4-24-2316/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-2316

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2025.a, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-2316

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Liivo

Sekretär

Julia Senkevitš

Kaebuse sisu

Andrus Eirand kaebus kohtuvälise menetleja 28.06.2024 otsuse

peale väärteoasjas 2317,24,004650.

Kaebuse esitaja

Andrus Eirand, ik: 37911080272, elukoht: xxx,;

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja

J. A.

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Andrus Eirandi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 28.06.2024 otsusele nr 2317,24,004650

Andrus Eirandi karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses s.o 600 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

2. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600

eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates

30.01.2025 kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011

SEB

Pank,

EE932200221023778606

Swedbank,

EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS.

Kohustuslik on märkida viitenumber 10220245048613.

3. Määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 3-kuuline

tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul oma juhiloa

loovutama Transpordiametile.

5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaegu,

saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile,

millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on

kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 25. veebruaril

2025.a.

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohtumäärusele on VTMS § 189, 190 alusel ja VTMS § 192 ja 193 sätestatud korras ja

tähtaja jooksul kohtumenetluse poolel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on

piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus

määruse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui

kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi

teada saama.

Asjaolud, kohtumenetluse poolte seisukohad ja menetlus kohtus:

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 28.06.2024 otsusega väärteoasjas 2317,24,004650

karistati A. Eirandit Liiklusseadus § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise

eest. A. Eirandile heidetakse ette, et ta 06.06.2024 kell 10:07 ajal Tallinns, Turu plats 5 juures

juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg.

2.

28.06.2024 esitas A. Eirand Harju Maakohtule kaebuse leides, et kohtuvälise

menetleja otsus tuleb tühistada kuna ta ei ole sõidukit joobes peaga juhtinud. Selgitab, et oli

100% kaine kui poodi sõitis, käis poes SuperAlko, ostis endale õlu ja suitsu, istus autosse ja

jõi 0.3 l viina ja otsustas siis koju jalutada kuna värske õhk on parem kui auto. Kaebaja sai

jalutada 300 m kui politsei tema juurde jõudis ja süüdistas joobes sõitmises. Kaebaja leidis, et

politseil ei ole tõendeid tema purjus peaga sõidust.

3. Kohtus jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde juba kaebuses toodud asjaolude

põhjendustel selgitades juurde, et ei ole väga kaua aega joobes peaga sõidukit juhtinud ja tol

päeval, mil rikkumist ette heidetakse oli kaebaja olnud joonud juba 2 nädalat, millise perioodi

jooksul ta väga palju ei söö. Kaebaja selgitas, et tal on autos alkomeeter ja enne sõitu ta

kontrollis, kas ta on kaine. Poodi sõitis kaebaja eesmärgiga õlut juurde osta, kirjeldas, et

tundis end halvasti. Suitsu võttes autost märkas, et auto kindalaekas oli mingi sõbra viin mida

ta halva enesetunde leevendamiseks jõi. Siis kuna oli ilus ilm ja värske õhk otsustas kaebaja

koju jalutada mõttega, et ehk läheb enesetunne paremaks. Seejärel tulid tema juurde

politseinikud, kes süüdistasid, et ta on purjus peaga sõitnud autoga ja kaebaja sõnul polnud

neil ühtegi asitõendit, et ta seda teinud on. Kaebaja oleks olnud nõus, kui nad oleks tabanud ta

autoroolist, kinni võtnud ja puhuma pannud kuid sellega, et nad võtsid ta kinni kuskil metsa

alt ja ütlevad, et ta sõitis joobes on kaebaja jaoks arusaamatu. Peale asjatundja kuulamist

kohtus selgitas A. Eirand, et ta oli juba kolm nädalat õlut joonud ja mitte midagi söönud.

Hommikul oli ta kaine, aga ilmselgelt alkohol on sees. A. Eirand selgitas, et ta puhus nulli,

sõitis poodi ja poest välja astudes parkis sõiduki paremini, siis leidis viina ja jõi seda ning siis

2

otsustas jalutades koju minna. A. Eirand arvas asjatundja jutu peale, et kuna tal oli põhi all siis

see viina joomine tõstis näidu üles (vt 07.01.2025 kohtuistungi protokoll lk 1-2).

4. Kohtuvälise menetleja küsimustele kohtus vastas kaebaja, et enne kui ta otsustas koju

hakata jalutama pani ta auto käima, tal oli vajalik parkida auto otsemaks. Kaebaja selgitab, et

juhtinud autot, pani vaid auto otseks. Peale seda avastas kindlalaekast viina ja jõi seda ja siis

ja siis mõtles, et läheb kõnnib jalgsi koju. Enne 06.06 tarbis kaebaja oma sõnul alkoholi

viimati 05.06 päeval. Hommikul ei tarvitanud, kuna tal ei olnud kodus, sellepärast õlle järgi

läkski kuid enne juhtima asumist kontrollis oma joovet temal olnud alkomeetriga, mis näitas

nulli.

5. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebaja süü on tõendamist leidnud.

Kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab üld -ja

eriprimitiivseid eesmärke ning vastab menetlusaluse isiku süü suurusele, mistõttu palus

kohtuväline menetleja kohtul jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Kohtu järeldused:

6. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse

peale esitatud kaebuse lahendamisel väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid ja lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused.

7. A. Eirandile heidetakse ette LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemist, mille kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg. A. Eirandile heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist juhile

keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui

0,74 mg.

8. Käesolevas asjas ei vaidle menetlusalune isik ega kohtuväline menetleja selle üle, et

A. Eirand juhtis 06.06.2024 hommikupoolikul ajaperioodil kell 10.00-10:07 Tallinnas, Torni

tänavalt Turu plats 5 juurde mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX. Vaidlus

seisneb selle üle, kas A. Eirand juhtis mootorsõidukit ajal, mil tema organismis oli p 7

nimetatud vahemikus alkoholi.

9. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel kuulas kohus üle tunnistaja kaebaja elukaaslane

M.T., kellele selgitati õigust loobuda ütluste andmisest KrMS § 71 lg 1 järgi kuid tunnistaja

soovis kohtus ütlusi anda. Tunnistaja selgitas, et ta oli väsinud ja kurnatud A. Eirandi mitu

nädalat kodus kestnud alkoholi tarbimisest -nimetas, et A. Eirand oli tsüklis. Tunnistaja

kirjeldas, et A. Eirandi tsüklis olek on see, kui mees ei lähe tööle, ei aita kodustes toimetustes,

laste eest hoolitseda. Tsüklis viibides A. Eirand magab enamuse päevast, ärkab üles suitsu

tegemiseks, joomiseks keldris või õues või kusagil, läheb voodisse tagasi, magab edasi.

Ütluste kohaselt on A. Eirand tunnistajale selgitanud, et ta ei suuda joomist ise jätta, et kui

tekib olukord mil see on väljakannatamatu, siis tunnistaja kutsuks talle politsei, et füüsiliselt

arestimajas ei ole võimalik A. Eirandil edasi juua. Tunnistaja kirjeldas, et A. Eirand oli

eelmisel päeval tunnistaja käest tagasi nõudnud autovõtmed, mille tunnistaja tavaliselt ta käest

ära võtab, kui mehel on tsükkel. Tunnistaja andis autovõtmed A. Eirandile nõudmise peale

tagasi ja 06.06.2024 lahkus tunnistaja kodunt enne kella kümmet hommikul kui alkoholi poed

avatakse. Tunnistaja võttis ühe auto, mida A. Eirand ära ei tunne ja läks kodutänavas luurele,

et kas A. Eirand läheb poodi alkoholi järgi või ei lähe, sest tunnistaja teadis, et kodus tal

3

alkoholi enam ei ole. Pisut enne kella 10 läkski A. Eirand autoga liikvele, tunnistaja kirjeldas,

et üldjuhul ei ole A. Eirand hommikuti kaine, kuna ta oli nii pikalt järjest alkoholi tarbinud.

Tunnistaja helistas häirekeskusesse ja teatas arvatavast joobes juhist. Tunnistaja liikus A.

Eirandile järele, samal ajal oodates politseipatrulli. A. Eirand sõitis Nõmme turu juures

asuvasse parklasse ja läks seal asuvasse alkoholipoodi. Tunnistaja kirjelduse kohaselt jõudis

politsei selliselt, et A. Eirand ilmselt nägi politseiautot ning enam sõitma autoga ei läinud. A.

Eirand parkis auto korrektsemalt ära ja läks jalgsi kodu suunas, politseipatrull läks tema

juurde. Tunnistaja selgitas, et A. Eirand oli sõidukis peale poest välja tulekut väga lühikest

aega, võib-olla maksimaalselt paar minutut kui sedagi. Tunnistaja ei rääkinud A. Eirandiga tol

hommikul, lahkudes kodust enne kui A. Eirand ärkas, seega ei osanud ta kirjeldada kas

joobele viitavaid tunnuseid kodus olles mehel esines. Tunnistaja kirjeldas, et neil on töötav

alkomeeter, kuid ta ei teadnud kus see sel päeval oli, kas kodus kapis või autos. Tunnistaja

kirjeldab, et rahatrahv või lubade äravõtmine ei pane A. Eirandit tulevikus ka teistmoodi

käituma, kogu see asi on tunnistaja sõnul süvenev probleem aastate jooksul, mis läheb ainult

hullemaks. Tunnistaja sooviks A. Eirandit suunata mõnda sõltuvusravi programmi, mis võiks

olla palju tulemuslikum karistuse mõttes. Tunnistaja on kirjeldanud, et teatud hetkedel A.

Eirand ka ise tahab minna kuid see on senimaani jäänud rääkimise tasandile, pole jõudnud

tegudeni.

10. Kohtul ei ole põhjust tunnistaja ütlustes kahelda, kohtus antud ütlused langesid kokku

kohtueelses menetluses antud ütlustega selle erisusega, et kohtueelselt oli tunnistaja andnud

detailsemaid ütlusi, nimelt koos kellaaegadega. Kuivõrd kohtumenetlus toimus

märkimisväärselt hiljem ning tunnistaja andis ütlusi politseile kohapeal vahetult peale

sündmuse toimumist on mõistetav, et kohtumenetluse ajal ei juhtinud tunnistaja tähelepanu

täpselt kellaaegadele. Sarnaselt ei mäletanud kohtumenetluses detaile tunnistaja Kristi R.,

seega kasutab kohus kellaaegade tuvastamisel kohtueelses menetluses ütlustes öeldud

kellaaegu, mille üle kohtumenetluses vaidlust ei olnud.

11. Kohus loeb igakülgselt tuvastatuks, et A. Eirand juhtis mootorsõidukit oma kodu

juurest Torni tn 13 liikudes Turu plats 5 asuva alkoholipoe juurde hommikusel ajal, täpsemalt

kl 10 paiku. Selle üle ei ole ka vaidlust, seda kinnitab ka A. Eirand ise. Samuti on kinnitanud

nii A. Eirand kui tunnistaja, et A. Eirand oli joonud alkoholi järjest mitu nädalat, viibides

tsüklis. Kuigi tunnistaja ei suhelnud A. Eirandiga tol hommikul oli selliste joomaperioodide

jooksul tavaline olukord, et A. Eirand ei ole hommikuks kaineks saanud. Kuna tegemist on

oletusliku väitega selgitab kohus koosmõjus teiste tõenditega välja, kas A. Eirand võis

sõidukit juhtima asudes olla alkoholijoobe tunnustega või mitte.

12. Nagu sedastatud p 8, seisneb vaidlus selles, kas A. Eirand juhtides mootorsõidukit

06.06.2024 hommikul olles alkoholijoobes või mitte. Kaebaja väidab, et keegi ei näinud teda

sõidukit juhtimas olles alkoholijoobes ning tema ise veendus oma alkomeetrit kasutades, et oli

tol hommikul poodi sõites kaine ning joove tekkis tal alles siis kui ta parklas auto kindalaekast

leidis juhuslikult sõbra viinapudeli ning halva enesetunde leevendamiseks seda kiiresti jõi.

13. Kuivõrd tõepoolest ei tabatud A. Eirandit sõiduki roolist vahetult otse juhtimiselt vaid

mõned minutid hiljem, osutus vajalikuks välja selgitada, kas A. Eirandil tuvastatud

alkoholisisaldus väljahingatavas õhus sai tekkida mõne minuti jooksul parklas autos istudes ja

kanget alkoholi juues. Selleks pidas kohtuväline menetleja ning kohus vajalikuks kohtus üle

kuulata asjatundja, kes objektiivselt selgitab kuidas ning mis aja jooksul alkohol organismis

toimetab ning mis aitab kohtul kontrollida kaebaja poolt esitatud versiooni s.t välja selgitada,

kas A. Eirand võis olla sõiduki juhtimise ajal juhile keelatud seisundis või mitte.

4

14. Kohtus üle kuulatud asjatundja M.T. kirjeldas, et pärast alkoholi tarvitamist tavaliselt

hakkab alkoholi imendumine natukesel määral maost ja suurem osa alkoholist hakkab

imenduma kaksteistsõrmiksoolest. See tähendab seda, et kohe momentselt ei hakka kogu

alkohol imenduma, selgitades, et alkoholi jõudmine kaksteistsõrmiksoolde võtab aega, mis

tähendab seda, et pärast alkoholi tarvitamist selliseid esmaseid alkoholijoobele viitavaid

tunnuseid ja veres alkoholi sisalduse suurenemist hakatakse nägema umbes 15 minutit pärast

alkoholi tarvitamist. Asjatundja kirjelduse kohaselt hakkavad alles siis tekkima

alkoholijoobele viitavad tunnused. Asjatundja kirjeldas, et kui inimene ei ole söönud, siis

need tunnused ja alkoholi kontsentratsioon järjest suureneb umbes poole tunni kuni tunni aja

jooksul. Kui inimene tarvitab alkoholi koos söömisega, siis võib see imendumine kesta kuni

poolteist tundi, ehk kuni 90 minutit. Alkoholi sisaldus organismis sõltub sellest, kas inimene

on söönud või mitte. Alkoholi imendumise pind läheb söömisega koos natukene väiksemaks.

See tähendab, et toidu massiga on alkohol nagu segunenud, alkoholi imendumine võtab

natukene rohkem aega. Selle tõttu võtab siis koos toiduga tarvitatud alkoholi imendumine

aega kuni poolteist tundi s.t alkoholi imendumine on aeglasem ja alkoholijoobele viitavad

tunnused tekivad pikema aja jooksul. Asjatundja selgitas, et esimesed alkoholi joobele

viitavad tunnused tekivad umbes 15 minutit pärast alkoholi tarbimist. Asjatundja selgitas, et

platoo faas on see olukord kui alkohol on ära imendunud, ning siis näit ei muutu aja jooksul

märkimisväärselt. Nt kui võtta mitu vereproovi järjest, siis jääb alkoholi kontsentratsioon

enam vähem ühesuguseks. Näit veidikene kõigub, aga kui niimoodi võrrelda neid tulemusi,

siis need ei ole märkimisväärselt erinevad. Asjatundja selgitas, et teaduslikult, statistiliselt

erinevad näidud jäävad enam-vähem ühesuguseks. Samuti selgitas asjatundja, et kaheksa

minuti jooksul peale alkoholi tarbimist alkoholi joobele viitavad tunnused hakkavad alles

tekkima, ning kaheksa minuti jooksul ei ole tegelikult veel väliselt mitte midagi nähtav. Väga

üksikud asjad võib-olla jah, nt alkoholi lõhn suust, see on sellepärast, et suust on see alkohol

läbi käinud, aga mingeid muid joobele viitavaid tunnuseid mitte.

15. Vaidlus puudub selles, et A. Eirandi joovet mõõdeti kahel korral. Nähtuvalt kohtule

esitatud indikaatorvahendi protokollist puhus A. Eirand esmakordselt alkomeetrisse

Alcoquant 6020 nr A418900 06.06.24 kell 10:15, indikaatorvahendi näit kuvas 0.81 mg/l.

Teist korda puhus A. Eirand tõenduslikku alkomeetrisse Dräger Alcotest 7110 MK III EST

seeria nr ARDM-0085 samal päeval kell 10:24-10:28, lõplikuks näiduks jäi 0.79 mg/l, millest

tuleb maha arvestada laiendmääramatus 0.05 mg/l. Seega A. Eirandi joovet kontrolliti kahe

mõõtevahendiga 9 minutilise vahega ning tuvastatud näidud ei erinenud üksteisest

märkimisväärselt peale selle, et hilisem tuvastatud joove oli 0.02 mg/l väiksem. Mõlema

mõõtevahendi kasutamise kohta on koostatud protokollid, mis samuti esitati kohtule.

Nähtuvalt esitatud protokollidele olid politsei poolt kasutatavad mõõtevahendid

alkoholisisalduse kontrollimiseks väljahingavatavas õhus taadeldud (tunnistus nr TTRC-

24.00028) ja kontrollitud. Mõõtmist on läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast

seadet, seega pole kohtul alust kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses. Tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud

mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja

mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav.

16. Oluline kaebuse lahendamisel on asjaolu, et indikaatorvahendi kasutamise protokollist

nähtub, et A. Eirandil esinesid 06.06.24 kella 10:07 ajal ka välised joobeseisundile viitavad

tunnused nagu alkoholi lõhn suust, silmade punetus, suurenenud pupillid ning kergete

häiretega koordinatsioon. Käitumiselt oli A. Eirand rahutu ning ärritunud olekus.

Eelkirjeldatut kinnitas ka tunnistaja K. R., kes oli tol hommikul väljakutsele reageerinud

politseiametnik. K. R. meenutas kohtus ütlusi andes, et nad läksid Nõmmel, Araxes alkoholi

poe juurde, kus nägid kaugelt sõidukit, mille kohta väljakutse tuli. Nende juurde läks rääkima

tunnistaja M. T., kes samuti viitas parklas viibinud sõidukile Audi. Tunnistaja kirjeldas, et

5

nende jõudes tuli mees sõidukist välja ning hakkas kõndima, tunnistaja läks mehe juurde.

Kuivõrd tunnistaja ei mäletanud kohtuistungi toimumise ajal kõiki detaile tollest päevast oli

tunnistajal selgelt meeles A. Eirandi käitumine ning alkoholijoobele viitavad tunnused.

Tunnistaja kirjeldas, et kaebaja isiku nägu ja silmad olid punased, pupillid olid suured,

alkoholi lõhna oli tunda suust ja tal oli kott, kahjuks ei mäleta tunnistaja mis seal sees oli, aga

suust oli küll tunda alkoholilõhna. Tunnistaja kirjelduse kohaselt ei suutnud A. Eirand püsida

paigal, kohapeal - kõndis edasi-tagasi ja kui ta rääkis tunnistajaga, siis tunnistaja hinnangul oli

kõne kiire ja tujud vaheldusid olles kohati ülbe suhtumisega. Seega loeb kohus igakülgselt

tuvastatuks, et hetkel, mil politsei A. Eirandit kõnetas oli A. Eirandil silmnähtavad välised

alkoholijoobele viitavad tunnused.

17. Asjatundja selgitas, et üldiselt tõuseb alkoholisisaldus väljahingatavas õhus suhteliselt

lineaarselt. Kui kaebaja väidab, et jõi alkoholi alles seal parklas peale sõiduki ümberparkimist,

siis see oli sisuliselt üsna vahetult enne politsei poolt kinnipidamist. Seda kinnitab nii

tunnistaja M. T., kui ka tunnistaja K. R.. Asjatundja selgitas sedagi, et 10-15 minuti jooksul

peale alkoholi vahetut tarbimist ei ole veel märkimisväärselt midagi näha, selle ajaperioodi

möödudes hakkavad esmased alkoholijoobele viitavad tunnused alles tekkima ning tõusma

hakkab näit alles poole tunni kuni tunni möödudes kui olla söömata ning aeglasemalt kui olla

söönud. A. Eirand rõhutas korduvalt, et ei söönud n.ö tsüklis viibides midagi, ühel korral isegi

märkides, et õlu on tema leib ja üks pudel õlut on tema jaoks nagu pakk piima (vt 07.01.2025

kohtuistungi protokoll lk 3-4). On tuvastatud, et A. Eirand läks alkoholipoodi 10 paiku, mil

see avati, ning politsei jõudis kohale ajal, mil ta viibis poes. Tunnistaja K. R.i ütluste kohaselt

väljus A. Eirand poest ning kella 10:07 ajal nägi tunnistaja K. R. kuidas A. Eirand sõidukiga

parklas manööverdas, parkides sõiduki otseks. Ka tunnistaja M. T. selgitas, et A. Eirand oli

sõidukis peale poest välja tulekut väga lühikest aega, võib-olla maksimaalselt paar minutut

kui sedagi (vt käesoleva lahendi p 9). Seega kaebaja seisukoht, et ta jõi autos parklas olles

peale auto ümberparkimist sai olla vahetult peale kella 10:07. Kui esmane joobekontroll tehti

kella 10:15 ajal oli kaebaja joomise hetkest möödas mitte kauem kui 8 minutit, see aeg on

liiga vähene selleks, et tekiks kehaliselt nähtavad joobetunnused – see on tõendatud asjatundja

ütlustega. Seega kuivõrd kella 10:15 ajal tuvastati A. Eirandil hulk väliseid joobele viitavaid

tunnuseid, pidi olema A. Eirand joonud varem kui ta enda sõnul väidab. Seda kinnitab ka

asjaolu, et kahe mõõtmise vahel mõõtetulemus ei erinenud märkimisväärselt vaid jäi samale

tasemele. Kui A. Eirand oleks joonud alles parklas peale sõiduki manööverdamist oleks

pidanud teise mõõtmise tulemus olema märkimisväärselt kõrgem kuivõrd on tuvastatud, et

alkoholisisaldus tõuseb söömata olekus peale tarbimist veel kuni 60 minutit. Seda järeldust

aitas kujundada asjatundja M. Tõnisson, kes selgitas kohtus, et alkohol imendub kehas

küllaltki aeglaselt ning kahekordse mõõtmise tulemuse väärtustes, mis kaebajale 10 minutilise

vahega tehti ei olnud sisuliselt suuri muutusi. Püsivalt seisma jääb väärtus alles peale teatud

aja möödumist, mittesöömise korral on selleks ajaks 30-60 minutit (tegemist on platoo

faasiga). Seega oleks olnud igati loogiline, et kui A. Eirand tõepoolest seal parklas alles

alustas oma alkoholi tarbimist, siis pidanuks kahe mõõtmise vahel alkoholisisaldus

väljahingatavas õhus tõusma mitte langema või samale tasemele jääma nagu käesoleval juhul.

18. Eelkirjeldatust tulenevalt on igakülgselt kummutatud A. Eirandi versioon, et ta jõudis

end sellisel tasemel alkoholijoobesse viia selle mõne minuti jooksul parklas istudes ning on

põhjendatud alus järeldada, et A. Eirand oli nii sõiduki manööverdamise hetkel parklas, kella

10:07 ajal, kui ka enne seda -ajal, kui juhtis sõidukit kodunt alkoholipoe juurde, juhile

keelatud seisundis. Seda juhtimise fakti kinnitab tunnistaja M. T., kes arvaski, et A. Eirand on

alkoholijoobes. Samuti selgitab kohus, et A. Eirandi esitatud vastuargumendid asjatundjale, et

iga inimene on erinev ning temal tekkiski selline joove seal parklas kiiresti sellest leitud

tõenäoliselt sõbra viina joomisest ei ole eluliselt usutav erinevatel põhjustel. Esmalt seepärast,

et alkohol imendub kehasse aeglaselt, imendumise protsess võtab aega, isegi kui inimene joob

6

kiiresti. Teiseks ei ole alkoholi mõju kohe tunda, isegi kui inimene joob palju korraga. Keha

vajab aega alkoholi lagundamiseks, ükski inimkeha ei suuda koheselt lagundada nii palju

alkoholi, et saavutada paari minutiga 0.74 mg/l joove. Kolmandaks selleks, et saavutada

kaebajal tuvastatud joove tuleb tarbida suur kogus alkoholi, paari minuti jooksul ei suuda juua

ükski inimene nii suurt kogust kanget alkoholi sellises koguses, et kaebajal tuvastatud joove

saavutada, samuti ei ole inimkeha võimeline töötlema alkoholi sellisel kiirusel, et kohe selline

joove saavutada. Eelnevat kinnitas ka kohtus üle kuulatud asjatundja.

19. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et ka sõiduki manööverdamine parkimisplatsil, olgu

selleks tagurdamine või parkimine on sõiduki juhtimine LS mõttes. LS § 2 p 41 järgi on

mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk

liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid

mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki

liikumissuunda või kiirust.

20. Seega käesoleva otsuse punktides 9-18 analüüsitud tõenditest ja järeldustest nähtuvaga

on tuvastatud, et A. Eirand oli 06.06.2024 kella 10.07 ajal juhile keelatud seisundis, tema ühes

liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg, mistõttu on

täidetud LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

21. Kohus leiab, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on A. Eirand toime pannud

vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega,

kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

22. A. Eirand selgitas kohtus, et ta oli joonud järjest vähemalt kaks nädalat, seejuures

midagi suurt söömata. Samuti selgitas ta, et tundis end tol hommikul halvasti ja teadis, et see

on pikast joomaperioodist. Vaatamata sellele läks ta sellises seisundis sõidukit juhtima kuna

eesmärk oli alkoholipoodi jõuda. A. Eirandi versioon, et ta puhus enne juhtima asumist

nõuetekohaselt töötavasse alkomeetrisse ning see näitas kainet olekut on paljasõnaline

kuivõrd seda pole võimalik praeguses menetlusetapis enam kuidagi kontrollida ning seda

argumenti ta koheselt politseinikele ei avaldanud. Samuti ei osanud ta kirjeldada tal olevat

alkomeetrit kohtumenetluses - ei osanud nimetada ei alkomeetri nime, tunnuseid ja üldse

detaile, mis annaksid võimaluse kuidagigi kontrollida, kas tegemist oli üldse korrektselt

toimiva aparaadiga. Väide, et ta puhus nulli enne sõidu alustamist ei saa olla tõene kuivõrd

kohtumenetluses on tuvastatud, et ta pidi olema alkoholijoobes juba ajal mil ta sõitu kodu

juurest alustas. Kohustus endal olevat alkomeetrit kontrollida on alkomeetri omajal. Asudes

sellise versiooni juurde hiljem kaebemenetluses, puudub igasugune võimalus kontrollida selle

versiooni paikapidavust või üldse asjaolu, kas tal see alkomeeter tol hommikul autos oli või

mitte või kas puhus või mitte. Küll aga on tõendamise kohustus kaebajal, kui ta sellise

versiooni kohtus soovib esitada Lisaks tuvastati 06.06.2024 kella 10:15 ajal A. Eirandil ka

tugevad alkoholijoobele viitavad silmaga nähtavad tunnused, mis on tõendatud, et ei saanud

tal tekkida vahetult kohapeal. Tuleb ka tõdeda, et 0.74 mg/l väljahingatavas õhus on selline

alkoholijoove, mis ei saa kellelegi märkamatuks jääda. Samuti nõustub kohus kohtuvälise

menetleja seisukohaga, et A. Eirandil tuvastatud alkoholijoobe puhul ei ole tegemist alkoholi

tarbimise järeltunnustega (jääkidega), kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 -

0,15 mg/l piiri lähedale, vaid tuvastatud määr on ligi kuus korda suurem, mistõttu pidi A.

Eirand olema oma juhile keelatud seisundist teadlik ega saanud seetõttu süütegu toime panna

ettevaatamatusest. Eelkirjeldatu pinnalt on kohus veendunud, et A. Eirand pidi aru saama tol

hommikul, et ta ei ole veel kainenenud kuid lootis, et ta ei jää oma seisundiga kellelegi silma

ja saab kiiresti alkoholipoes ära käia. Seega pidas ta võimalikuks, et tema organismis on

lubatud piirmäära ületavas koguses alkoholi ning möönis, et sellest hoolimata sõidukit

juhtima asudes võib ta panna toime lubatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki

7

juhtimise, sh LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Eeltoodud põhjustel on täidetud ka

LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis.

23. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Ühtlasi on A. Eirand süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning

kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses.

24. Seega on A. Eirand pannud toime temale LS § 224 lg 2 järgi etteheidetava väärteo.

Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel,

tuleb A. Eirandile mõista väärteo toimepanemise eest karistus.

25. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 3-300

trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka KarS § 47 lg 1), kuni 30 päeva pikkuse arestiga või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Täiendavalt võib antud rikkumise

toimepanemise tõttu kohaldada isiku suhtes LS § 224 lg 3 alusel lisakaristusena

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Juhul, kui isikut ei ole varem LS § 224 alusel

karistatud, siis võib lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtta 3-9 kuuks. Varasema samalaadse

rikkumise korral aga 3-12 kuuks.

26. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

27. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud käesolevas menetluses puuduvad.

Üheks süü suurust mõjutavaks asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik

väärtegu toime panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t

kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Arvestades, et A. Eirand pani antud väärteo toime

kaudse tahtlusega, mis on toimepanemise vormidest raskuselt keskmine, on tegemist

asjaoluga, mis viitab keskmisele süü suurusele. Teine oluline süü suurust mõjutav asjaolu on

alkoholisisalduse määr. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt on karistatav, kui juhi

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,25-0,74 mg/l ja A. Eirandil tuvastati

alkoholisisalduseks 0,74 mg/l, viitab see suurele süü suurusele. Liikluse tihedust antud

rikkumise toimepanemise ajal (hommikul kella 10 ajal) kohtule esitatud tõenditest ei nähtu,

kuid arvestades alkoholipoe asukohta ei ole kahtlust, et tegemist on Nõmme linnaosa kõige

tihedama liikluse kohaga kuivõrd seal asub Nõmme keskus, vahetus läheduses asuvad nii

rongijaam, bussipeatused, perearstikeskus, kool, muusikakool, turvakodu, söögikohad, poed,

loomkliinik, Nõmme turg jne – tegemist on kohaga, kus liigub palju inimesi ja liiklejaid, mis

nõuab mootorsõidukijuhilt tavapärasemast enam keskendumis- ja reageerimisvõimet.

Alkoholi tarbinud isikul on kehv keskendumis- ja reageerimisvõime, mistõttu ka potentsiaalne

oht kaasliiklejatele mootorsõiduki juhtimise tõttu mittekaines olekus juhi poolt oli suurem.

Samuti kinnitas A. Eirand ise, et tundis end tol hommikul äärmisel halvasti. Seega arvestades

teo toimepanemist kaudse tahtluse vormis, alkoholisisalduse määra, teo toimepanemise kohta

ja aega ületab A. Eirandi süü kohtu hinnangul keskmist suurust.

28. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks

õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Nii õigusteooria kui ka senise kohtupraktika

kohaselt on jõutud järeldusele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid

inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu

peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite

eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Kohus on

seisukohal, et positiivne on preventatsioon, mis on eesmärgiga avaldada õiglase karistusega

mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. A. Eirandil

8

puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised ning see on kohtu hinnangul viiteks, et

tegemist võis olla üksikjuhtumiga, mida enam ei kordu. Nähtuvalt kohtus uuritud tõenditest

on A. Eirand ja ta elukaaslane kasutanud enne käesolevat juhtumist meetodit, et A. Eirandi

elukaaslane võtab tsükli ajal A. Eirandil autovõtmed ära. See meetod toimis kuni käesoleva

väärteoasjani. Kohtu hinnangul näitab selline võtmete äravõtmine ning peitmine, et A. Eirand

ei suhtu ükskõikselt sellesse kas ta juhib alkoholijoobes sõidukit või mitte, kuid mõistagi ei

ole selline meetod kuigi tõhus. Käesolevas väärteoasjas uuritud tõenditest on järeldatav, et A.

Eirandi soovid võivad alkoholijoobes muutuda ning ta ei suuda oma kainena lubatud soove

alkoholijoobes siiski kontrollida sedavõrd, et oleks takistatud süüteo toimepanemine. Samuti

kirjeldas A. Eirandi elukaaslane kui suurt meelhärmi A. Eirand oma joomistega põhjustab,

kohus selgitab, et vastutust ebakaines olekus sõiduki juhtimise osas ei saa delegeerida mitte

kellelegi teisele. Kohtus uuritud tõendite pinnalt on alust järeldada, et A. Eirandil on alkoholi

liigtarbimise probleemid. Tunnistaja M.T. antud ütluste kohaselt on A. Eirandil esinev

alkoholismiprobleem ajas süvenenud.

29. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu

arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Asjaolu, et kaebaja ise püüab oma süüd

pisendada läbi asjaolu, et ta oli veendunud, et on kaine on kohtu hinnangul ohumärgiks

kuivõrd tuvastatud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli siiski märkimisväärne, vaid 0.01

mg/l jäi puudu kriminaalkuriteost. A. Eirand ise tunnistas, et tema enesetunne oli väga kehv,

seega vaatamata ilmnenud olukorrale läks ta sõiduki rooli. Kohus pole kindel, et kaebaja üldse

adekvaatselt suudab analüüsida oma seisundit, mil ta võib sõidukit juhtida ja millal mitte kui

ta ei suuda vahet teha kainel ja ebakainel olekul. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et

istudes autorooli mitte väikeste alkoholi tarvitamise jääknähtudega, vaid alkoholi piirmäära

oluliselt ületavas seisundis seadis A. Eirand ohtu nii iseenda kui teiste liiklejate elu ja tervise

ja ka kõigi ümbritsevate vara.

30. Kohus on seisukohal, et osaliselt saab karistuse eesmärke käesoleval juhul täita

rahatrahviga. Kohtu hinnangul on A. Eirandile määratud põhikaristus keskmises määras

põhjendatud ning vastab süü suurusele. Arvestades, et A. Eirandi süü on keskmiselt suurem

on põhjendatud ka lisakaristusena tema juhtimisõiguse ära võtmine 3-ks kuuks. Kuivõrd A.

Eirand ise oma rikkumist ei tunnistanud ja ei esitanud kohtule argumente, kas juhtimisõiguse

ära võtmine oli menetleja poolt põhjendatud või kas kohus peaks üldse kaaluma

juhtimisõiguse tagasi andmist või lisakaristuse lühendamist, puudub ka kohtul vajadus seda

omaalgatuslikult sisustada.

31. LS § 224 lg 2 kohaselt saab põhikaristusena isikult võtta mootorsõiduki juhtimisõiguse

ära kuni 12 kuuks. Tulenevalt KarS § 67 lg-st 3 on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise

alammäär üks kuu. Seega A. Eirandile mõistetav karistus (s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine) peaks jääma vahemikku 1-12 kuud. Praegusel juhul on kohtuväline menetleja

teinud otsuse, millega on määranud võtta juhtimisõigus ära oluliselt alla keskmise määra ehk

3 kuuks. Kohtu hinnangul on selliseks perioodiks juhtimisõiguse äravõtmine piisav, et isik

edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Samas hoiatab kohus A. Eirandit, et juhul, kui

antud karistusest hoolimata jätkab ta sarnaste süütegude toimepanemist, siis järgmisel korral

tuleb liiklusrikkumise korral võtta temalt karistusena ära juhtimisõigus juba oluliselt

pikemaks perioodiks. Kohus selgitab, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui

eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime

panna ning käesoleval juhul on lisakaristuse kohaldamine A. Eirandile vajalik käesoleva

lahendi p 28-29 toodud põhjustel. Juhtimisõiguse äravõtmine aitab A. Eirandil vahetult

tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja

ohutud liiklusvõtted ning mõista, et liikluses osalemine alkohoolses joobes on keelatud nii

tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele

9

järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi piirav tagajärg. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra

kaitsmise huve arvesse võttes võib teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest,

suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ning korrigeerida nende liikluskäitumist. Kohtu

hinnangul näitab normi kehtivust ja järgimise vajadust teistele ühiskonnaliikmetele ka see, kui

isiku toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka

vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse.

32. Täiendavalt märgib kohus, et KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise

õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja

materjalidest ei nähtu, et A. Eirandil oleks liikumispuue vmt, mistõttu on tema suhtes

võimalik karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.

33. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. See, et LS § 127 kohaselt tuleb A. Eirandil loovutada (s.t

viia ära) juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest, ei tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ning juhiloa

loovutamise vahelisel ajal juhtida. Juhul, kui A. Eirand tähtaegselt juhiluba Transpordiametile

ära ei vii, siis võidakse selle kohustuse mittetäitmise eest määrata talle sunniraha.

Mootorsõiduki juhtimisõiguse keelu ajal sõiduki juhtimine on olenevalt tegude arvust kas

väärtegu LS § 201 lg 2 mõttes või kuritegu KarS § 4231 järgi.

34. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus-

või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja

põhjendatud otsuse tühistamiseks ja muutmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsuse täies mahus muutmata. Kohtuvälise menetleja poolt määratud

rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus

arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel

rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda

varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise

tähtaja möödumisel.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

10