1-11-7764/7 · 1-11-7764/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoobril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-7764 (kohtueelses menetluses nr 11260101783) Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

A.A. süüdistus KarS § 121 - 25 lg 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav A.A.

elukoht: XXXXXX XX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Alaealise esindaja Meelis Vinni

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.A. KarS § 121 ja § 25 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 30

(kolmkümmend)

päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.-04.05.2011. a, so

2 päeva, A.A. poolt ärakandmisele kuuluv karistus on (kakskümmend kaheksa) päeva 28 vangistust

KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui A.A. ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

2 kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks välja (üheksateist) eurot senti, 19 18

sealhulgas käibemaks (kolm) eurot senti advokaat Anu Pärteli poolt A.A. Tartu 3 20 Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista A.A. emalt Maia Vinnilt (Vinni, isikukood 46810192760) riigituludesse menetluskuludena osa sundraha (ükssada) eurot. 100

Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud (seitsekümmend kuus) eurot senti riigi 76 71 kanda, sundraha osa (kolmsada seitseteist) eurot senti välja mõistmata. 317 3

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude summas eurot tasumine ositi 100 10 (kümme) kuule: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on Maia Vinni kohustatud

tasuma igakuiselt vähemalt (kümme) eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. 10

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber

menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda

kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

3

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

A.A. süüdistatakse selles, et tema 03.05.2011. a kella 10.15 paiku Tartumaal Mäksa vallas asuva Kaagvere erikooli õues üritas oma käes oleva kiviga lüüa Kaagvere Erikooli direktorit S.H. näkku, kuid kuritegu jäi lõpule viimata järelevalvetöötaja J.L. sekkumise tõttu, kes võttis A.A. käest löömise hetkel kinni.

Sellega pani A.A. toime KarS § § 25 lg 1, 2 - 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise katse.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 25 lg 1,2 -121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

süüdistatav A.A. karistuseks 30 päeva vangistust

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.A. eelvangistuses viibitud aeg 03.- 04.05.2011. a so 2 päeva ja karistuseks mõista 28 päeva vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui A.A. 1 aasta ja 6 kuu pikkuse

katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.A. on sõlminud kokkuleppe

oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.A. süüdi tunnistada KarS § 121 ja 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu

väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses

menetluses makstud tasu 57,53 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot).

4

Kohus leiab, et alaealise A.A. menetluskulude hüvitamise kohustus tuleb vastavalt KrMS §-le

188 panna tema emale Maia Vinnile. Alaealisel endal puuduvad sissetulekud, ta on 80% töövõimetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu.

Meelis Vinni sõnul tema sissetulekuks on töötu abiraha, Maia Vinni on 70% ulatuses töövõimetu, samuti on puue määratud Alice vennale. Peres on kolm last, sissetulek on kokku ca 400 eurot kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Maia Vinnile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 100 eurot. Kogu sundraha summa tasumine

ühe korraga käib Maia Vinnile samuti üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi kümnele kuule.

Ingeri Tamm Kohtunik