4-11-3624/5 · 4-11-3624/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-3624

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-3624 (2230,11,039205) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi

S.K kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlus- teenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 25.08.2011

otsusele nr 2230,11,039205 S.K

karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 195 trahviühiku

ulatuses, so 780 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: S.K, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.K kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi Palits 25.08.2011

otsusele nr 2230,11,039205 S.K karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 195 trahviühiku ulatuses, so 780 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks osaliselt, so lisakaristuse määra osas. Muus osas jätta esitatud kaebus rahuldamata.

2. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse

vanema politseileitnant Kairi Palits 25.08.2011 otsus nr 2230,11,039205 S.K karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 195 trahviühiku ulatuses, so 780 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks osaliselt, so lisakaristuse määra osas. Muus osas jätta vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

3. Teha määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse 5 kuulise äravõtmise osas uus otsus,

kergendades isiku olukorda ja mõista S.K-le LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 (kolm) kuuks alates otsuse jõustumisest.

4. Mõistetud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3 kuulise tähtaja möödumisel.

5. Vastavalt LS § 127 sätetele on isik 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

2 kohustatud oma juhiloa loovutama Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 21.10.2011. Kassatsioonkaebuse esitamise soovist seitsme päeva jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 21.11.2011 ning kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.11.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema

politseileitnant Kairi Palits 25.08.2011 otsusega nr 2230,11,039205 karistati S.K

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 195 trahviühiku ulatuses, so 780 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 06.08.2011 kell 04.41 Luise 5 maja

juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,39 +/- 0,05 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 sätteid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas, kuivõrd tal ei ole üle aasta olnud ühtegi karistust ning teda ei

ole kordagi karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest. Tunnistab liiklusnõuete rikkumist, kuid leiab, et otsus on liiga range.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et tarvitas klubis kaks

rummikokteili ning kuna sellest on praeguseks palju aega möödas, et oska öelda

ajavahemikku, mis jäi kokteili tarvitamise ja sõitma asumise vahele. Ei osanud oodata, et

tagajärg on nii raske. Abiellus maikuus, abikaasa tuleb Peterburist ning siis oleks naise ja

lapse jaoks mugavam autot kasutada. Abikaasa ei ole veel rahvusvahelist juhtimisõigust taotlenud. Viimane trahv on tasutud.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja koostatud otsus on õige.

Inkrimineeritud tegu on tahtlik ja olemuselt ohtlik tegu. Tegemist Tallinna kesklinnaga ja tihedama liiklusega kohta annab otsida. Ka kell 04.41 ei ole Luise tänaval vaikne liiklus, sealt

kaudu on väljasõit Õismäe ja Mustamäe suunal. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on lisakaristus põhjendatud. Rahvusvaheline juhiluba väljastatakse Venemaal paari päeva jooksul eksameid tegemata.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni

kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

3 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 195 trahviühiku ulatuses, so 780 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2

alla ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatust ja lisakaristus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist

määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu

liitri kohta alkoholisisaldus 0,39 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg

arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on

lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,34 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on alla LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise keskmist määra.

Esitatud kaebuses on vaidlustatud vaid lisakaristust, kuid kohus ei saa mööda minna ka

põhikaristusest. Mis puudutab põhikaristuse määra, siis leiab kohus järgmist. Kaebuse

esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,34 mg/l, seega lubatud piirmäära ületamine alla LS § 224 lg 2 sätestatud keskmist määra. Seetõttu tuleks ka

süü suurust arvestades määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedane. Väärteoasjast ei nähtu karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Samas on tegemist

olukorraga, kus isik oli eelnevalt teadlikult tarvitanud alkoholi, teadlikult viinud ennast seisundisse, mis on juhile keelatud ning asus seejärel mõne aja möödudes sõidukit juhtima,

sõidutades seejuures kõrvalist isikut. Seega ei seadnud isik ohtu mitte ainult ennast ja teisi liiklejaid ning võõrast vara, vaid sõidutas ka kõrvalist isikut, viies ohtu ka tema elu ja tervise.

Arvestades aga väärteo toimepanemise kohta, kuhu isik jõudis sõita Viru Keskuse juurest ning suundus edasi Õismäele, mis asub 10 kilomeetri kaugusel, siis leiab kohus, et isiku süü

on suur ning kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv 195 trahviühiku ulatuses vastab isiku süü suurusele ja teo ohtlikkusele.

Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on

senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne

selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise

kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise

iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli

vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu.

Samas peab kohus vajalikuks lisakaristuse määra valikul arvestada alkoholipiirmäära ületamise ulatust, mis oli alla ettenähtud piirmäära keskmise määra ja lähedasem alammäärale

kui keskmisele määrale. Samuti peab kohus vajalikuks arvestada ka isiku karistusandmeid,

milliste kohaselt on menetlusalust isikut liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud 2008 ja 2010 ning need karistused ei olnud inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajaks enam kehtivad. Sellest järeldab kohus, et isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise

määr ning isiku karistusandmed ei viita kaebuse esitanud isikule kui süstemaatilisele

õigusrikkujale ja kohtu arvates on kohtuväline menetleja põhjendamatult kohaldanud lisakaristust vähesel määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning kohus asub seisukohale, et kohaldatud lisakaristuse määr ei ole proportsionaalne isiku süüga olukorras, kus teda ei ole varem selleliigilise lisakaristusega karistatud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus tuleb lisakaristuse määra osas tühistada ning uue otsusega tuleb kaebuse

esitanud isiku karistust kergendada, vähendades lisakaristuse määra sanktsioonis ettenähtud miinimumini.

Märt Toming Kohtunik