2-25-1018/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2025, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-1018 Tsiviilasi M.-M. M. (M.) hagi A. M. (M.) vastu elatise nõudes. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.-M. M. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Kairy Minnik (isikukood xxxx) Kostja A. M. (isikukood xxxx) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada M.-M. M. ja A. M. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Alates 20.01.2025 tasub A. M. elatist M.-M. M.le 50 eurot kuus kuni M.-M. M. kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui M.-M. M. 21-aastaseks saamiseni. 1.2. A. M.l tuleb elatis tasuda hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks M.-M. M. arvelduskontole xxxx, selgitusega „elatis“. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-1018. 3. M.-M. M. ja A. M. menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4. Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on M.-M. M. (hageja) hagi A. M. (kostja) vastu elatise nõudes. 2. 25.02.2025 edastati kohtule poolte vahel allkirjastatud kompromissleping. Pooled sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt:  alates 20.01.2025 tasub kostja hagejale 50 eurot kuus kuni hageja kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.  Määrata, et M.-M. M.le välja mõistetud elatis tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks M.-M. M. arvelduskontole xxxx selgitusega: elatis. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab 1

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 6. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). 8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole kokku leppinud teisiti, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 2