3-24-2969/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

25.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2969

Haldusasi

Q.D kaebus Eesti Töötukassa otsuse peale keelduda

teda töötuna arvele võtta

Menetlusosalised

Kaebaja Q.D

Vastustaja Eesti Töötukassa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.02.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.D apellatsioonkaebus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Q.D apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 07.02.2025 otsuse peale.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Q.D esitas 16.10.2024 Eesti Töötukassale taotluse töötuna arvele võtmiseks.

2. Eesti Töötukassa keeldus 22.10.2024 otsusega nr TA24-0167194 kaebaja töötuna

arvele võtmisest.

Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja X UÜ, UÜ Y ja UÜ C täisosanik. Ta ei vasta

tööturumeetmete seaduse (edaspidi TöMS) § 8 lg 4 p-s 6 sätestatud tingimustele, sest tal ei ole

töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p 2 alusel töötuskindlustusstaaži vähemalt 12

kuud töötuna arvele võtmise avalduse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul.

3. Q.D esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 22.10.2024 otsuse nr

TA24-0167194 tühistamiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis 07.02.2025 otsusega kaebuse rahuldamata.

TöMS § 8 lg 4 p 6 sätestab, et töötuna ei võeta arvele isikut, kes on äriühingu juhatuse liige,

prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali

juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht, välja arvatud juhul, kui ta ei saa

selle eest tasu ning vastab TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud

töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Seega on TöMS § 8 lg 4 p 6 kohaldamise

3-24-2969

eeldusteks, et 1) isik on äriühingu juhatuse liige või täis- või usaldusühingut esindama

volitatud osanik, kuid ta ei saa selle eest tasu ning 2) ta ei vasta TKindlS § 6 lg 1 p-s 2 ja lg-s

2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Tegemist on

kumulatiivsete tingimustega. Sätted on imperatiivsed ega anna vastustajale kaalutlusõigust.

Vaidlust pole selles, et Q.D ei saa äriühingutest tasu. Samas puudub kaebajal viimase 36 kuu

eest töötuskindlustusstaaž. Andmekogu andmetest nähtub, et kaebaja ei ole töötuna arvele

võtmise avalduse esitamisele eelnenud 36 kuu jooksul (perioodil 01.11.2021–16.10.2024)

üldse töötanud. Kaebaja seda ka ei vaidlusta, vaid seab kahtluse alla seisukoha, et hooldajaks

olemine ei kvalifitseeru töötamiseks. Kohus selgitas, et hooldajaks olemise eesmärk on tagada

sotsiaalne kaitse inimestele, kellel ei ole võimalik lähedase või pereliikme hooldamise tõttu

käia tööl täiskoormusega ning hooldamise eest maksab kohaliku omavalitsuse üksus

hooldajatoetust. Tegemist ei ole töötasuga, millelt makstakse töötuskindlustusmakseid, vaid

toetusega, millelt kohaliku omavalitsuse üksus tasub üksnes sotsiaalmaksu, et tagada

hooldajale tervisekindlustus juhul, kui ta ei tööta. Kaebaja on seega õigesti aru saanud, et

hooldajaks olemine ei ole võrdsustatav töötamisega. Kuna täidetud ei ole TöMS § 8 lg 4 p-st

6 tulenevad eeldused, on vastustaja õiguspäraselt keeldunud kaebajat töötuna arvele võtmast.

Halduskohus jättis rahuldamata taotlused peatada asja menetlus, lükata kohtuotsuse tegemine

edasi ja liita haldusasjad. Kaebaja 31.01.2025 taotlus menetluse peatamiseks jäi läbi

vaatamata.

5. Q.D esitas halduskohtu 07.02.2025 otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Kaebaja vaidlustab Eesti Töötukassa otsuse nr TA24-0167194 ning soovib seda menetleda

lisaks ka tuvastamiskaebusena. Kaebajal on olnud tervisega probleeme. Tallinna linn on

keeldunud kaebajale toimetulekutoetuse maksmisest, kuna ta pole ennast töötuna arvele

võtnud. Kahte kahjulikku otsust ei saa korraga teha. Kaebaja ei saa lõpetada ettevõtet nii

lühikese aja jooksul, selleks võib kuluda aasta. Kehtivat seadust äriühingute juhtkonda

kuulumise kohta tuleks muuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud

ning apellatsioonkaebuses esitatud faktiväited, isegi kui need peaksid osutuma tõeseks, ei

annaks alust tühistada halduskohtu otsust. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg

3 p 5 alusel tagastada.

7. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on X UÜ täisosanik, UÜ Y täisosanik ja UÜ C täisosanik

ning neid usaldusühinguid võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga täisosanik, mistõttu

on kaebaja usaldusühinguid esindama volitatud isik. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja ei ole

saanud usaldusühingute juhtimise eest tasu. Seepärast oleks Eesti Töötukassal TöMS § 8 lg 4

p 6 kohaselt lubatud kaebajat töötuna arvele võtta juhul, kui kaebaja vastaks ka TKindlS § 6

lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 või § 8 lg-s 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.

TKindlS § 6 lg 1 p 2 kohaselt on õigus töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kellel on

töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Kindlustusstaaži arvestamisel võetakse TKindlS § 7 lg 4 kohaselt aluseks töötukassa

andmekogu andmed, mis on sinna kantud Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud

maksukorralduse seaduse §-s 251

sätestatud registri andmete alusel. Kaebaja

töötuskindlustusstaaž töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul on töötukassa

andmekogu andmetel 0. Seega oli kaebaja töötuna arvele võtmisest keeldumine õiguspärane.

8. Halduskohus jättis õigesti rahuldamata asjade liitmise, menetluse peatamise ja

kohtuotsuse tegemise edasilükkamise taotlused. Ringkonnakohus märgib, et siinse asja

2(3)

3-24-2969

lahendust ei mõjuta see, kuidas laheneb kaebaja taotlus määrata ta oma ema hooldajaks, vt

haldusasi nr 3-24-2858. Mis puutub Tallinna linnalt toimetulekutoetuse taotlemise

vaidlusesse, siis selle lahendus ei mõjuta samuti töötukassa otsuse õiguspärasust. Küsimus

sellest, kas toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et toetuse

taotleja ei saa ennast töötuna arvele võtta, lahendatakse toetuse maksmisest keeldumise üle

käivas vaidluses. Seega pole nimetatud asjaolusid vaja siinses asjas lahata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)