1-11-4567/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-4567

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoobril 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-11-4567 (10230107779), millega on ühendatud kriminaalasi nr 1-11-10727 (11230107729)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Helle Koppel

Kriminaalasi Z.G-na (Z.G) süüdistuses KarS § 263 p

1, 4, § 121; G.H süüdistuses KarS § 121, § 263 p 1, 4 ja K.S-i süüdistuses KarS § 121, § 136 lg 2 järgi

Kohtuistungi aeg 19., 20. oktoobril 2011.a.

Prokurör Andra Sild

Süüdistatavad 1. Z.G - isikukood: XXX,

Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: xxx; töökoht:

GB OÜ; varem kriminaalkorras karistatud: Harju

Maakohtu 09.03.2010.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat; korduvalt karistatud väärtegude eest; tõkend - elukohast

lahkumise keeld alates 05.05.2011.a (tõkendina oli kohaldatud 30.07.2010.a kuni 24.04.2011.a. vahistamine

ning kahtlustatavana oli kinni peetud alates

28.07.2010.a );

Kaitsja

määratud korras advokaat Leelo Viil

2. G.H - isikukood: XXX,

Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXX; TT õpilane; töötab L OÜ ; varem kriminaalkorras karistatud: Pärnu Maakohtu 08.12.2008.a otsusega KarS § 199 lg 2

2

p 9 järgi vangistusega 1 kuu, mis asendatud 60 tunni

ÜKT-ga (ÜKT täidetud); väärteokorras karistatud korduvalt; tõkend - elukohast lahkumise keeld alates (oli kahtlustatavana kinni peetud 09.08.-10.08.2010.a);

Kaitsja

määratud korras advokaat Merike Allikmäe

3. K.S - isikukood: XXX,

Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXX; töökoht:

NE OÜ; varem kriminaalkorras karistatud neljal korral,

viimati: Harju Maakohtu 02.01.2010.a otsusega KarS §

424 järgi vangistusega 6 k, KrMS § 238 lg 2 alusel

vangistus 4 k ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks; liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel

vangistus 6 k 16 p, mis asendati 392 tunni ÜKT-ga

(seisuga 19.07.2011.a. on ÜKT tehtud ja

kriminaalhooldus lõpetatud; väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid tasumata); tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

määratud korras advokaat Owe Ladva

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Z.G KarS § 263 p 1, 4

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 350 päevamäära (1 120 eurot) KarS § 121 rahaline karistus 150 , järgi

päevamäära (480 eurot).

KarS § 64 lg 1 , alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista , liitkaristuseks rahaline karistus 500 päevamäära (1 600 eurot).

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.07.2010.a - 24.04.2011.a, s.o 8 kuud 28 päeva. Kuna ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev

või rahalise karistuse kolm päevamäära, lugeda Z.G-le mõistetud rahaline karistus kantuks eelvangistusajaga.

Harju Maakohtu otsusega 09.03.2010.a. mõistetud karistus – 3 aastat vangistust

tingimisi 3-aastase katseajaga – kuulub iseseisvale täideviimisele (katseaja lõpp 08.03.2013.a.)

Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist .

2. Süüdi tunnistada G.H KarS § 121 6

järgi ja karistuseks mõista (kuus) kuud vangistust, KarS § 263 p 1, 4 1 (üks) aasta vangistust järgi

.

KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista

liitkaristuseks (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. 1

3

KarS § 68 lg 1 kantuks 2 päeva eelvangistust alusel arvata karistusest

(09.08.- 10.08.2010.a).

KarS § 74 alusel mõistetud vangistust (1 aasta 3 kuud ja 28 päeva) ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.H kestel ei pane toime 1(ühe) aasta ja 6 (kuue)-kuulise katseaja

uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud KarS § 75 lg-s 1

kontrollnõuded KarS § 75 lg 2 p 8 ning alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalabiprogrammides.

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata G.H-le kriminaalhooldaja.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

3. Süüdi tunnistada K.S KarS § 121 7 (seitse)

järgi ja karistuseks mõista kuud vangistust, KarS § 136 lg 2 6 (kuus) kuud vangistust. järgi

KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista

liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 74 2 (kahe) alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.S

aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud

alusel : kontrollnõuded ning KarS § 75 lg 2 p 8 kohustuse osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalabiprogrammides.

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata K.S-ile kriminaalhooldaja.

4. Asitõendid: - CD-plaat kõnesalvestusega (asub kriminaalasja materjalide juures) ja Arnika tee 11 hoovist leitud kivi (asub Põhja Prefektuuri hoiuruumis Tallinnas Rahumäe tee 6) - pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.

5. Välja mõista hüvitised õigusvastaselt tekitatud varalise kahju ja mittevaralise kahju katteks VÕS § 127, § 130 lg 2 (alates 31.12.2010 redaktsioon VÕS § 134 lg 2), § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, alusel:

5.1. Z.G-lt AK 475,93 eurot (elukoht: XXX) kasuks varaline kahju

(nelisada

seitsekümmend viis eurot ja 93 senti) ja mittevaraline kahju

(kuus tuhat 6391,16 eurot

kolmsada üheksakümmend, üks eurot ja 16 senti), mis tasuda AKarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank-is .

VÕS § 1053 lg 2

alusel Z.G vajalike vahendite puudumisel nimetatud summa sisse nõuda ( elukoht: XXX). tsiviilkostjalt SM’ilt

4

5.2. G.H-lt AD’i 95,87 eurot

(elukoht: XXX ) kasuks varaline kahju

(

3195,58 eurot ( üheksakümmend viis eurot ja 87 senti) ja mittevaraline kahju kolm tuhat

ükssada üheksakümmend viis eurot ja 58 senti), mis tasuda AD arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank-is.

VÕS § 1053 lg 2

alusel G.H vajalike vahendite puudumisel nimetatud summa sisse nõuda (elukoht: XXX). tsiviilkostjalt KM’alt

5.3. Z.G-lt ja G.H-lt solidaarselt MS

kasuks varaline kahju 601,66 eurot 191,73 eurot (kuussada üks eurot ja 66 senti) ja mittevaraline kahju (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti), mis tasuda MS arveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB Pangas.

Z.G ja G.H vajalike vahendite puudumisel nimetatud summa VÕS § 1053 lg 2 alusel sisse nõuda tsiviilkostjatele SM ja KM.

6. Välja mõista menetluskulud riigieelarve tuludesse:

6.1. Z.G-lt 210 eurot määratud kaitsjale makstud tasust (kakssada kümme) ja

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (nelisada seitseteist eurot ja 3 417,03 eurot senti).

6.2. G.H-lt 270

määratud kaitsjale makstud tasust (kakssada seitsekümmend)

eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja 3 senti).

6.3. K.S-ilt 345,16 eurot

määratud kaitsjale makstud tasu (kolmsada

nelikümmend viis eurot ja 16 senti) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417,03 eurot (nelisada seitseteist eurot ja 3 senti).

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 kuu jooksul

võrdsetes osades, Rahandusministeeriumi arvele nr alates kohtuotsuse jõustumisest,

10220034796011 SEB-s või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number: 1-11-4567 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu

ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUSED

5

G.H süüdistatakse selles, et tema 15.05.2010.a. ajavahemikul 18:00 – 23:00

Harjumaal Harku vallas Tõlinõmme järve lähedal lõi TR ühel korral klaasist pudeliga pea piirkonda, seejärel peale kella 23:00, sõitnud eelnimetatud sündmuskohast eemale, Vääna ja Keila-Joa vahelisel teelõigul asuvale metsavaheteele, kus peksis TR rusikate ja jalgadega näo, pea ja keha piirkonda ning seejärel südaöö paiku, tulnud tagasi Tõlinõmme järve äärde, lõi TR

ühel korral metallist mutrivõtmega kukla piirkonda, eelkirjeldatud tegevustega põhjustas

kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pealaenaha pindmise vigastuse, pea põrutushaava, silmalau ja silmaümbruse turse ning näol marrastused ja hematoomid.

Seega teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja peksmisega pani toime G.H,

KarS § 121 . järgi kvalifitseeritava kuriteo

G.H ja Z.G

süüdistatakse selles, et nemad koos 28.05.2010.a kella

20:45 paiku, viibides Tallinnas Hiiu ja Metsa bussipeatuste vahelisel teelõigul, häirides sündmuskohal viibinud isikute avalikku kindlustunnet ja eirates tavade, normide ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, panid ühiselt toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga: tungisid kallale SS, lüües teda ühel korral rusikaga rindkere piirkonda

ja mitmel korral jalaga pea piirkonda, põhjustades sellega viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi - pea ja kaela põrutuse, kaela ja vasema küünarvarre marrastuse.

G.H koos Kristjan Rietiga, 16.06.2010.a. kella 21:40 ajal Harjumaal Keila vallas

Keila-Joa kaupluse ees, sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute juuresolekul, rikkus avalikus kohas käitumise tavasid ning häiris teiste isikute rahu ja turvalisust sellega, et tungis kallale ADile, lüües teda korduvalt rusikaga näo ja pea piirkonda. G.H tegevuse

tagajärjel oli ADile põhjustatud füüsilist valu ja kehavigastused – haav peas vasakul

kuklapiirkonnas, ülemise lõikehamba murd, parema põlve põrutus ja vasaku käe viienda sõrme luumurd.

Z.G, 24.06.2010.a. kella 02:00 paiku Tallinnas Vääna 2a asuva „Hiiu Grill“ lähedal,

sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute juuresolekul, rikkus avalikus kohas käitumise tavasid ning häiris teiste isikute rahu ja turvalisust sellega, et rüseluse käigus lõi ühel korral

taskunoaga AK vasaku põse piirkonda, põhjustades viimasele füüsilist valu ning tervisekahjustuse – huule ja suuõõne lahtise haava.

Seega G.H ja Z.G , rikkudes avalikus kohas teiste isikute rahu ja

avalikku korda vägivallaga ja isikute grupis, panid toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.G

süüdistatakse ka selles, et tema 09.06.2011.a kella 20:10 paiku Tallinnas

Arnika tee 13 asuva eramaja territooriumil viskas tahtlikult üle aia Arnika tee 11 asuva eramaja hoovis viibinud MN suunas 16-17 cm suuruse läbimõõduga kivitüki, mis tabas MN

vastu paremat õlga. Sellise tegevusega põhjustas Z.G MN’le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – nahamarrastuse paremal õlal.

Teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani

Z.G KarS § 121

toime järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.S-i süüdistatakse selles, et tema 15.05.2010.a. kella 23:00 paiku Harjumaal

Harku vallas Vääna ja Keila-Joa vahelisel teelõigul lõi sõiduautos istuvale TR ühel korral

rusikaga näo piirkonda, seejärel, sõitnud mõnisada meetrit eemale metsavaheteele, peksis

6 sõidukist väljunud TR rusikate ja jalgadega näo, pea ja keha piirkonda, milliste tegevustega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pealaenaha pindmise vigastuse, pea põrutushaava, silmalau ja silmaümbruse turse ning näol marrastused ja hematoomid. Seega K.S, teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja peksmisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 15.05.2010.a. kella 23:00 paiku Harjumaal Harku vallas Vääna ja Keila-Joa

vahelisel teelõigul tiris TR riietest kinni hoides sõiduauto BMW, registreerimisnumbriga XXX, tagaosa juurde, surus jõuga pagasiruumi ja sulges luugi ning seejärel sõitis mõnisada meetrit edasi metsavaheteele, kus tiris TRpagasiruumist välja. Seega K.S, teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmisega, mis oli toime

pandud noorema kui 18-aastase isiku suhtes, pani toime KarS § 136 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepete sisu. Süüdistatavate, kaitsjate ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt taotleb prokurör: - G.H süüdimõistmist KarS § 121 ja § 263 p 1, 3 järgi ning tema karistamist vastavalt

6-kuulise ja 1-aastase vangistusega. Liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust, millest eelvangistusena kantud 2 päeva. KarS § 74 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata 18

kuu pikkuse katseajaga, kohustades G.H täitma KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda sotsiaalprogrammides; -Z.G-na süüdimõistmist KarS § 263 p 1, 4 ja § 121 järgi ning tema karistamist rahalise

karistusega kokku 500 päevamäära, mis lugeda kantuks eelvangistusajaga. Iseseisvale

täideviimisele kuulub Harju Maakohtu 09.03.2010.a. otsusega mõistetud karistus – 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; -K.S-i süüdimõistmist KarS § 121 ja § 136 lg 2 järgi ning tema karistamist 7-kuulise ja 6-kuulise vangistusega. Liitkaristuseks 10 kuud vangistust, mida KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele ei pöörata 2-aastase katseajaga, mil K.S on kohustatud täitma kontrollnõuded ning kohustuse – osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalprogrammides. Samuti sisaldavad kokkulepped hüvitisi kannatanutele, seoses neile varalise ja moraalse ehk mittevaralise kahju tekitamisega.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Kohtuistungil kõik süüdistatavad tunnistasid ennast neile inkrimineeritud kuritegudes süüdi

ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad kokkulepetega täies ulatuses.

Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt süü tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kõik kannatanud nõustusid asja lahendamisega kokkuleppemenetluses ja oma õigustest olid nad teadlikud.

Tsiviilkostajad nõustusid kokkuleppemenetlusega, ei esitanud vastuväiteid hagidele ning prokurör on kohtule esitanud ka tsiviilkostjate kirjalikud nõusolekute protokollid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud

7

kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada ning neile karistus mõista vastavalt

sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 417,03 eurot.

Arvestades süüdimõistetute varanduslikku olukorda ja nende resotsialiseerumisväljavaateid,

jätab kohus osa menetluskulisid KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ja annab võimaluse

kõigile süüdistatavatele menetluskulude tasumiseks ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes

osades. Toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulud, samuti osa kaitsetasudest R. Truumetsa ja Z.G-na osas jätab kohus riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik