2-24-16734/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 25. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-24-16734

Tsiviilasi

X.X. hagi Y.Y. vastu mittevaralise kahju nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. detsembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.X. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja) X.X. (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja Y.Y. (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta tsiviilasjas nr 2-24-16734 4. detsembril 2024 tehtud Viru Maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid täiendada ja osaliselt muuta määruse põhjendusi.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X.X. kanda. Hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

4. Mõista X.X. Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 70 eurot, mille tasumisest oli X.X.

määruskaebuse esitamisel vabastatud. X.X. tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

5. X.X. tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud riigilõiv tasuda Maksu-ja

Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr

EE522200221013264447 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor

Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank). Rahaliste kohustuste täitmisel

tuleb järgida määruses märgitud unikaalset viitenumbrit 99925700005679.

6. X.X. tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega

viivitamise korral tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 9).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. (hageja) esitas 21. septembril 2024 Viru Maakohtule hagi Y.Y. (kostja)

vastu abielu lahutamise ja mittevaralise kahju nõudes, mis registreeriti tsiviilasjana

nr 2-24-14273. Hageja esitas 23. septembril 2024 hagi tagamise taotluse, milles

palus keelata kostjal kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni faktiväidete ja/või

väärtushinnangute avaldamine. Koos hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega esitas

hageja menetlusabi taotlused hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel

tasumisele kuuluvatest riigilõivudest vabastamiseks.

2. Maakohus rahuldas 4. novembri 2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-14273

hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja hagilt (abielulahutuse nõudelt)

tasumisele kuuluva riigilõivu 100 euro tasumisest. Kohus võttis tsiviilasjas nr 2-24-

14273 menetlusse hageja hagi kostja vastu abielulahutuse nõudes. Kohus eraldas

sama määrusega iseseisvasse menetlusse hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju

nõudes ning määras anda tsiviilasjale uus number. Eraldatud nõuet menetletakse

käesolevas menetluses ehk tsiviilasjana nr 2-24-16734.

3. Maakohus jättis käesolevas tsiviilasjas 5. novembri 2024. a määrusega hageja hagi

tagamise taotluse keelata kostjal kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni

faktiväidete ja/või väärtushinnangute avaldamine rahuldamata. Sama määrusega

jättis maakohus hageja hagi käiguta ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15.

novembrini 2024. Maakohus tugines hagiavalduse käiguta jätmisel tsiviilasjas nr 2-

24-14273 Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2024. a määruses osundatule, et 21.

septembril 2024 esitatud hageja hagiavaldus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele,

sest hagis puudub hagi ese ja arusaadavalt kirjeldatud hagi aluseks olevad asjaolud.

Maakohus märkis määruse põhjenduste punktides 8 ja 9, et hageja nõue (hagi ese) vajab

täpsustamist, kuivõrd esialgselt on hageja hagis esitanud vaid mittevaralise kahju ja viivise

nõuded, järgnevalt on 23. septembri 2024. a hagi tagamise taotluses hageja täiendanud

haginõuet. Seega esineb hagi esemes ebaselgus. Hagi puuduste kõrvaldamisel tuleb hagejal

haginõudes selgelt esile tuua, milliste lausete ja väljendite puhul on tegemist faktiväidetega,

mille paikapidavust on võimalik kontrollida ja tõendada, ning milliste puhul ebakohaste

väärtushinnangutega (nt ebakohase väljendusviisi tõttu), mille puhul võib nõuda küll nende

avaldamise lõpetamist, kuid mitte ümberlükkamist. Lisaks eeltoodule tuleb hagejal

täpsustada asjaolusid, kus on ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud

avaldatud. Hagejal tuleb välja tuua, milliste tõenditega soovib hageja igat väidet tõendada.

Tõendada tuleb asjaolu, et hagis viidatud väited ja hinnangud on avaldatud. Mittevaralise

kahju nõude puhul tuleb põhistada mittevaralise kahju nõude eelduseid.

Maakohus selgitas määruse punktis 10, et menetlusabi taotluse lahendab kohus pärast hagis

esinevate puuduste kõrvaldamist. Hagejal on võimalik avaldada, kas ta jääb esitatud

menetlusabi taotluse juurde ja millises ulatuses hageja menetlusabi soovib.

4. Hageja sai maakohtu 5. novembri 2024. a määruse kätte isiklikult e-toimiku

vahendusel 5. novembril 2024. Hageja tähtaegselt puuduseid ei kõrvaldanud.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus keeldus 4. detsembri 2024. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja

jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu 5. novembri 2024. a määrusega jäeti hageja 23. septembri 2024. a hagi tagamise

taotlus rahuldamata. Hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju nõudes jäeti käiguta ja

kohustati hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevad puudused (vt kohtumääruse

põhjenduste punktid 8 ja 9) hiljemalt 15. novembril 2024.

Hageja sai kohtumääruse isiklikult kätte 5. novembril 2024 AET-s, mis nähtub kohtute

infosüsteemist. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavalduses esinenud puudusi

kõrvaldanud.

TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata,

jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse

võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja

10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse

vorminõudeid ja kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

Kuna hageja tähtaegselt hagis esinenud puudusi ei kõrvaldanud, keeldus maakohus hagi

mittevaralise kahju nõudes menetlusse võtmast.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas maakohtu määruse peale 17. detsembril 2024 määruskaebuse, milles

palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega saata tsiviilasi tagasi

samale maakohtule menetlusse võtmiseks.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud kohtumenetluse norme ja materiaalõigust,

mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus on ebaõigesti keeldunud hagi

menetlusse võtmast, sest puuduste kõrvaldamata jätmine ei toimunud hageja süül, vaid e-

toimiku süsteemi vea tõttu. Hagi menetlusse võtmata jätmine oleks põhjendatud üksnes

olukorras, kus hageja oleks tahtlikult/teadlikult jätnud kohtu nõutud puudused

kõrvaldamata. Käesoleval juhul ei lülitunud süsteem ümber esimese astme kohtumenetluse

peale pärast ringkonnakohtu menetlust ega näidanud (asja "info" nupule vajutades) hagejale

puuduste kõrvaldamise määrust enne, kui hageja avastas vaidlusaluse määruse avaldamise

järel, et vajutades toimikus "kõik menetlused" tulevad nähtavale kõik menetlusdokumendid

ja selletõttu jäid ka puudused kõrvaldamata.

Eeltoodut kinnitab ka fakt, et hageja pöördus kohtu poole 2. detsembril 2024 taotlusega, kus

juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kohus pole lahendanud hageja mittevaralise kahju

hüvitamise nõude menetlusse võtmise küsimust, kuid kohus jättis sellele vastamata. Seega

on käesoleval juhul tegemist ka maakohtu süüga. Maakohus oleks pidanud kohe hageja

tähelepanu juhtima, et kohus on teinud puuduste kõrvaldamise määruse.

Hageja palus vabastada end riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21

ja § 659 alusel maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab ja osaliselt

muudab määruse põhjendusi.

9. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata seetõttu, et hageja ei kõrvaldanud talle

selleks antud tähtaja jooksul hagis esinevaid puuduseid (TsMS § 3401 lg 2).

Maakohus viitas seejuures TsMS § 371 lg 1 p-dele 9 ja 10.

9.1. TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui

hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse

vorminõudeid. Hagiavaldusele kehtivate vorminõuete üldine regulatsioon on sätestatud

TsMS §-des 334–339, samuti TsMS §-s 33 (keelenõuded) ning hagiavalduse sisu osas

TsMS §-s 363. TsMS § 3401 lg 2 järgi, kui puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud

tähtpäevaks, jätab maakohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avalduse

esitajale. Kohus ei või jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et

hagiavalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab

kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagi menetlusse

võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu määrusest peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud

puudus takistab asja menetlemist. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad maakohtu

määrusest vastavad põhjendused, mistõttu ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu

põhjendusi.

Arvestades 21. septembri 2024. a hagiavalduses ja 23. septembri 2024. a hagi tagamise

taotluses esitatut, on maakohus põhjendatult jätnud hageja hagiavalduse käiguta ning

määranud tähtaja hagi eseme, hagi aluseks olevate asjaolude ja tõendite märkimiseks.

Hageja esitas hagiavalduses nõude mõista kostjalt välja mittevaraline kahju 1500 eurot koos

viivistega. Hagi tagamise taotluses palus hageja kohustada kostjat lõpetama/hoiduma hageja

maine kahjustamisest ja ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamisest kuni

kohtuotsuse jõustumiseni. Nõuet keelata kostjal ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute

avaldamist ei olnud hageja 21. septembri 2024. a hagis esitanud. Sellest tulenevalt asus

maakohus põhjendatult seisukohale, et ei ole selge, milliseid nõudeid hageja kostja vastu

esitada soovis ja millistele asjaoludele tugineb. Maakohus selgitas, mida peab hageja

puuduste kõrvaldamiseks tegema. Hageja sai kohtumääruse kätte 5. novembril 2024, kuid

tähtaegselt kohtule midagi ei esitanud. Hageja ei tugine ka määruskaebuses, et oleks

puuduseid kõrvaldanud.

Hagiavalduse esitamisega määrab hageja kindlaks vaidluse eseme, näidates ära oma

menetlusliku nõude ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2).

Hagi ese on hageja selgelt väljendatud nõue (TsMS § 363 lg 1 p 1) ehk protsessuaalne

taotlus, milles palutakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta

võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Hagi aluse all tuleb mõista neid hageja

osutatud asjaolusid (ehk tegeliku elu juhtumit), mille tuvastamisega ta seob oma

materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagi alusena ei saa käsitada mitte igasugust

nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat

individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal (vt nt RKKKm 30.11.2020,

1-20-1975/28, p-d 25 ja 27 koos nendes viidatud kohtupraktikaga). Käesolevas asjas

esitatud nõuete ja asjaolude selgus oli oluline ka sellepärast, et maakohtul oleks võimalik

muu hulgas otsustada, kas tegemist on tsiviilasjas nr 2-24-14204 menetletava nõudega

võrreldes sama nõudega samal alusel (TsMS § 371 lg 1 p 5). Seega selge nõude esitamata

jätmine ja nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamata jätmine takistasid asja menetlemist.

Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest.

9.2. TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses

esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

Kuna hageja oli esitanud menetlusabi taotluse, mis puudutas ka käesolevasse tsiviilasja

eraldatud nõuet, siis maakohtu viide TsMS § 371 lg 1 p-le 10 hagi menetlusse võtmata

jätmisel ei ole asjakohane. Ka maakohtu 5. novembri 2024. a määruse resolutsiooni p 3

kohaselt oli hagejale määratud tähtaeg kohtumääruse põhjenduste punktides 8 ja 9

kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks, mis ei puudutanud riigilõivu tasumist. Veel enam,

maakohus on sama määruse punktis 10 märkinud, et lahendab menetlusabi taotluse pärast

hagis esinevate puuduste kõrvaldamist. Selles osas tuleb maakohtu määrust muuta, kuid see

ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamiseks.

10. Hageja leiab, et keeldumise määrus tuleb tühistada põhjusel, et tähtaegselt

puuduste kõrvaldamata jätmine ei olnud tahtlik.

Kohtute infosüsteemi andmetel sai hageja käesolevas tsiviilasjas 5. novembril 2024 tehtud

hagi tagamata jätmise ja hagi käiguta jätmise määruse kätte 5. novembril 2024. Puuduste

kõrvaldamise tähtpäev oli 15. november 2024.

Hageja nõue eraldati tsiviilasjast nr 2-24-14273. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja

pärast 4. novembril 2024 tsiviilasjas nr 2-24-14273 tehtud hageja mittevaralise kahju

hüvitamise nõude eraldamise määrust esitanud maakohtule tsiviilasjas nr 2-24-14273 muu

hulgas taotluse eraldamise määruse tühistamiseks, mille maakohus jättis 5. novembri 2024.

a määrusega rahuldamata. Hageja sai nimetatud määruse kätte 5. novembril 2024. Sellest

tulenevalt pidi hageja saama aru, et tema mittevaralise kahju nõuet hakatakse lahendama

eraldi menetluses.

Samal päeval ehk 5. novembril 2024, oli tehtud käesolevas asjas (kuhu eraldati hageja

mittevaralise kahju nõue) hagi tagamata jätmise ja hagi käiguta jätmise määrus, mille hageja

sai e-toimiku vahendusel isiklikult kätte. Seda, kas hageja otsustab määrust hiljem lugeda,

on hageja enda otsustada ning seetõttu tähtaegselt puuduste kõrvaldamata jätmises ei saa

süüdistada kohtu infosüsteemi. Maakohus määras hagejale puuduste kõrvaldamiseks piisava

tähtaja. Hageja 2. detsembri 2024. a päring, mille ta tegi asjas, millest eraldati mittevaralise

kahju nõue, ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamise seisukohalt oluline. Hageja

määruskaebuses esitatud väited ja suutmatus hallata tema esitatud nõuete menetlemist ei ole

aluseks määruskaebuse tühistamisele.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega

seotud hageja menetluskulud tema enda kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ei teinud

määruskaebuse menetlemisel toiminguid. Kostjal puuduvad seega hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud.

Hageja vabastati Tartu Maakohtu 19. detsembri 2024. a määrusega määruskaebuse

esitamise eest riigilõivuseaduse § 59 lg 14 alusel tasumisele kuuluva riigilõivu 70 euro

maksmisest kohustusega see määruskaebuse rahuldamata jätmisel riigile hüvitada.

TsMS § 190 lg-test 2 ja 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja

menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus võib

TsMS § 190 lg 7 järgi sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval

põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise

hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada

isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kuna ringkonnakohus ei rahuldanud hageja määruskaebust, tuleb riigilõiv, mille tasumisest

hageja oli määruskaebuse esitamisel vabastatud, hagejalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel

täies ulatuses riigituludesse välja mõista. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja ei ole enda

east, tervisest vms tingituna üldse võimeline sissetulekut teenima. Asjaolu, et hageja viibib

hetkel vanglas ega teeni seetõttu sissetulekut, ei ole TsMS § 190 lg 7 mõttes mõjuv põhjus,

mis tingiks hageja vabastamise 70 euro suuruse riigilõivu riigituludesse tasumise

kohustusest. Hageja peab TsMS § 179 lõikest 5 tulenevalt tasuma riigilõivu 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

(allkirjastatud digitaalselt)