4-24-3816/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-24-3816

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3816

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku Aleksandr Opikovi kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 1. novembri 2024

otsusele väärteoasjas nr 2780,23,004692

Menetlusalune isik

ALEKSANDR OPIKOV (isikukood: 37308232746;

elukoht: XXX; telefon: XXX)

Menetlusaluse isiku kaitsja

jurist Toomas Alp (isikukood: 36502252712; aadress:

XXX; telefon: XXX; e-mail: XXX)

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

(registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn,

Tartu linn, Tartu maakond); kohtuvälise menetleja

esindaja: Cristel Jakobson

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 1. novembri 2024 otsus väärteoasjas

nr 2780,23,004692 muutmata ja Aleksandr Opikovi kaebus rahuldamata.

Edastada kohtuotsus Aleksandr Opikovile, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 1. novembri 2024 otsusega väärteoasjas nr

2780,23,004692 määrati Aleksandr Opikovile karistusseadustiku (KarS) § 1511 lg 1 alusel

rahatrahv 600 eurot. Otsusest nähtuvalt tuvastati, et 9. mail 2023 aadressil XXX linn pöördus

Aleksandr Opikov sotsiaalvõrgustikus Facebook avalikkuse poole postitades enda Facebook’i

kasutajakonto Aleksandr Opikov (XXX) ajajoonel mälestustena kuvatud kaks pilti:

1) Pildil on kaks meesterahvast ja üks naisterahvas. Kahel meesterahval on rinnaku

piirkonda kinnitatud Püha Georgi lint. Pildi alumises osas on kiri „с днём великой

победы! 9 мая“ (head võidupüha! 9. mai), kirja all on kujutatud Püha Georgi lint.

2) Pildil on kujutatud viisnurkadega Yakovlev Yak tüüpi õhuväe hävituslennuk ja sõdur,

kellel on peas alates Teisest Maailmasõjast kuni 1947 kehtinud kujundusega

Nõukogude Liidu õhuväe ohvitseri vormimüts. Pildi peal on punase värviga tekst

„Будем жить!“ (Elame veel!) ja musta värviga tekst „С днём победы!“ (Head

võidupüha!).

Piltidega, kus on kujutatud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu sümboolikat – Püha

Georgi lint, Yakovlev Yak tüüpi hävituslennuk viisnurkadega, Nõukogude Liidu õhuväe

ohvitseri vormimüts, eksponeeris Aleksandr Opikov avalikult agressiooniaktiga seotud

sümboleid. Aleksandr Opikov jagas postitusi sotsiaalmeedias avalikult 9. mail 2023, kui

Venemaa Föderatsioonis tähistatakse võidupüha. Seega selle päeva puhul edastatud

õnnitlustega (avaliku postituse teel) väljendas ta toetust Venemaa Föderatsioonile, ehk

agressorriigi sõjaväe ideoloogiale, selle eesmärkidele ning meetoditele.

2. Tartu Maakohtusse saabus 18. novembril 2024 menetlusaluse isiku Aleksandr Opikovi

kaitsja esitatud kaebus eelnimetatud väärteootsusele. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise

menetleja otsus tuleb täielikult tühistada, kuna otsuses toodud teo objektiivse külje kirjeldus ei

vasta KarS § 1511 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu kirjeldusele, samuti puudub menetlusaluse

isiku tegevuses teo subjektiivse külje element tahtlus või ettevaatamatus. Menetlusaluse isiku

kaitsja selgitas, et süüteo kirjeldus on ajaloolis-kultuurilises kontekstis ebaõige, tegelikkust

moonutav ja avalikust eksitav. Pilte ei ole avalikult eksponeeritud. Facebook on kättesaadav

üksnes piiratud isikute ringile, kes on ennast antud isiku puhul sõbralistis registreerinud. Kui

registreerunute hulka sattus ka politseiasutuses töötav spetsialist, ei saa selles süüdistada

Aleksandr Opikovi. Agressiooni, genotsiidi, inimsusevastast kuritegu või sõjakuriteo

toimepanemisega seotud sümboliga ei ole tegemist ei Georgi lindi ega pildil kujutatud lennuki

puhul. Aleksandr Opikov ei ole neid sümboleid ka eksponeerinud neid tegusid toetaval või

õigustaval viisil. Otsus on kaitsja arvates täielikult põhjendamata osas, millega on tõendatud

Aleksandr Opikovi süüteokoosseisu subjektiivne külg. Otsus käsitleb küll formaalselt teo

kirjeldust, kuid ei selgita, mil viisil on tõendatud, et Aleksandr Opikov oma tegevusega soovis

eksponeerida ülaltoodud sümboleid agressiooniakti või sõjakuritegusid toetaval viisil. Teisel

pildil kujutatu kohta märkis kaitsja, et kindlasti ei ole tavapärase omaaegse filmiplakati puhul

tegemist genotsiidi või agressiooni õigustava sümboliga.

3. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha 3. detsembril 2024.

Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et välja toodud

põhjendused ei ole piisavad, et kohtuvälise menetleja lahendit tühistada või lõpetada.

Alaeksandr Opikovi Facebooki konto on avalik ja kuvatõmmiste tegija ei kuulu menetlusaluse

isiku sõbralisti, mis tähendab, et tegemist ei ole kinnise sõprade ringis jagatava

informatsiooniga. Vastavalt KarS § 15 lg 3 on väärteo puhul karistatav ka ettevaatamatusest

toime pandud tegu, seega isegi kui Aleksandr Opikovi teos ei olnud ettekavatsetust või

sügavamat eesmärki konkreetselt sõjasümboolikat avalikult eksponeerida, siis ka

ettevaatamatusest toime pandud teo puhul on subjektiivne koosseis täidetud. Kuna aga

veebipolitseinik pööras Aleksandr Opikovi tähelepanu tema avalikul Facebooki lehel

demonstreeritud ebasobilikele sümbolitele ja palus need eemaldada, millele menetlusalune

isik vastas hoopis erinevate paragrahvidega, mitte ei eemaldanud postitusi, siis on selge, et

tegemist ei pruugi olla mitte ettevaatamatusest toime pandud teoga, vaid isik sooviski selliseid

fotosid oma kontol demonstreerida. Eesti Vabariigis on väga ühemõtteliselt hukka mõistetud

kõikide Venemaa Föderatsiooniga seotud sümbolite kasutamine ja demonstreerimine. Selle

alal kuuluvad nii Georgi lint, kui ka Venemaa dessantvägede või sõjaväega seotud fotod ja

muud kujutised. Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Aleksandr Opikov on

toime pannud talle süükspandava rikkumise ning talle määratud karistus on igati korrektne ja

proportsionaalne. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Kaitsja kulud jätta menetlusaluse isiku kanda. Kohtuväline

menetleja on nõus asja arutamisega nii suulises kui ka kirjalikus menetluses.

4. 20. jaanuaril 2025 toimunud istungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde. Ta selgitas korduvalt,

et on patsifist, tal ei ole mingisuguseid suhteid Venemaaga. Vaidlusalused pildid on väga

vanad. Tema ei ole pilte sihilikult levitanud, need pildid jäid Facebooki ja kerkisid üles nagu

ka mitmed teised pildid Facebookis mälestustena. Temale teadaolevalt said tema kontol

olevaid postitusi näha vaid sõbrad. Ta peab võimalikuks, et petturid võisid lahti muukida

konto ja siis näevad tema pilte kõik. Aleksandr Opikov väitis, et politseiametnik Alik Säde

esitles ennast naisterahvana ja saatis sõbrakutse, millega viimane nõustus. Seetõttu oli

politseiametnikul võimalik tema kontol olevaid pilte näha. Hiljem kohtu küsimustele vastates

märkis kaebaja, et politseiametnikel on õigus minna ükskõik millisele, sealhulgas tema

kinnisele, kontole ja sealt valida pilte. Aleksandr Opikov tunnistab, et esimesel pildil, kus ta

on XXX ja XXX, on tal rinnaku piirkonda kinnitatud püha Georgi lint. Pilt on tehtud 5. mail

2017. Pildi alumises osas on kirjutatud „head võidupüha! 9. mai.“, kuid seda ei ole väidetavalt

lisanud Aleksandr Opikov. Kohtuväline menetleja selgitas, et pildi raam ei teki mitte ainult 9.

mai puhul, vaid ka kõikide teiste tähtpäevade puhul, Facebook pakub vanu mälestusi ja pakub

sinna ümber raame. Näiteks 9. mail võib juhtuda nii, et Facebook laob lehele mitu erinevat

raamivarianti

9. mai kohta ja kasutaja saab ise valida oma pildile sobiva. Kinnituse, et valitud raam pildile

tekib, peab andma inimene ise. Samuti nagu ka kinnituse, et pilt tekiks tema ajajoonele ja ta

tekiks selle raamiga. Menetlusalune isik kinnitas, et 2017. aastal ta sellise raami kinnitas.

Teise pildiga seoses, kus on Ukraina näitleja, hävituslennuk, Prantsusmaa lipuvärvid ja

viisnurk, selgitas kaebaja, et tõenäoliselt on keegi talle selle pildi saatnud, ta on selle vastu

võtnud ja oma Facebook kontole jätnud. Pildil olev lennuk ei sümboliseeri tema jaoks midagi,

kuna ta ei tähista 9. maid. Seda tähistas tema XXX. Sel hetkel, kui ta ennast pildistada lasi,

tähistas ta 9. maid, sest on kasvanud Nõukogude Liidus ja siis oli selline pidu nagu võit

fašismi üle. Ta ei tea, kuidas 9. mail 2023 need pildid tema Facebooki avakuvale jõudsid.

Vastuseks küsimusele, miks ta pärast veebipolitseiniku pöördumist pilte ei eemaldanud,

selgitas Aleksandr Opikov, et tema poole pöördutakse iga päev ja ta ei teagi, kes need on või

keda uskuda. Ta ei mäleta, et temaga oleks keegi Messengeris sõnumite teel ühendust võtnud

ja palunud vaenulik sümboolika eemaldada. Menetlusalune isik pidas võimalikuks, et keegi

kirjutas sellises keeles, mis on tema jaoks arusaamatu. Hiljem selgitas ta, et kõnealuse

pöördumise puhul tundis ta, et teda ähvardatakse. Pildid on ka praegu kustutamata.

Karistusega seoses märkis Aleksandr Opikov, et tegemist on suure summaga, mida ta ei ole

võimeline tasuma, XXX, XXX. Ta elab XXX kuuluvas korteris, igakuised väljaminekud on

XXX eurot ja sissetulekud XXX eurot. Puuduoleva summa laenab.

5. Tunnistaja A. S., Politsei- ja Piirivalveameti veebipolitseinik, selgitas, et ta sai 9. mail

teateid mitmelt erinevalt isikult (kes ei ole tema asutuse töötajad), kelle õigustunnet riivasid

Aleksandr Opikovi kontol nähtav sümboolika, s.o Georgi lindiga fotod. Kes täpselt pöördus,

seda ei ole õnnestunud hiljem tuvastada, kuna pöördujaid oli sellel päeval palju. Tunnistaja

läks Aleksandr Opikovi kontot vaatama oma tööalase Facebooki kontoga ja nägi ise ka

süüteokirjelduses märgitud postitusi. Ta tundis, nagu ka tema poole pöördujad, et see

sümboolika ei ole meie riigiga seotud ja on vaenulik. Aleksandr Opikov ei ole Facebookis

tema sõbralistis. Postitused olid avalikud. Veebipolitseinik võttis Aleksandr Opikoviga

ühendust tutvustades ennast veebipolitseinikuna ja palus tal postitused eemaldada viidates

sellele, et tegemist on vaenulike postitustega, mis on Eestis keelatud. Vastuseks saatis

Aleksandr Opikov talle põhiseadusest mõned väljavõtted, mille peale tunnistaja vastas

menetlusalusele isikule samuti mõnede paragrahvidega põhiseadusest ja ütles, et

korrakaitseseadus on täitmiseks. Aleksandr Opikov ei eemaldanud pilte, mistõttu saatis ta asja

edasi menetlemiseks. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas tunnistaja, et temale teadaolevalt

sümboliseerib Georgi lint Tsaari Venemaa võidu tähistust. II maailmasõjas oli agressorriik

Venemaa. Tunnistaja selgitas veel, et kui Facebooki lehele pildid postitada, siis need jäävad

ajaliselt järjekorras üles. Facebooki avakuvale kuvatakse pilte, mis on varasemalt postitatud

ilma, et inimene selleks midagi tegema peaks, aga Facebook võimaldab varasemaid postitusi

ka esile tõsta. Aleksandr Opikov on mälestused esile tõstnud, ta pidi postitusi jagama, et need

tema Facebooki avalehel oleksid. Pilt on kuskil 3–5 aastat tagasi tehtud ja 9. mail 2023 kell

14.28 on Aleksandr Opikov uuesti pildi oma lehe peal esile tõstnud. Tunnistaja näitas kohtule

ning menetlusalusele isikule oma telefonist, kuidas tunnistajal kuvab Aleksandr Opikovi

Facebooki profiil ning tunnistaja enda profiili, et tõendada, et menetlusalune isik ei ole tema

sõbralistis ja tunnistaja profiil on tööalane.

6. Kaitsja viitas Harju Maakohtu 28. novembri 2024 otsusele väärteoasjas 4-24-2489. Kaitsja

märkis, et praeguses menetluses on vaidlus, et millal täpselt pildid üleval rippusid, kas need

olid kättesaadavad piiramatule isikute ringile ja kas isik reageeris sellele adekvaatselt, kui

keegi politseitöötajana esinenud isik käskis need sealt maha võtta. Kaitsja arvates ei oma see

kõik aga tähtsust. Asi on põhimõttes ja nii rahvusvahelise õiguse normide kui õiguse üldise

mõtte moonutamises. Seda moonutatakse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2023

otsusega väärteoasjas nr 4-22-3610 punktis 10, mis ütleb, et käesoleva väärteokoosseisu

seisukohalt ei ole vahet, kas rahvusvaheline kuritegu, mille toetuseks või õigustuseks sümbolit

avalikult eksponeeritakse, on kohtu otsusega tuvastatud või mitte. Sama otsuse punkt 13

selgitab, et Eesti Vabariik on ühemõtteliselt mõistnud hukka Venemaa Föderatsiooni sõjalise

sissetungi Ukrainasse ja tunnistanud selle kuriteo. Kaitsja arvates ei ole isegi tõsikindlalt

tuvastatud, kes Gruusia sõja põhjustas. Kaitsja loodab kainele mõistusele, Aleksandr Opikov

on XXX, kõik XXX sõdivad Ukrainas. Selle, miks Aleksandr Opikov õiguskuulekat käitumist

üles ei näidanud ja maha ei võtnud postitusi, paneb kaitsja tema XXX. Kaitsja on täiesti

kindel, et ka XXX võib teatud trots tekkida. Kui pildid esmakordselt üles riputati, siis ei

kehtinud seadusesäte, mille rikkumist Aleksandr Opikovile ette heidetakse. Kaitsja arvates

puudub objektiivne külg, subjektiivne külg nii tahtluses kui ettevaatuses. Ettevaatamatusest

saab ka neid asju toime panna. Kaitsja palub otsus ära tühistada ja selle asja menetlus üldse

lõpetada.

7. Kohtuväline menetleja oli kohtuvaidlustes seisukohal, et Aleksandr Opikov on toime

pannud temale etteheidetava süüteo. Rikkumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 1511 lg 1

järgi. Teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega puuduvad kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamiseks alused ja põhjused. 9. mail 2023 oli Aleksandr Opikov

nimelisel Facebooki kasutajakontol avalikult jagatud fotosid, mille juures oli ka kirje, et need

on mälestusena jagatud. 27. juulil on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt avas

uurija Facebooki avaliku lehekülje, sisestas sinna Aleksandr Opikovi nime ja

kasutajaprofiilile liikudes (kuvatõmmis number 1) oli võimalik vajutada sinisele lingile „lisa

sõber“. Teisisõnu ei kuulunud Aleksandr Opikov uurija sõbralisti ja avalehel oli võimalik see

isik enda sõbraks lisada. See omakorda tähendab, et kõik need fotod, mida asitõendi

vaatlusprotokollis esile tuuakse, on avalikus keskkonnas kättesaadav. Uurija leidis kaks fotot,

üks on pildistatud aastal 2014, aga avalikul lehel jagatud teisipäeval, 9. mail 2023 kell 14.28.

Foto uuesti jagamiseks on Facebookis protseduur, kus Facebook pakub fotosid, vanu

mälestusi, ja küsib, et kas kasutaja soovib jagada oma vana mälestust ja kui isik soovib, siis ta

saab seda jagada oma Facebooki lehel. Lisaks on võimalik valida, kas fotot jagada avalikult

või sõprade ringis. Antud asjas on näha, et neid on jagatud avalikult. Sama on ka teise fotoga,

ka seda on samamoodi jagatud avalikult teisipäeval, 9. mail 2023. Vaatlusprotokollis kohaselt

olid need fotod avalikult kättesaadavad ka veel 7. juulil 2023. Kohtuväline menetleja leiab, et

tegemist on rikkumisega, mille puhul inimene ei ole väljendanud kahetsust ega ei ole ka muid

kergendavaid asjaolusid, seega on keskmises määras mõistetud karistus piisavalt mõjus ja

motiveeriv, et mitte samalaadseid uusi väärtegusid toime panna. Menetlusalune isik peab

mõistma, et sellised teod ei ole aktsepteeritavad Eesti õigusruumis. Kokkuvõttes palub

kohtuväline menetleja jätta Aleksandr Opikovile määratud karistus jõusse ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Lisaks kaitsjakulud jätta menetlusaluse isiku kanda.

KOHTU SEISUKOHT

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Aleksandr Opikovile ette agressiooniakti,

genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalikku

eksponeerimist neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Nimelt pöördus Aleksandr Opikov

sotsiaalvõrgustikus Facebook 9. mail 2023 avalikkuse poole postitades enda Facebooki

kasutajakonto Aleksandr Opikov ajajoonel mälestustena kuvatud kaks pilti, kus on kujutatud

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu sümboolikat – Püha Georgi lint (edaspidi pilt 1),

Yakovlev Yak tüüpi hävituslennuk viisnurkadega, Nõukogude Liidu õhuväe ohvitseri

vormimüts (edaspidi pilt 2). Sellega eksponeeris Aleksandr Opikov avalikult

agressiooniaktiga seotud sümboleid. Aleksandr Opikov jagas postitusi sotsiaalmeedias

avalikult 9. mail 2023, kui Venemaa Föderatsioonis tähistatakse võidupüha. Seega selle päeva

puhul edastatud õnnitlustega (avaliku postituse teel) väljendas ta toetust Venemaa

Föderatsioonile, ehk agressorriigi sõjaväe ideoloogiale, selle eesmärkidele ning meetoditele.

10. Menetlusalune isik tunnistab, et viidatud pildid pärinevad tema Facebooki kasutajakontolt,

selles vaidlust ei ole. Aleksandr Opikov tunnistab, et esimesel pildil, kus ta on XXX ja XXX,

on tal rinnaku piirkonda kinnitatud püha Georgi lint. Pilt on tehtud 5. mail 2017. Pildi

alumises osas on kirjutatud „head võidupüha! 9. mai.“, kuid seda ei ole väidetavalt lisanud

Aleksandr Opikov. Kohtuistungil selgus, et Facebook ise pakub erinevate tähtpäevade puhul

piltide ümber raame, mille vahel isik saab valida. Kinnituse, et pilt tekiks valitud raamiga

tema konto ajajoonele tuleb isikul ise anda. Menetlusalune isik kinnitas, et 2017. aastal ta

sellise raami kinnitas.

11. Teise pildiga seoses selgitas menetlusalune isik, et sellel on Ukraina näitleja,

hävituslennuk, Prantsusmaa lipuvärvid ja viisnurk. Pildi on talle tõenäoliselt keegi saatnud, ta

on selle vastu võtnud ja oma Facebook kontole jätnud. Foto on lisatud 9. mail 2021.

12. Vaidlust ei ole selleski, et nimetatud kaks pilti olid Aleksandr Opikovi Facebooki kontol

olemas veel 7. juulil 2023.

13. Vaidlus on selles, kuidas ilmusid pildid 9. mail 2023 Aleksandr Opikovi Facebooki

ajajoonele, kellel oli nendele piltidele ligipääs ja kas pildid sisaldavad sümboleid, mis on

käsitletavad agressiooni, genotsiidi, inimsusevastast kuritegu või sõjakuriteo

toimepanemisega seotud sümboliga. Sealt edasi on vaidlus ka selles, kas Aleksandr Opikov

on neid avalikult eksponeerinud neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Tähelepanu juhtis

kaitsja sellelegi, et pildid on Aleksandr Opikovi Facebooki kasutajakontole lisatud veel enne

kui hakkas kehtima KarS § 1511 ehk seadusesäte, mille rikkumist kaitsealusele ette

heidetakse.

14. Kohtu jaoks on veebipolitseinik Alik Säde ütluste ja asjas koostatud vaatlusprotokolli

põhjal võimalik tuvastada, et Aleksandr Opikovi Facebooki ajajoonele ilmusid

väärteoetteheites nimetatud kaks pilti 9. mail 2023 seepärast, et Aleksandr Opikov need sinna

mälestustena jagas või esile tõstis, ükskõik kumba pidi seda tegevust nimetada, ning et need

pildid olid avalikult kättesaadavad. Tunnistaja A. S. kinnitas kohtule, et Facebook ise pilte

inimese ajajoonele/avakuvale ei pane, selleks peab inimene ise pildi või pildid nö esile tõstma

või jagama. Tunnistaja sõnu kinnitab 27. juulil 2023 koostatud vaatlusprotokoll, täpsemalt

selle kolmandale lehele lisatud kuvatõmmis number kolm. Sellelt kuvatõmmiselt on

tuvastatav, et Aleksandr Opikov jagas teisipäeval, 9. mail mälestust ja selleks mälestuseks oli

väärteoetteheites ära toodud pilt 1. Vaatlusprotokolli järgmisel, ehk neljandal leheküljel on ära

toodud kuvatõmmis number 4, millelt on näha, et jagatud mälestus on avalik. Pildi jagamise

täpne aeg on selgunud arvutihiire liigutamisel kuupäeva 9. mai peale ja pildi jagamise

avalikkus arvutihiire liigutamisel maakera ikoonile. Kuvatõmmiselt number 5 on tuvastatav,

et pildi 2 jagas Aleksandr Opikov samuti teisipäeval, 9. mail 2023 kell 14.28 ning et ka see

pilt oli tema Facebooki kontol avalik (kuvatõmmis number kuus). Lisaks selgitas veenvalt

veebipolitseinik Alik Säde, et tema 9. mail 2023 end Aleksandr Opikovi sõbraks saada ei

palunud ega selleks ka luba saanud, vaid pildid olid temale nähtavad Aleksandr Opikovi

avalikus profiilis.

15. Kohus on seisukohal, et Aleksandr Opikov eksponeeris 9. mail 2023 agressiooniaktiga

seotud sümboleid, millega ta väljendas oma toetust Venemaa Föderatsioonile kui

agressorriigile, mh selle sõjaväe ideoloogiale, eesmärkidele ja meetoditele.

16. Seisukoha kujundamisel on kohus aluseks võtnud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

9. märtsi 2023 lahendis 4-22-3610 toodud seisukohad, millised on kokkuvõtvalt järgmised.

KarS § 1511 objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu: a) agressiooniakti,

genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit; b)

sellise sümboli avalikku eksponeerimist; c) agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase

kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist. Avalikuks eksponeerimiseks tuleb lugeda

tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata

arvule isikutele (nt avalik internetigrupp) või konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste

kutseteta koosolek). Nii seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega,

kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn

keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli

eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev või ajaline distants mõnest sündmusest),

kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon) ja viisi (nt svastika käesidemel või

kujutis svastika viskamisest prügikasti). Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud

kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest,

kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt

informeeritud kõrvaltvaatajal (nt Z-tähe ja Georgi lindi üheselt arusaadav seos Vene

Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu). Kõnesoleva väärteokoosseisu seisukohalt ei ole

seejuures vahet, kas rahvusvaheline kuritegu, mille toetuseks või õigustuseks sümbolit

avalikult eksponeeritakse, on kohtuotsusega tuvastatud või mitte.

17. Vaatamata kaitsja alternatiivsele ajalookäsitlusele ja arvamusele Riigikohtu seisukohtade

osas on kohtu jaoks ilmne, et ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest

keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal tekib Georgi lindi, 9. mai, viisnurkadega

hävituslennuki ja Nõukogude Liidu sõduri eksponeerimisel 9. mail üheselt arusaadav seos, et

selliste märkide avalikult eksponeerimisega õigustatakse ja toetatakse agressorriigi Venemaa

Föderatsiooni sõjakuritegusid. Ehk et rõhutada tuleb nii nende märkide/sümbolite iseseisvat

tähendust, aga ka nende eksponeerimise aega, ehk et 9. maid. Üldteada on asjaolu, et

võidupüha ehk võidupäev (vene keeles День Победы) on tähtpäev, millega tähistatakse

liitlasvägede võitu teises maailmasõjas natsionaalsotsialistliku Saksamaa üle. Eestlastele

tähendab aga Teine maailmasõda vägivaldseid repressioone, kaotust ja okupatsiooni. Seega,

kui Aleksandr Opikov soovis oma piltide/märkide/sümbolite abil head võidupüha, avaldas ta

kohtu arvates toetust ideoloogiale, mida kandis Nõukogude Liit Teises maailmasõja kui ka

sellele, mida kannab Venemaa Föderatsioon mistahes sõjalisest agressioonides suveräänsete

riikide vastu ka praegu, ennekõike agressioonis Ukrainas. Internetigrupis Facebook avalikult

pilte jagades tegi ta eksponeeritavad sümbolid nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks

määramata arvule isikutele, ehk et eksponeeris neid avalikult KarS § 1511 lg 1 mõttes.

18. Seega on kohtu arvates Aleksandr Opikovile etteheidetud väärteo toimepanemine

tõendatud. Aleksandr Opikov täitis sellega KarS § 1511 lg 1 objektiivse koosseisu. Koosseisu

täitis Aleksandr Opikov 9. mail 2023. Seega ei ole asjakohane ka kaitsja etteheide, et pildid

lisas Aleksandr Opikov oma Facebooki enne KarS § 1511 kehtima hakkamist.

19. Subjektiivse koosseisu osas märgib kohus, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteo puhul

karistatav ka ettevaatamatusest toime pandud tegu. Ehk et kui Aleksandr Opikovi teos ei

olnud ettekavatsetust või sügavamat eesmärki konkreetselt sõjasümboolikat avalikult

eksponeerida, siis ka ettevaatamatusest toime pandud teo puhul on subjektiivne koosseis

täidetud. Käesolevalt on kohus seisukohal, et tegemist on vähemalt kaudse tahtlusega toime

pandud süüteoga KarS § 16 lg 4 mõttes.

20. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja

süüteo õigesti kvalifitseerinud.

Karistus

21. KarS § 1511 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Kohtuvälise menetleja otsusega on Aleksandr Opikovile määratud karistuseks rahatrahv 150

trahviühikut ehk 600 eurot. Seega on karistus määratud sanktsiooni keskmises määras.

22. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel

arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

23. Kohtuväline menetleja on võtnud arvesse, et menetlusalusel isikul on mitmed kehtivad

karistused nii kuritegude kui väärtegude eest, kuid varasemad samalaadsed rikkumised

puuduvad. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud, et menetlusalune isik ei ole oma teo

osas väljendanud kahetsust ega mõistnud enda tegevust hukka.

24. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja

vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust raskendavaid või karistust kergendavaid

asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mõistetav karistus

peab olema selline, mis paneb Aleksandr Opikovi mõtlema oma tegude üle. Tegemist ei ole

ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega, mis võiks

mõjutada Aleksandr Opikovi edaspidi samalaadsetest rikkumistest hoiduma. Mööda ei saa

vaadata sellestki, et vaatamata õigusrikkumisele tähelepanu juhtimisele politsei poolt ei

soostunud Aleksandr Opikov pilte oma Facebooki lehelt eemaldama, vaid asus ennast

õigustama. See omakorda näitab tema suhtumist toimepandud teosse ja karistus peab

omakorda peegeldama riigi hukkamõistu sellisesse suhtumisse.

25. Kokkuvõttes jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 1. novembri 2024

otsuse väärteoasjas nr 2780,23,004692 muutmata ja Aleksandr Opikovi kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtunik