Bank plc kostjale alates 17.06.2020 krediidi kuni 5

000 eurot kasutamist intressiga 49,09% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid 5%

tema poolt võlgnetavast summast (krediit koos teenustasudega) või 10 eurot, sõltuvalt sellest,

kumb on suurem. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel märgitud krediidikulukuse määr

oli 61,79% aastas. Lepingus ei ole märgitud krediidisaaja nime ja aadressi. VÕS § 404 lg 2 p 1

kohaselt peab tarbija tahteavalduses peab olema selgelt märgitud tarbija nimi ja aadress. VÕS §

408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404

lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405

sätestatud andmetest. VÕS 408 lg 2 käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete

puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti

kasutama. Kohus tuvastab maksekorralduste (dtl 104-122) alusel, et krediidiandja kandis kostja

kontole kokku 13 493 eurot (dtl 104 - 122), st kostja hakkas krediiti kasutama, leping on kehtiv.

Kohus tuvastab, et krediidiandja loovutas 02.08.2023 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu

hagejale (kiri dtl 41).

5. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

6. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 17.06.2020 lepingu

sõlmimise ajal 20,61%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr vastab

tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

7. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

8. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

10. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

11. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

12. Hageja on selgitanud, et krediidikonto lepingu sõlmimisel hinnati kostja krediidivõimelisust kostja

esitatud andmete, maksehäirete registritest saadud teabe ja kostja kontoväljavõtte alusel. Kostjal ei

olnud lepingu sõlmimise ajal ühtegi maksehäiret. Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist

teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi pangakonto

väljavõtte alusel. Pangakonto väljavõte analüüsimisel tuvastas krediidiandja kostja igakuiseks

sissetulekuks keskmiselt ca 2 800 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttelt tuvastas

krediidiandja igakuised finantskohustused 416,82 eurot (Coop Finants AS ees 208,28 eurot kuus,

AS LHV Finance ees 208,54 eurot kuus). Seega moodustusid krediidilepingule eelnevalt kostja

kohustused sissetulekust üksnes ca 14%. Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja kohustuste

kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Laenuankeedi kohaselt oli kostja igakuiseks

sissetulekuks 3 000 eurot ja väljaminekuteks märkis kostja 908 eurot. Krediidiotsuse tegemisel

lähtus krediidiandja kostja märgitud kulutuste suurusest (908 eur), kuna see oli suurem konto

väljavõttel tuvastatust. Detailset olemasolevate kohustuste analüüsi krediidiandja teostanud pole,

kuivõrd kostjal on kohustus esitada üksnes tõeseid andmeid ning kostja peab ka ise oma

krediidivõimes veenduma. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel

arvesse andmeid, mis ei ole talle kättesaadavad või mida laenusaaja ei avalda. Et teostatud kontroll

oli piisav ja kohane kinnitab mh asjaolu, et kostja täitis lepingut ca 2,5a jooksul.

13. Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel kostja kohta kogutud

andmeid sisuliselt analüüsinud ning tema tegelike kulude suuruse tuvastanud, sh igakuised

vältimatud nn majapidamiskulud ehk vältimatud püsikulutused eluasemele, toidule, transpordile, sh

vastavad kulud välisriigis, kuivõrd esitatust nähtus, et kostja töötas Norras. Mistahes kulutusi

eluasemele ei kajastu mh kostja konto väljavõttel, kuid esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks

vastava osas kostjalt ka täiendavaid selgitusi küsinud. Samuti on hageja välja toonud, et kontolt

nähtusid kohustused Coop Finants AS ning AS LHV Finance ees, kuid välja ei ole toodud, et

küsitud oleks andmeid täiendavalt igakuiste maksete suurusele, so kohustuste põhiosa ja intresside

suurus, lepingute kestus ning sellest tulenevalt hinnatud ka kohustuste võimaliku suurenemise (sh

intressimäära tõusu) mõju kostja maksevõimele. Konto väljavõttelt nähtub mh suurtes summades

sularaha välja võtmine ning pidevad ülekanded mitmete füüsiliste isikutega, milliste maksete

selgitustest ei ole nende eesmärk arusaadav („ülekanne“ jms), mis võib viidata täiendavate

kohustuste olemasolule, kuid mille kohta selgitust küsitud ei ole. Konto väljavõttelt nähtub ka, et

kostjal on veel üks pangakonto (XXXXXXXX), mille kohta andmeid samuti kogutud ei ole.

Kogutud andmete sisulise analüüsi teostamata jätmisele viitab mh asjaolu, et krediidi andmine on

otsustatud taotluse esitamisega samal päeval, so 17.06.2020. Hageja on ise välja toonud, et kostja

esitatud andmed olid vastuolulised: kostja märkis oma igakuiseteks väljaminekuteks 908 eurot,

kuid vastavas ulatuses kulusid konto väljavõttelt ei nähtunud, kuid esitatust ei nähtu, et

krediidiandja oleks kostjalt ka vastava osas lisateavet küsinud. Kas sissetulekust piisab

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ei ole võimalik hinnata, kui välja on selgitamata

kõik isiku kohustused terviklikult, sh regulaarsed kulutused esmavajalikule. Kohustused võivad

ületada mistahes ulatuses sissetuleku. Et lepingu sõlmimise seisuga maksehäired puudusid või et

kostja täitis laenulepingust tulenenud kohustusi pikema aja jooksul ei võimalda saada ülevaadet

kostja majanduslikust seisundist ja suutlikkusest tervikuna, mh mille arvelt kohustusi täidetud on.

14. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 17.06.2020 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

15. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et andmete ebapiisav kogumine ja kontrollimine kostjale

etteheidetav ei ole ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

16. Hageja selgitas vastuseks kohtu nõudele VÕS § 4034 lg 7-järgse ümberarvestuse esitamiseks, et

kostjale maksti välja 13 593 eurot ning kostja tegi tagasimakseid kogusummas 13 641,25 eurot,

maksete ümber arvestamise korral võlgnevus puudub. VÕS § 94-järgne intressimäär oli lepingu

sõlmimise ajal 0. Seoses põhivõlgnevuse puudumisega ei saa tekkinud olla ka nõuet viivise

väljamõistmiseks ega sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Kohus jätab hagi täies ulatuses

rahuldamata.

Menetluskulud

17. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, ei saanud kostjal ka menetluskulusid tekkida ning

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik