Legislator Case Law & Legislation
2-24-143209/7 AI generated

2-24-143209/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-24-143209/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis 11, 06 Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks viivis menetluskuludelt (100 eurot)

Legislator headnote

AI generated

2-24-143209/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis 11, 06 Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks viivis menetluskuludelt (100 eurot)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-143209

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

AS Ühisteenused hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

69, 96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-post:

xxx

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht: xxx, e-post xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks võlgnevus 35 eurot.

3. Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis 11, 06

eurot ja alates 04.01.2025 viivis põhinõudelt (35 eurot) kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud osaliselt X kanda.

5. Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks menetluskulud 100 eurot.

6. Välja mõista X’lt AS Ühisteenused kasuks viivis menetluskuludelt (100 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 22.12.2021 sõiduautot XXXXXX AS Ühisteenused

poolt parkimist opereeritavas eraparklas Puškini, 17, Narva, parkimiskorralduse nõudeid

rikkudes, mille eest nõuab hageja parkimistrahvi 35 eurot. Parkimistingimused on näidatud

infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Hageja nõuab viivist alates 06.01.2022-

3.01.2025 summas 11, 06 eurot ja edaspidi viivised alates 4.01.2025 kuni põhinõude (35

eurot) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti nõuab hageja VÕS

§-le 113² lg 2 p 1 alusel võla sissenõudmiskulu 20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõla 35 eurot, viivise 11,06 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot ja viivised põhivõlalt (35

eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Parklasse sisenemisel loetakse lepingu tingimustega nõustunuks ja leping sõlmituks.

Leppetrahvi nr. 0258006972 koostamise hetkel sõidukil XXXXXX puudus parkimisluba.

Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 5.01.2022, seega muutus nõue sissenõutavaks alates

6.01.2022. Hageja esitas 26.11.2024 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millega

aegumine peatus (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Seega ei ole leppetrahvist tulenev nõue aegunud.

TsÜS § 70 näol on tegemist erinormiga TsÜS § 69 suhtes (Riigikohtu 25. aprilli 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-151-11, p 12). Hageja on saatnud 14.03.2022 meeldetuletuse kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx. Riigikohus on 06.12.2017 lahendis 2-15-3430 p 18

leidnud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja

ja koha.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja hagi ei tunnista. Kostjale on esmakordselt teatavaks saanud väidetava rikkumise

asjaolud (sh kus ja millal väidetav rikkumine toimus) alles hagiavalduse materjalidega

tutvumisel. Selleks ajaks on väidetava rikkumise kuupäevast (22.12.2021) möödunud rohkem

kui 3 aastat ning hageja nõue on aegunud. Toodud kuupäeval mul ja minu abikaasal oli

notaritehing notari Tatjana Boitsova juures, kelle büroo asub A.Puškini 17 I. korrusel. Minu

abikaasa oli roolis ja parkis autot vabal parkimiskohale A. Puškini 17 elumaja hoovis

veendumuses, et tal on õigus maja hoovis parkida, kuna olime notaribüroo kliendid. Kostja ei

ole nõus sissenõudmiskulude nõudega, sest ei ole võlateatiseid enne 8.jaanuarit 2025 näinud.

4. Hagiavaldusele lisatud 6.04.2022 ja 24.11.2023 kuupäevaga võlateatiste kättetoimetamise

kohta tõendid puuduvad. 6.04.2022 kuupäevaga dokumendil märgitud aadressil (xxx) kostja

ei ela ega viibi (tegemist on maatükiga, kus asuvad poollagunenud ehitised). Kuigi

24.11.2023 kuupäevaga dokumendil märgitud aadress (xxx) on korrektne, puudub tõend selle

kohta, et võlateatis oleks kostjale kätte toimetatud. Kuna võlateatiste puhul puuduvad tõendid

nende kohaletoimetamise kohta, ei ole hageja tõendanud tahteavalduse edastamist. Hageja ei

ole kasutanud mõistlikke ja kättesaadavaid viise kostjaga ühenduse võtmiseks ega taganud, et

võlateated jõuaksid kostjani nõuetekohaselt (TSÜS § 69 lg 1). Selline tegevus ei vasta hea usu

ja mõistlikkuse põhimõtetele ning on tekitanud olukorra, kus kostjal ei olnud võimalik

õigeaegselt oma seisukohta kujundada ega vaidlust lahendada kohtuväliselt.

III KOHTU PÕHJENDUSED

5. Arvestades hagi hinda 69, 96 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1

järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja

hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Kostja väitel käisid nad

22.12.2021 notar Tatjana Boitsova büroos, aadressil A.Puškini 17 ja parkisid abikaasaga oma

sõiduki elumaja hoovi. Seega selles osas vaidlust ei ole. Vaidlust ei ole ka selles, et

leppetrahvi nr. 0258006972 koostamise hetkel sõidukil XXXXXX parkimisluba ei olnud.

Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega (VÕS § 158 lg 1). Hagejal on VÕS §-de 82 lg

7, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostjal oli leppetrahvi järgi

raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 35 eurot hagejale tasumata.

6. Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise

teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist

väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega

(RKTKo 3-2-1-75-10 p 14). Seega parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja

parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal

sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt

võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik)

kasutada tasu eest parkimisala (RKTKo 3-2-1-77-16 p 18). Kostja veendumus, et notaribüroo

klientidel on õigus maja hoovis parkida, leppetrahvi maksmise kohustusest ei vabasta.

7. Kohus loeb tuvastatuks hageja poolt 07.02.2025 seisukohas esitatud fotodega, et hageja

opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise

parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks

sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud,

kuna rikkumisest (22.12.2021) on möödunud rohkem kui 3 aastat. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et hageja nõue ei ole aegunud. Nõude aegumise tähtaeg ei alga nõude

tekkimisest (rikkumisest), vaid nõude sisse nõutavaks muutumisest (TsÜS § 147 lg 1).

22.12.2021 leppetrahvi teatest nähtub, et trahvi tuleb tasuda 14 päeva jooksul, so. kuni

05.01.2022 ning järelikult algas leppetrahvi kolme aastane aegumistähtaeg (nõue muutus sisse

nõutavaks, VÕS § 82 lg 7) 06.01.2022 ja lõpeb 06.01.2025. Maksekäsu kiirmenetluse valdus

on kohtusse esitatud 26.11.2024 ning järelikult ei ole hageja nõue aegunud.

8. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka sissenõudmiskulud 20 eurot. Hageja on enne

kohtusse pöördumist saatnud kostjale 6.04.2022 ja 24.11.2023 võlateatised maksumusega 15

ja 5 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulud ei ole põhjendatud ja selles osas jääb hagi

rahuldamata. Asjaolu, et VÕS § 113² lg 1 p 1 anna õiguse nõuda sissenõudmiskulude

hüvitamist, ei tähenda seda, et kulud ei peaks olema põhjendatud. Hagile lisatud võlateatised

on identsed, kuid kohus ei näe põhjust, millest tulenevalt on esimese, so. 6.04.2022 eesti

keelse võlateatise maksumus 15 eurot ja teise, 24.11.2023 vene keelse võlateatise maksumus 5

eurot. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et hageja on võlateatised kostjale üldse

edastanud, ehkki sellise lepinguga seotud teate eesmärk on võlgnikule meelde tuletada tema

kohustust ja anda aega võlgnevuse tasumiseks.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

(TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus hageja menetluskulud osaliselt hageja enda

kanda ja osaliselt kostja kanda (hageja tasutud riigilõiv 100 eurot).

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/