2-24-16617/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-24-16617

K O H T U O T S U S /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 25. veebruar 2025 Tsiviilasja number 2-24-16617 Tsiviilasi Hagi hind M. L. hagiavaldus S. L. vastu elatise nõudes 2 589.48 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. L. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja: M. P. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); Kostja: S. L. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx). Istungi toimumise kuupäev 20. veebruar 2025 Istungil osalenud isikud Hageja seaduslik esindaja M. P.; Kostja S. L..

Resolutsioon 1. Hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega. 2. Välja mõista kostjalt S. L.’ilt elatis hageja M. L.’i kasuks alates 01.03.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 72 senti kuus ((272.76 eurot (baassumma) + 54.96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning 1 (4)

2-24-16617 lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3. Elatis tuleb tasuda M. P.’i arveldusarvele xxxx hiljemalt iga kuu 10-ndaks kuupäevaks, selgitusega „Elatis“. 4. Jätta menetluskulud kostja kanda. 5. Saata kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 01. novembril 2024 saabus Viru Maakohtusse M. L. hagiavaldus S. L. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt M. P. ja S. L. kooselust sündis xxxx tütar M. L.. Hageja seaduslik esindaja ning kostja kooselu lõppes aprillis 2023 aastal ning laps M. L. (hageja) jäi elama emaga. Peale vanemate lahkuminekut kohtub kostja lapsega harva ca mõned korrad kuus, seda ebakorrapäraselt ja oma äranägemise järgi. Hageja vanemate vahel lapsega suhtluskorda kokkulepitud ei ole. Hageja isa ei täida ülalpidamiskohustust, kostja keeldub elatise maksmisest miinimummääras. Lapse ema on pöördunud korduvalt (seda suuliselt) lapse isa poole elatise tasumise nõudes, kuid kostja on keeldunud. Lapsele ettenähtud riiklikku peretoetust saab lapse ema. Lapse ema suurperetoetust ei saa. Hageja soovib ja vajab kostja poolt elatise tasumist vastavalt iga aasta 1. aprillil muutuvale miinimummäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni. KOSTJA VASTUS 2. 24.11.2024 esitatud seisukohas leiab kostja, et ta nõus hagiavalduses välja toodud summat tasuma. Sealjuures soovib kostja välja tuua, et kui laps peaks veetma pikemalt aega isa juures, siis võiks igakuine elatisraha summa olla sellest mõjutatud. MENETLUSE KÄIK 3. Kohus tegi 26.11.2024 pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Hageja esitas kohtule enda poolt allkirjastatud kompromissi dokumendi ja allkirjastas selle omalt poolt, kuid kostja kompromisskokkulepet ei allkirjastanud. KOHTUISTUNG 4. 20.02.2025 toimunud kohtuistungil hageja seaduslik esindaja kinnitas, et kostja on kuni veebruarini 2025 hagiavalduses toodud ulatuses elatise maksnud. 5. Kostja nõustus maksma miinimumelatist alates 01.03.2025 ja nõustus ühtlasi lahendama asja õigeksvõtuotsusega. 2 (4)

2-24-16617 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja kostja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. 7. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 8. Hageja palub kostjalt välja mõista elatist miinimumsummas. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kostja on võtnud hagiavalduse õigeks ja nõustunud maksma miinimumsummas elatist alates 01.03.2025. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.03.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt summas 287.72 eurot (272.76 eurot (baassumma) + 54.96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 9. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 10. TsMS § 445 lg 1 tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Hagiavalduses palub hageja kohustada kostjat tasuma elatist iga jooksva kuu 5-ks kuupäevaks. 09.12.2024 esitatud ja hageja poolt allkirjastatud kompromissis aga nõuab hageja elatise tasumaist iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. 11. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette, siis kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kuu 10-ndaks kuupäevaks iga jooksva kuu eest hageja seadusliku esindaja M. P.i arveldusarvele nr xxxx. MENETLUSKULUD 12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 13. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 tulenevalt. 3 (4)

2-24-16617 14. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4 (4)