2-24-143209/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis 11, 06 Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks viivis menetluskuludelt (100 eurot)
Legislator headnote
AI generated2-24-143209/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis 11, 06 Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks viivis menetluskuludelt (100 eurot)
Full text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-24-143209
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2025, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
AS Ühisteenused hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
69, 96 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490)
Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-post:
xxx
Kostja: X (isikukood XXX, elukoht: xxx, e-post xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks võlgnevus 35 eurot.
3. Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis 11, 06
eurot ja alates 04.01.2025 viivis põhinõudelt (35 eurot) kuni põhinõude täitmiseni
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulud
4. Jätta menetluskulud osaliselt X kanda.
5. Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks menetluskulud 100 eurot.
6. Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks viivis menetluskuludelt (100 eurot)
alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on
selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse
normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit
(TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 22.12.2021 sõiduautot XXXXXX AS Ühisteenused
poolt parkimist opereeritavas eraparklas Puškini, 17, Narva, parkimiskorralduse nõudeid
rikkudes, mille eest nõuab hageja parkimistrahvi 35 eurot. Parkimistingimused on näidatud
infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Hageja nõuab viivist alates 06.01.2022-
3.01.2025 summas 11, 06 eurot ja edaspidi viivised alates 4.01.2025 kuni põhinõude (35
eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti nõuab hageja VÕS
§-le 113² lg 2 p 1 alusel võla sissenõudmiskulu 20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista
põhivõla 35 eurot, viivise 11,06 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot ja viivised põhivõlalt (35
eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2. Parklasse sisenemisel loetakse lepingu tingimustega nõustunuks ja leping sõlmituks.
Leppetrahvi nr. 0258006972 koostamise hetkel sõidukil XXXXXX puudus parkimisluba.
Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 5.01.2022, seega muutus nõue sissenõutavaks alates
6.01.2022. Hageja esitas 26.11.2024 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millega
aegumine peatus (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Seega ei ole leppetrahvist tulenev nõue aegunud.
TsÜS § 70 näol on tegemist erinormiga TsÜS § 69 suhtes (Riigikohtu 25. aprilli 2012. a otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12). Hageja on saatnud 14.03.2022 meeldetuletuse kostja
rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Riigikohus on 06.12.2017 lahendis 2-15-3430 p 18
leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on
pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja
ja koha.
II KOSTJA VASTUS
3. Kostja hagi ei tunnista. Kostjale on esmakordselt teatavaks saanud väidetava rikkumise
asjaolud (sh kus ja millal väidetav rikkumine toimus) alles hagiavalduse materjalidega
tutvumisel. Selleks ajaks on väidetava rikkumise kuupäevast (22.12.2021) möödunud rohkem
kui 3 aastat ning hageja nõue on aegunud. Toodud kuupäeval mul ja minu abikaasal oli
notaritehing notari Tatjana Boitsova juures, kelle büroo asub A.Puškini 17 I. korrusel. Minu
abikaasa oli roolis ja parkis autot vabal parkimiskohale A. Puškini 17 elumaja hoovis
veendumuses, et tal on õigus maja hoovis parkida, kuna olime notaribüroo kliendid. Kostja ei
ole nõus sissenõudmiskulude nõudega, sest ei ole võlateatiseid enne 8.jaanuarit 2025 näinud.
4. Hagiavaldusele lisatud 6.04.2022 ja 24.11.2023 kuupäevaga võlateatiste kättetoimetamise
kohta tõendid puuduvad. 6.04.2022 kuupäevaga dokumendil märgitud aadressil (xxx) kostja
ei ela ega viibi (tegemist on maatükiga, kus asuvad poollagunenud ehitised). Kuigi
24.11.2023 kuupäevaga dokumendil märgitud aadress (xxx) on korrektne, puudub tõend selle
kohta, et võlateatis oleks kostjale kätte toimetatud. Kuna võlateatiste puhul puuduvad tõendid
nende kohaletoimetamise kohta, ei ole hageja tõendanud tahteavalduse edastamist. Hageja ei
ole kasutanud mõistlikke ja kättesaadavaid viise kostjaga ühenduse võtmiseks ega taganud, et
võlateated jõuaksid kostjani nõuetekohaselt (TSÜS § 69 lg 1). Selline tegevus ei vasta hea usu
ja mõistlikkuse põhimõtetele ning on tekitanud olukorra, kus kostjal ei olnud võimalik
õigeaegselt oma seisukohta kujundada ega vaidlust lahendada kohtuväliselt.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5. Arvestades hagi hinda 69, 96 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1
järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja
hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Kostja väitel käisid nad
22.12.2021 notar Tatjana Boitsova büroos, aadressil A.Puškini 17 ja parkisid abikaasaga oma
sõiduki elumaja hoovi. Seega selles osas vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et
leppetrahvi nr. 0258006972 koostamise hetkel sõidukil XXXXXX parkimisluba ei olnud.
Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega (VÕS § 158 lg 1). Hagejal on VÕS §-de 82 lg
7, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostjal oli leppetrahvi järgi
raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 35 eurot hagejale tasumata.
6. Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise
teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist
väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega
(RKTKo 3-2-1-75-10 p 14). Seega parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja
parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal
sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt
võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik)
kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 3-2-1-77-16 p 18). Kostja veendumus, et notaribüroo
klientidel on õigus maja hoovis parkida, leppetrahvi maksmise kohustusest ei vabasta.
7. Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt 07.02.2025 seisukohas esitatud fotodega, et hageja
opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise
parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks
sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud,
kuna rikkumisest (22.12.2021) on möödunud rohkem kui 3 aastat. Kohus nõustub hageja
seisukohaga, et hageja nõue ei ole aegunud. Nõude aegumise tähtaeg ei alga nõude
tekkimisest (rikkumisest), vaid nõude sisse nõutavaks muutumisest (TsÜS § 147 lg 1).
22.12.2021 leppetrahvi teatest nähtub, et trahvi tuleb tasuda 14 päeva jooksul, so. kuni
05.01.2022 ning järelikult algas leppetrahvi kolme aastane aegumistähtaeg (nõue muutus sisse
nõutavaks, VÕS § 82 lg 7) 06.01.2022 ja lõpeb 06.01.2025. Maksekäsu kiirmenetluse valdus
on kohtusse esitatud 26.11.2024 ning järelikult ei ole hageja nõue aegunud.
8. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud 20 eurot. Hageja on enne
kohtusse pöördumist saatnud kostjale 6.04.2022 ja 24.11.2023 võlateatised maksumusega 15
ja 5 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulud ei ole põhjendatud ja selles osas jääb hagi
rahuldamata. Asjaolu, et VÕS § 113² lg 1 p 1 anna õiguse nõuda sissenõudmiskulude
hüvitamist, ei tähenda seda, et kulud ei peaks olema põhjendatud. Hagile lisatud võlateatised
on identsed, kuid kohus ei näe põhjust, millest tulenevalt on esimese, so. 6.04.2022 eesti
keelse võlateatise maksumus 15 eurot ja teise, 24.11.2023 vene keelse võlateatise maksumus 5
eurot. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on võlateatised kostjale üldse
edastanud, ehkki sellise lepinguga seotud teate eesmärk on võlgnikule meelde tuletada tema
kohustust ja anda aega võlgnevuse tasumiseks.
Menetluskulud
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
(TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses
(TsMS § 174 lg 2).
TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskulud osaliselt hageja enda
kanda ja osaliselt kostja kanda (hageja tasutud riigilõiv 100 eurot).
Tarmo Tina
Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/