2-24-11373/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11373

Kohtuasi

A.K hagi E.G vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

E.G apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (kostja) E.G (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Vastustaja (hageja) A.K (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Riho Viik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta E.G 10.02.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 06.01.2025 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-24-11373 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Rahuldada E.G apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 06.01.2025 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-24-11373

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A.K (hageja) esitas 25.07.2024 Harju Maakohtule E.G (kostja) vastu hagi, milles palus

lõpetada poolte kaasomandi Tallinnas XXX asuvale korteriomandile (korteriomand), jättes

korteriomandi hageja ainuomandisse kohustusega maksta kostjale hüvitist 50 000 eurot.

2. Harju Maakohus võttis 06.08.2024 määrusega kaasomandi lõpetamise hagi menetlusse ja

kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele ning teatama mh, kas kostja

soovib esitada vastuhagi.

Kostja seisukoht

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole võimalik kaasomandit lõpetada. Kostja kinkis

03.08.2021 korteriomandi ½ mõttelist osa hagejale, kuid on kinkelepingust taganenud jämeda

tänamatuse ja suutmatuse tõttu end ülal pidada. Seega esineb alus omandi tagasikandmiseks.

Kostja palub kohtul asendada kinnistusraamatu kande muutmiseks hageja nõusoleku

kohtuotsusega.

Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses

arvestades, kuid hageja nõue asetab kostja äärmiselt raskesse olukorda ja rikub kostja huve.

Juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, soovib kostja tasaarvestada hageja

nõudega oma kahju hüvitamise nõude. Kostjal on hageja vastu kasutuseelise hüvitamise nõue

tulenevalt sellest, et hageja ei ole lasknud kostjal korteriomandit kasutada. Õiglane üürihind

on 550 eurot kuus, st kasutuseelise väärtuseks on 275 eurot kuus. Alates kaasomandi

tekkimisest (03.08.2021) kuni vastuse esitamiseni on kostjal saamata kasutuseelis 10 201,58

eurot.

3.2. Kostja tegi kompromissiettepaneku, mille kohaselt loobub hageja nõudest ja tagastab

kostjale korteriomandi ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3.3. Kostjat esindas lepingulise esindajana Alla Žulinskaja.

Menetluse edasine käik

4. Harju Maakohus selgitas 30.08.2024 kirjas, et kinkelepingust taganemise temaatika ei ole

käesoleva tsiviilasja esemeks ning juhul, kui kostja soovib kaasomandi osa tagasikandmist

enda nimele, tuleb kohtule esitada selleks eraldiseisev hagiavaldus (nõuet ei saa maksma

panna paljasõnalise vastuväitena kostja vastuses). Samuti märkis maakohus, et tasaarvestatav

nõue on tõendamata. Maakohus tegi ühtlasi kompromissiettepaneku, mille kohaselt jääb

korteriomand hageja ainuomandisse ja hageja kohustub tasuma kostjale hüvitist 55 000 eurot,

arvestades asjaolu, et hageja elab korteriomandis ning kostja ei ole korteriomandit kasutada

saanud.

2

2-24-11373

5. Kostja lepinguline esindaja teatas 10.09.2024 kirjas, et kostja ei välista vaidluse

lahendamist kompromissiga, ning taotles kohtu määratud tähtaja pikendamist. Kuna

korteriomand on kostja jaoks olulise emotsionaalse väärtusega (ema endine elukoht), soovib

kostja hageja kaasomandi osa välja osta, kuid kostjal puuduvad selleks rahalised vahendid.

Kostja on laenu saamiseks asunud pangaga pidama läbirääkimisi. Vältimaks kohtu

koormamist kaasomandi muul viisil jagamiseks vastuhagi esitamisega, on küsimuse

lahendamine võimalik põhihagi raames.

6. Harju Maakohus pikendas 11.09.2024 läbirääkimiste tähtaega kuni 30.09.2024.

7. Kostja lepinguline esindaja teatas 30.09.2024 maakohtule, et kostja ei ole saanud pangalt

tagasisidet laenu saamise kohta, mistõttu ei ole õnnestunud hagejaga kompromissi sõlmida.

8. Hageja lepinguline esindaja leidis 02.10.2024 seisukohas, et kostja võib olla asunud

menetlust venitama, sest ta ei ole asunud hagejaga läbirääkimistesse, samuti ei ole ta suutnud

saada kolme nädala jooksul pangalt vastust. Hageja palus kohtul minna menetlusega edasi,

kui kostja ei anna hiljemalt 10.10.2024 tagatist 50 000 euro olemasolu kohta ega esita

vastuhagi.

9. Kostja lepinguline esindaja teatas 26.10.2024, et tellis korteriomandi väärtuse

kindlakstegemiseks hindamisakti, mille kohaselt on korteriomandi väärtus 98 000 eurot.

Kostja on valmis sõlmima kompromissi selliselt, et kostja tasub kompromissi vormistamisel

deposiidi vahendusel hagejale 49 000 eurot ning kostja saab korteriomandi ainuomanikuks.

10. Maakohus määras 30.10.2024 asjas kohtuistungi aja 19.11.2024 ning palus esitada hagejal

kostja kompromissipakkumise kohta seisukoha hiljemalt 06.11.2024.

11. Hageja lepinguline esindaja nõustus 31.10.2024 kompromissiga tingimusel, et kostja on

tõendanud 49 000 euro kandmist deposiiti ning hageja vabastab korteri kahe kuu jooksul

pärast raha saamist.

12. Harju Maakohus palus 04.11.2024 kirjas pooltel edastada kohtule kompromissikokkulepe

hiljemalt 11.11.2024.

13. Hageja esitas 07.11.2024 maakohtule enda lepingulise esindaja poolt allkirjastatud

kompromissilepingu ja taotles selle kinnitamist.

14. Kostja lepinguline esindaja teatas 11.11.2024, et hoolimata korduvatest pöördumistest, ei

ole kostja talle kompromissi sõlmimise osas sisulisi vastuseid andnud ning kompromiss on

seetõttu jäänud allkirjastamata. Kostja on teatanud, et ta ei nõustu hageja kahe kuu pikkuse

välja kolimise ajaga (maksimaalselt võiks see olla üks kuu). Lisaks on kostja pidanud pangaga

laenuläbirääkimisi, kuid ei ole veel laenulepingut sõlminud. Kostjal ei ole hagejale hüvitise

maksmiseks raha. Ta saab maksta hagejale hüvitist pärast pangalt laenu saamist.

15. Hageja lepinguline esindaja nõustus 11.11.2024 kirjas pikendama läbirääkimisi, kui

kostjal on lootust laenu saada, kuid avaldas kahtlust selles ning pakkus välja lahenduse, mille

kohaselt maksab hageja kostjale vajaliku raha (tal on see olemas). Ühtlasi märkis hageja

lepinguline esindaja, et hagejal on uue korteri leidmiseks vaja rohkem aega kui üks kuu.

16. Kostja lepinguline esindaja palus 15.11.2024 kirjas pikendada kompromissiläbirääkimiste

aega vähemalt ühe kuu võrra, et saada pangalt laenu ja rääkida hagejaga läbi

kompromissitingimused.

3

2-24-11373

17. Hageja palus 15.11.2024 menetlusdokumendis jätkata maakohtul asja menetlust, sest

kostja ei võtnud kohtu määratud tähtaja jooksul vastu hageja kompromissiettepanekut ega ole

saanud positiivset laenuotsust, mistõttu loobub hageja kompromissiettepanekust.

18. Harju Maakohus tegi 18.11.2024 pooltele viimase kompromissiettepaneku, mille kohaselt

tasub kostja hiljemalt 02.12.2024 notari deposiitkontole 49 000 eurot ning kostja saab

korteriomandi ainuomanikuks ning kui kostja ei tasu deposiiti, tasub hageja hiljemalt

06.12.2024 49 000 eurot notari deposiitkontole ning hageja saab korteriomandi

ainuomanikuks. Maakohus palus pooltel esitada sama päeva lõpuks selle kohta seisukoha, et

seejärel otsustada kohtuistungi pidamise vajalikkuse üle.

19. Hageja nõustus 18.11.2024 kompromissiga.

20. Kostja nõustus 18.11.2024 kompromissiga, kuid palus kohtul tähtaega pikendada juhuks,

kui kostja ei peaks selleks ajaks pangalt laenu saama. Kostja on pangale uue taotluse esitanud

ja saanud kinnituse laenu saamise kohta. Kui kostja on saanud pangalt vastuse notariaalse

tehingu aja sobivuse osas, teavitab kostja nendest aegadest kohe hagejat.

21. Kostja lepinguline esindaja teatas 02.12.2024 kohtule, et tema esindusõigus on lõppenud.

22. Harju Maakohus otsustas 05.12.2024 määruses lahendada asja kirjalikus menetluses,

määras eelmenetluse lõppemise ajaks 12.12.2024 ning otsuse avalikult teatavaks tegemise

ajaks 10.01.2025.

23. Harju Maakohus edastas 05.12.2024 määruse kostjale 12.12.2024 e-kirjaga. Kostja ei ole

selle kättesaamist kinnitanud. Vladimir Buldakov teatas 12.12.2024 kohtule, et ta on sõlminud

kostjaga kliendilepingu ning palus tsiviilasjale juurdepääsu. V. Buldakov kinnitas 18.12.2024

AET kaudu 05.12.2024 määruse kättesaamist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

24. Harju Maakohus rahuldas 06.01.2025 otsusega hagi, lõpetas korteriomandi kaasomandi,

jättes selle hageja ainuomandisse ja mõistes hagejalt kostja kasuks välja 49 000 eurot ning

kohustas kostjat tegema tahteavaldused kinnistusraamatus omanikukande kustutamiseks ja

uue kande tegemiseks eeldusel, et hageja on tasunud kostjale hüvitise. Maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja korteriomandi kaasomanik ja saab nõuda

kaasomandi lõpetamist. See, et kostja tegi hagejale kinkelepingust taganemise või selle

tühistamise avalduse, sai mõjutada kinkelepingut (kohustustehingut), kuid omandiõiguse

saamiseks tuli kostjal esitada hagi omandiõiguse tagasikandmiseks. Maakohus selgitas

30.08.2024 kirjas seda kostjale, kuid kohtule teadaolevalt ei ole kostja sellist hagi esitanud.

Kaasomand tuleb hageja taotluse alusel lõpetada selliselt, et hageja saab korteriomandi

ainuomanikuks ja tasub kostjale hüvitist 49 000 eurot (½ korteriomandi väärtusest). Hageja

kinnitas, et ta on nõus kostjale tema osa rahas välja maksma. Kostja ei ole vastuhagi esitanud,

mistõttu puudub kohtul võimalus muid kaasomandi lõpetamise viise kaaluda.

Kostja vastuväitena esitatud tasaarvestus on tagajärjetu. Kostja on tõendanud, et alates

01.05.2024 rikkus hageja kostja õigust korteriomandit vallata ja kasutada, kuid kostja ei ole

tõendanud, et kasutuseelise keskmine väärtus oli 550 eurot kuus. Hageja sellega ei nõustunud

ning kostja ei esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid.

4

2-24-11373

Kuna kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides, on õiglane jätta menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

25. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

25.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus eelmenetluse ülesandeid, kui ei

selgitanud kostjale vajadust esitada kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks vastuhagi ning

lahendas asja enne seda, kui asja oli ammendavalt arutatud.

Kostja avaldas menetlusdokumentides läbivalt soovi saada hüvitise maksmise vastu

korteriomandi ainuomanikuks, st kostjal oli äratuntav huvi saada korteriomandi omanikuks.

Maakohus märkis alles otsuses, et kohus ei saa vastuhagi esitamata jätmise tõttu muid

kaasomandi lõpetamise viise kaaluda, kuid ei selgitanud kostjale seda varem. Kui selline asja

lahendamise võimalus oleks kostjale varem teada olnud, siis kaalunuks ta vastuhagi esitamist.

Arvestades menetluse käiku, ei olnud kostjal võimalust vastuhagi esitada, sest pooled pidasid

kuni 02.12.2024 kompromissiläbirääkimisi, mille esemeks oli korteriomandi kostja

ainuomandisse jätmine. 02.12.2024 teatas kostja lepinguline esindaja esindusõiguse

lõppemisest. Maakohus otsustas 05.12.2024 määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses

ja märkis, et eelmenetlus lõppeb 12.12.2024. Kostja sai maakohtu määruse kätte 18.12.2024,

s.o pärast eelmenetluse lõppemist.

25.2. Maakohus rikkus eelmenetluse ülesandeid, kui jättis pooltega arutamata kostja

tasaarvestusavaldusega seotud õigusliku olukorra ja ei andnud kostjale võimalust otsustada,

kas ta soovib esitada kahju hüvitamise nõude.

Maakohus ei saanud tasaarvestuse vastuväidet kohtuotsuse põhjendustes sisuliselt lahendada

ja jätta seda tunnustamata. Maakohus sai kostja tasaarvestuse vastuväite sisuliselt lahendada

vaid siis, kui hagejal oleks olnud rahaline nõue kostja vastu. Maakohtu otsuse tasaarvestust

puudutav põhjendav osa seob menetlusosalisi TsMS § 457 lg 2 järgi nagu kohtulahendi

resolutsioon.

Maakohtul ei olnud alust jätta kasutuseelise nõuet kasutuseelise väärtuse tõendamatuse tõttu

rahuldamata. Hageja ei vaidlustanud kasutuseelise suurust. Ka juhul, kui kostja ei esitanud

tõendeid ja hageja oleks kasutuseelise väärtusele vastu vaielnud, oleks maakohus pidanud

andma pooltele võimaluse esitada kahju suuruse kohta tõendeid, misjärel oleks maakohus

saanud TsMS § 233 lg 1 järgi otsustada kahju suuruse siseveendumuse kohaselt, andes

eelnevalt pooltele võimaluse esitada selle kohta seisukoha.

25.3. Maakohus ei arvestanud kaasomandi lõpetamise viiside üle otsustades poolte huvidega.

Mõlema poole huvides oli jätta korteriomand kostja ainuomandisse. Hageja nõustus

korteriomandi kostja ainuomandisse jätmisega, tehes vastavasisulise kompromissiettepaneku.

25.4. Kostja tegi kompromissiettepaneku, mille kohaselt jääb korteriomand kostja

ainuomandisse, hageja kohustub andma kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikud

tahteavaldused, kostja kohustub kahe kuu jooksul pärast kompromissi kinnitava määruse

jõustumist tasuma hagejale hüvitist 49 000 eurot ning hageja vabastab korteri kahe kuu

5

2-24-11373

jooksul pärast raha laekumist. Kostja lisas apellatsioonkaebusele Coop Pank AS 03.12.2024

laenupakkumise.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja kohtuasi lahendada

ringkonnakohtus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus

vaidlust lahendades oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet TsMS § 656 lg 1 p 1

tähenduses ja otsuse põhjendamise kohustust TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses.

Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

27. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus eelmenetluses selgitamiskohustuse

nõuetekohaselt täitmata ning lahendas vaidluse enne, kui asja oli kohtus ammendavalt

arutatud ning kostja oli saanud oma õigusliku positsiooni lõplikult välja kujundada ja kohtule

väljendada.

27.1. Maakohus ei andnud pärast kompromissiläbirääkimiste luhtumist kostjale mõistlikku

võimalust esitada kaasomandi muul viisil lõpetamiseks vastuhagi.

Pooled pidasid menetluse ajal kohtu kaudu pikalt kompromissiläbirääkimisi selle üle, et kostja

võiks saada korteriomandi ainuomanikuks ja maksta hagejale tema omandiosa kaotamise eest

hüvitist 49 000 eurot. Kostja lepinguline esindaja märkis 10.09.2024 kirjas (dtl 87), et kostja

soovib kaasomandi osa välja osta ning peab pangaga läbirääkimisi raha saamiseks, kuid

vältimaks kohtu koormamist täiendava hagi (s.o muul viisil kaasomandi lõpetamiseks

vastuhagi) menetlemisega, pidas kostja esindaja võimalikuks küsimuse lahendamist põhihagi

raames. Seega mõistis kostja lepinguline esindaja, et hageja taotletust muul viisil kaasomandi

lõpetamiseks, s.o korteriomandi kostja ainuomandisse jätmiseks, tuleb kostjal esitada kohtule

vastuhagi, kuid ta lootis, et vaidluse saab sel viisil lahendada kompromissiga, ilma vastuhagi

esitamata. Seda arvestades ei saa maakohtule ette heita seda, et ta menetluse alguses, s.o

hagivastuse saamise järel ning kompromissiläbirääkimiste ajal ei juhtinud kostja tähelepanu

vastuhagi esitamise vajadusele. Küll aga pidanuks maakohus tegema seda kompromissi-

läbirääkimiste luhtumise järel.

Toimiku materjalide kohaselt lõppesid kompromissiläbirääkimised 18.11.2024 sellega, kui

maakohus tegi pooltele viimase kompromissiettepaneku ning pooled nõustusid sellega, kuid

kostja palus maakohtul läbirääkimiste tähtaega taaskord pikendada (dtl 271–291). Asja

materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kostja taotluse lahendanud. Samuti ei nähtu, kas

maakohus pidas pärast seda pooltega asja arutamiseks kavandatu kohaselt 19.11.2024 istungi

või tühistas selle. Küll aga nähtub toimikust, et maakohus otsustas 05.12.2024 määrusega (dtl

294–296) lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ning teatas, et loeb asjas

eelmenetluse 12.12.2024, s.o seitsme päeva möödudes lõppenuks, viidates mh sellele, et

selleks ajaks tuleb menetlusosalistel esitada kohtule kõik avaldused, taotlused, tõendid ja

vastuväited.

Arvestades seda, et kostja lepinguline esindaja oli 02.12.2024 teatanud kohtule oma

esindusõiguse lõppemisest (dtl 292), tuli maakohtul edastada 05.12.2024 määrus kostjale

viisil, mis võimaldas kostjal maakohtu määratud tähtaega järgida, sh esitada hiljemalt

12.12.2024 kaasomandi muul viisil lõpetamiseks vastuhagi. Kohtute infosüsteemist ei nähtu,

et kostja oleks saanud maakohtu 05.12.2024 määruse isiklikult kätte. Kohtute infosüsteemi

6

2-24-11373

saadetiste sakilt nähtub, et maakohus saatis alles 12.12.2024 e-kirjaga selle määruse kostjale,

kuid kostja ei ole selle e-kirja kättesaamist kinnitanud. Küll on määruse kättesaamist

18.12.2024 AET kaudu kinnitanud kostja uus lepinguline esindaja V. Buldakov. Seega saab

lugeda, et kostja sai maakohtu 05.12.2024 määruse kätte 18.12.2024, s.o ajal, mil maakohtu

määratud avalduste esitamise tähtaeg oli juba möödunud ning kostjal ei olnud võimalik enam

tähtaegselt kaasomandi lõpetamiseks vastuhagi esitada.

Lisaks ei nähtu maakohtu 05.12.2024 määrusest, et maakohus oleks pärast

kompromissiläbirääkimiste luhtumist juhtinud kostja tähelepanu sellele, et kompromissi-

läbirääkimiste käigus kostja pakutud viisil kaasomandi lõpetamiseks tuleb kostjal esitada

vastuhagi. Olukorras, kus kostja oli menetluses selgelt ja korduvalt avaldanud soovi lõpetada

kaasomand selliselt, et korteriomand jääb tema ainuomandisse, kuid ei olnud kompromissi-

läbirääkimiste tõttu esitanud vastuhagi, oleks maakohus pidanud enne eelmenetluse

lõpetamist andma kostjale selgelt teada, et kohus ei pikenda kostja 18.11.2024 taotluse alusel

enam kompromissiläbirääkimiste tähtaega ning jätkab asja sisulist menetlemist, sh juhtima

tähelepanu vastuhagi esitamise vajadusele, kui kostja jääb oma taotletud kaasomandi jagamise

viisi juurde. Seda pole aga maakohus teinud.

Selliselt on maakohus jätnud kaasomandi lõpetamise nõuet lahendades täitmata

selgitamiskohustuse ning lahendanud vaidluse enne, kui kostjal oli võimalik esitada

kaasomandi muul viisil lõpetamiseks vastuhagi.

27.2. Lisaks eeltoodule ei ole maakohus kostjale selgitanud kahjuhüvitise (kasutuseelise)

saamiseks vastuhagi esitamise vajadust ning on tasaarvestuse vastuväitena lahendanud asjas

sisuliselt nõude, mida kostja ei olnud kohtule nõuetekohaselt esitatud.

Esmalt märgib kolleegium, et kuigi maakohus ei lahendanud kostja esitatud tasaarvestuse

vastuväidet kohtuotsuse resolutsioonis, on kostjal õigus vaidlustada maakohtu otsust ka selles

osas, sest tasaarvestuse vastuväite lahendamise osas on ka kohtuotsuse põhjendused pooltele

siduvad (RKTKo 03.04.2024, 2-21-7518, p 16). Seega saab ringkonnakohus tühistada

maakohtu otsuse ka tasaarvestuse vastuväidet puudutavas osas.

Ringkonnakohtu hinnangul käsitas maakohus vääralt kostja kahjunõuet tasaarvestuse

vastuväitena. Kuigi kostja esitas hagivastuses kahju hüvitamise nõude tasaarvestuse

vastuväitena, ei olnud kostjal tasaarvestuseks VÕS § 197 lg 1 järgi alust, sest siinses asjas ei

olnud hageja esitanud kostja vastu raha saamise nõuet, mida kostja saanuks tasaarvestada.

Hageja taotles hagis kaasomandi lõpetamist selliselt, et hageja maksab kostjale hüvitist, st ei

nõudnud kostjalt hüvitise maksmist. Seega ei olnud kostjal võimalik kohtumenetluses

tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõuet hageja vastu hageja rahalise nõudega enda vastu.

Maakohus pidi sellele kostja tähelepanu juhtima ning selgitama kostjale, et kui ta soovib

panna oma kahjunõude hageja vastu maksma, tuleb tal esitada vastuhagi. Seda pole aga

maakohus teinud. Maakohus märkis 30.08.2024 kirjas (dtl 85) üksnes seda, et kostja

tasaarvestatav nõue on tõendamata. Seega jättis maakohus tähelepanuta, et kostja kahju

hüvitamise nõuet ei ole võimalik pelgalt hagivastuse alusel menetleda, ning sellega jättis

maakohus kostja ilma võimalusest esitada kahjuhüvitise saamiseks hageja vastu vastuhagi.

Ühtlasi menetles maakohus kostja tasaarvestuse vastuväite alusel nõuet, mida kohtul ei olnud

alust menetleda, ning lahendas otsusega nõude, mille lahendamine ei olnud ilma kostja

vastuhagita võimalik.

28. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus TsMS § 646 alusel koosmõjus TsMS § 656

lg 1 p-dega 1 ja 5 apellatsioonkaebuse alusel tühistada ning asi saata samale maakohtule

7

2-24-11373

eelmenetluse staadiumis menetluse jätkamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul

anda kostjale võimalus esitada kaasomandi muul viisil lõpetamiseks ja kahju hüvitamiseks

(kasutuseelise saamiseks) vastuhagi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

8