3-22-1562/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo G.J

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1562

Haldusasi

Q.P kaebus Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korralduse

nr 734 tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja Q.P , esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk

Vastustaja Saue vald, esindaja Renee Kokmann

Kolmandad isikud J.L ja R.M

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.03.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.P apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde kolmandate isikute 14.06.2023 seisukohale lisatud foto.

2. Jätta Q.P apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.03.2023

otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 24.03.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-1562

1. Saue Vallavalitsus andis 04.11.2020 korraldusega nr 1120 projekteerimistingimused (PT)

Kustja külas asuvale Sipa kinnisasjale (katastritunnus 29701:006:0257, pindala 18 225 m2,

elamumaa 100%) üksikelamu ja abihoone ehitusprojekti koostamiseks. PT p 4.4 järgi tuli

juurdepääs Sipa kinnisasjale lahendada Laja (katastritunnus 29701:006:0254) ja Sipa

kinnisasju läbivalt teelt Sipa kinnisasja teelõigult. Sama tee Laja kinnistut läbiv teelõik on

tunnistatud avalikuks teeks Kernu Vallavolikogu 18.06.2015 otsusega nr 34.

2. Saue Vallavalitsus muutis 22.06.2022 korraldusega nr 734 PT p-i 4.4 selliselt, et

juurdepääs Sipa kinnistule lahendatakse üle Jüripõllu kinnisasja (katastritunnus

29701:006:0229) vastavalt 25.01.2022 sõlmitud ja 10.02.2022 kinnistusraamatusse kantud

juurdepääsutee servituudile.

Sipa kinnistu omanik esitas 18.05.2022 taotluse muuta oma kinnistule juurdepääsu lahendust.

Laja kinnistu omanik on keeldunud Sipa kinnistule juurdepääsu lubamisest üle Laja kinnistu

ja juurdepääsutee servituudi seadmisest Sipa kinnistu kasuks. Seoses sellega pöördus Sipa

kinnistu omanik Jüripõllu kinnistu omaniku poole palvega seada juurdepääsutee servituut

Sipa kinnistu kasuks üle Jüripõllu kinnistu. Piirinaabrid jõudsid kokkuleppele ja servituut

kanti 10.02.2022 kinnistusraamatusse. Juurdepääsutee rajamisega on alustatud. Eratee

kasutamise tingimused on eraisikute vaheline kokkulepe, mida vald ei reguleeri. Samuti ei ole

eratee rajamine eramaal ehitusloakohustuslik tegevus. Taotluses soovitu ja selleks tehtud

senised toimingud on põhjendatud ning kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga hajaasustuses.

Laja kinnistu omanik ei nõustunud 02.06.2022 seisukohas PT muutmisega. XXX vastas tema

väidetele 17.06.2022 kirjaga. Ajalooliselt on juurdepääs Sipa kinnistule toimunud üle Laja

kinnistu. Uus juurdepääsutee on Laja kinnistul asuvast hoonest ligikaudu kaks korda

kaugemal kui ajaloolise kasutusega tee. Vaidlusaluse korraldusega ei anta Sipa kinnistule

esmast ehitusõigust.

Korralduse õiguslik alus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 2 ja § 65 lg 2 ning

ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 p-d 1–3, § 28, § 31 lg 1 ja § 33 lg 1.

3. Laja kinnisasja omanik Q.P esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks

nõudeks jäi tühistada Saue Vallavalitsuse 22.06.2022 korraldus nr 734.

Vaidlustatud korraldusega ettenähtud tee rajamisega kaasneb müra, samuti väheneb kaebaja

privaatsus ja Laja kinnistu väärtus, sest kaebaja hajaasustusalal paiknev kinnistu hakkaks

piirnema kõigist külgedest teega. Selline lahendus on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) §

1 lg-ga 1 ja EhS § 26 lg-ga 3. Laja kinnistu on kaebaja kodu, kus ta soovib puhata, mitte

viibida liiklusmüras. Eksperdid ei ole veel jõudnud Laja kinnisasja väärtuse vähenemise kohta

arvamust koostada, kuid kaebaja esitab tõendid esimesel võimalusel. Samas on liiklusega

kaasneva müra ja muude häiringute tekkimine ning sellest tulenevalt kinnisasja väärtuse

vähenemine üldteada asjaolu, mida polegi vaja tõendada.

PT-s kinnisasjale juurdepääsu asukoha määramine on kohustuslik (EhS § 26 lg 4). PT järgi

määrati juurdepääs Sipa kinnistule Sipa ja Laja kinnistuid läbiva tee Sipa kinnistu teelõigult.

Tegelikult on aga Sipa kinnistule sõidetud üle Laja kinnistu hoovis oleva muru. Uus lahendus

tooks kaasa uue tee ehitamise Jüripõllu kinnistule. Sipa kinnistu omanik on tee rajamisega

juba alustanud, kuigi tal puudub ehitusluba (EhS § 22 lg 1 p 3, lisa 1; EhS § 92 lg 8). Uus tee

kulgeb mööda Laja ja Sipa kinnistu piiri Laja kinnistu eluhoone akende alt. Kaebaja on

pakkunud kompromissina juurdepääsuvõimalust üle Laja kinnistu Sipa elamu läänepoolse

nurga juurde, kuid Sipa kinnistu omanik keeldus sellest. Sipa kinnistu omanik ei soovi rajada

teed enda, vaid Laja õuemaa äärde. Seda tuleb käsitada asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1

järgi mõjutuste tahtliku suunamisena naaberkinnisasjale.

2(8)

3-22-1562

Maade erastamisel 2002. a-l kavandati ligipääs Sipa kinnistule selliselt, nagu on määratud

2020. a PT p-s 4.4. Laja kinnisasja õigustatud subjekt loovutas Sipa kinnisasjale

juurdepääsutee rajamiseks maad, mida oleks saanud taotleda endale. PT-s esialgu kavandatud

lahenduse järgi jääks juurdepääsutee kaebaja kinnistu piirist ja õuealast kaugemale ning

kaebaja õuemaa ida- ja põhjapiiril ei toimuks üldse liiklust. Puudub põhjus

juurdepääsulahenduse muutmiseks. Vastustaja on rikkunud kaebaja õiguspärast ootust.

Kolmandad isikud on rajanud uue tee Laja kinnistu piirile, sisuliselt Laja kinnistu eluhoonete

akende alla. Nad ei ole järginud tee kaitsevööndit, mis on Saue valla üldplaneeringu kohaselt

2 m. Seega pole tagatud teel liiklemise ohutus. Vaidlusaluses korralduses esitatud väide, et

uus lahendus viib tee kaebaja eluhoonetest oluliselt kaugemale, on eksitav. Korraldus nr 734

on kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne. Rikutud on uurimispõhimõtet. Vastustaja on

käitunud vastuoluliselt.

4. Saue vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Jüripõllu kinnistut läbiva ja Sipa kinnistut teenindava eratee rajamiseks pole vaja

detailplaneeringut, PT-d ega ehitusluba. Sellise tee rajamist ei reguleeri EhS ega PlanS, vaid

selle rajamise aluseks on kinnistusraamatusse kantud servituut. Tee on tähistatud eratee

sildiga ning sissesõit on lubatud valdaja loal. Vaidlustatud korraldusega muudetud PT p 4.4 ei

loo iseseisvat õigust kõnealuse tee rajamiseks, vaid selles kajastatakse tegelikku olukorda

juurdepääsu küsimuses. Isegi kui kohus tühistaks korralduse nr 734, ei takistaks see

maaomanikku rajamast oma maale erateed. Seega ei ole kaebaja eesmärk ära hoida tee ehitus

Jüripõllu katastriüksusele saavutatav korralduse nr 734 tühistamisega. EhS § 132 lg-t 3

arvestades ei saaks kaebaja nõuda ka juurdepääsutee lammutamist, sest tee pole ebaseaduslik

või ohtlik. AÕS-i alusel peetavatesse naabrusvaidlustesse vastustaja ei sekku. Vaidlusalune

korraldus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Isegi kui kaebaja viited tee rajamisega kinnistu

piirile kaasneva müra ja kinnistu hinna languse omavahelisele seosele omaksid tähtsust, ei ole

kaebaja oma väiteid tõendanud.

5. Sipa kinnistu omanikud J.L ja R.M paluvad jätta kaebus rahuldamata.

Kolmandad isikud soetasid Sipa kinnistu 2022. a-l. Sel ajal pääses Sipa kinnistule üle Laja

kinnistu ja muid juurdepääsuteid ei olnud välja ehitatud. Laja kinnistu omanik keelas

juurdepääsu üle Laja kinnistu ja ähvardas sulgeda ka Laja kinnistut läbiva avalikus kasutuses

oleva teelõigu. Sel juhul ei oleks kolmandad isikud üldse oma kinnistule pääsenud. Seetõttu

palusid kolmandad isikud Jüripõllu kinnistu omanikult notariaalset teeservituuti, millega

Jüripõllu kinnistu omanik oli nõus. Uus juurdepääsutee on rajatud Jüripõllu ja Sipa

kinnistutele. Kolmandad isikud lähtusid seejuures valla selgitustest ja suunistest. Kaebaja on

tõepoolest pakkunud kompromissina juurdepääsu üle Laja kinnistu Sipa elamu läänepoolse

nurga juurest. Kuna varem on kaebaja korduvalt ähvardanud sulgeda Laja kinnistut läbiva tee,

siis ei saanud kolmandad isikud seda pakkumist vastu võtta.

Kaebuses on esitatud valeväiteid. Kaebaja ei ela alaliselt Laja kinnistul, vaid viibib seal suvel

nädalavahetustel korraga paar tundi. Laja kinnistul asuv maja on suure tõenäosusega

elamiskõlbmatu. Kaebuses on esitatud pildimaterjal, millel on juurdepääsutee asukoht Sipa ja

Laja kinnistu vahel (märgitud punase joonega) toodud Laja kinnistu piiri äärde. Tegelikult

asub tee kaebaja majast vähemalt 25 m kaugusel ja tema kinnistu piirist vähemalt 5 m

kaugusel. Väide kaebaja maja akende alla tee ehitamisest on seega vale. Rajatud tee ei ole

avalikus kasutuses, vaid tähistatud eratee sildiga. Võõrastel on seal liiklemine keelatud ja

juhuslikku liiklust seal ei toimu. Ka prügiautol ei ole vajadust sinna teele sõita, sest prügikast

asub avaliku tee ja eratee nurgal. Talvise lumekoristuse teevad kolmandad isikud ise.

Kolmandatel isikutel on kaks kaasaegset autot, mis ei tekita väljakannatamatut müra vms

3(8)

3-22-1562

häiringuid. Liikumiskiirus ei saa olla kuigi suur. Kaebaja on harjunud privaatsusega, sest Sipa

kinnistul ei elatud 20 aastat.

6. Tallinna Halduskohus jättis 22.03.2023 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p

3) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4).

PT tuleb anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti

koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus (EhS § 26 lg 1). PT-s

määratud arhitektuursete ja ehituslike tingimustega võidakse ühtlasi lahendada

naaberkinnisasjade omanike vahelisi ehituslikke huvikonflikte ja PT võib luua iseseisva

subjektiivse õiguse, mille riive võib anda isikule kaebeõiguse (vt Tallinna Ringkonnakohtu

21.12.2017 otsus nr 3-15-2763, p 17). Sarnaselt PT andmisega, tuleb ka PT muutmisel

arvestada puudutatud isikute õigustega (EhS § 26 lg 3 p 2). Vastustaja on kaasanud kaebaja

PT muutmise menetlusse. Kaebaja võib nõuda vaidlustatud korralduse tühistamist üksnes

ulatuses, milles see rikub tema subjektiivseid õigusi. Korraldus nr 734 ei riku kaebaja õigusi.

Vaidlustatud korraldusega ei ole otsustatud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku

huviga rajatise ehituslike või arhitektuuriliste tingimuste üle. 04.11.2020 PT väljastamisel oli

huvikonfliktiks mh juurdepääsu lahendamine kolmandate isikute kinnistule Laja kinnistut ja

Sipa kinnistut läbivalt erateelt Sipa kinnistu lõigult. Vastustaja on muutnud PT-d selliselt, et

juurdepääs kolmandate isikute kinnistule on lahendatud Jüripõllu kinnistu kaudu, mistõttu on

kaebaja omandiõiguse riive kõrvaldatud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda

juurdepääsutee rajamist üksnes Sipa ja Laja kinnistut läbivalt erateelt. PT p 4.4 ei kaitse

kaebaja õigusi, vaid kolmandate isikute õigust pääseda oma kinnisasjale.

Privaatsuse vähenemine ilma servituudi olemasoluta võib viia naabri õiguste rikkumiseni, kui

negatiivsete mõjude olemus ja intensiivsus on selline, et sellega kaasneb omandiõiguse riive

ning kehtivad õigusaktid ja planeeringud kaitsevad kaebaja omandiõigust (Riigikohtu

28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12). Samas ei ole pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna

säilimine subjektiivne õigus, vaid isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev

elukeskkond võib muutuda (Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 20). Väär on

kaebaja väide, et korraldusega nr 734 tekib olukord, kus kaebaja kinnistu hakkab kõigist

külgedest piirnema teega. PT muutmise järel ei ole juurdepääs enam lahendatud kaebaja

kinnistu läänepoolsest küljest, mistõttu piirneks kaebaja kinnistu teega jätkuvalt kahest küljest

(lõunapoolsest küljest avalikult kasutatav eratee nr 2970104 ja kolmandate isikute planeeritav

eratee). Kui kaebaja on silmas pidanud Laja kinnistu keskel asuvat erateed, mis ei ole

mõeldud avalikuks kasutamiseks ega teeregistris registreeritud, siis ei saa selle olemasolu

mõjutada korralduse nr 734 õiguspärasust, sest kinnistusisese eratee olemasolu või

likvideerimine on kaebaja mõjusfääris ega saa mõjutada kaebaja kinnistust väljaspoole

rajatavaid juurdepääsuteede rajamist – eriti kui kaebaja ei ole lubanud kolmandatel isikutel

seda erateed kasutada.

Korraldusega nr 734 ei rikuta kaebaja privaatsust. Tegemist on erateega, mis on mõeldud

üksnes Sipa kinnistu teenindamiseks. Seega ei ole tegemist avaliku huviga rajatisega ning

vaatlusaluse tee ehitusprojekti koostamiseks ei ole PT väljastamine vajalik (EhS § 26 lg 1).

EhS § 92 lg 5 kohaselt on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks

kasutamiseks määratud eratee. Riigikohus selgitas 27.09.2017 otsuses nr 2-15-18478 (p 12.2)

järgmist: „EhS § 92 lg 8 sätestab, et avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee

omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik

tee. EhS § 92 esmaseks eesmärgiks saab mh paragrahvi pealkirja („Terminid“) silmas

pidades lugeda terminite selgitamist EhS 11. peatüki jaoks, mis reguleerib EhS § 91 lg 1

kohaselt avalikult kasutatava tee ja avalikkusele ligipääsetava erateega seotud õiguslikke

4(8)

3-22-1562

küsimusi. Seega peaks olema mingis muus sättes reguleeritud see, mida tähendab EhS § 92

lg-s 8 nimetatud "omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga". Sellist sätet

aga ei ole. Samas ei tulene EhS § 92 lg-st 8, et kui eratee omanik ei ole paigutanud teele seda

erateena tähistavat liiklusmärki või tõkestanud teed nt betoonplokkidega, kehtib eeldus, et

igaüks võib mootorsõidukiga erateel vabalt liikuda. Nii ei kehti selline eeldus nt KeÜS § 32

lg-te 2 ja 21 kohaselt võõral maatükil mootorsõidukiga viibimiseks, kui omanik ei ole

maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist

maatükil. EhS § 92 lg 8 eeldab seega omaniku ettevõetavat aktiivset tegevust, tähistamaks

tema kinnisasjal asuv eratee selliselt, mis lubab avalikkusel seda kasutada.“ Kuna kolmandad

isikud on püstitanud rajatava tee ja avaliku tee ristumise kohale sildi „Eratee“, siis ei ole nad

andnud oma aktiivse tegevusega juhist, millest saaks järeldada, et avalikkusel on lubatud

rajatavat erateed kasutada. Vastupidi, kolmandad isikud on selgelt välistanud avalikkuse

juurdepääsu erateele. See tähendab ühtlasi, et liikluskoormus kavandataval juurdepääsuteel ei

ole intensiivne, mistõttu ei saa see riivata kaebaja privaatsust ülemääraselt. Maa-ameti

kaardirakenduse kohaselt asub kõnealune tee ca 26 m kaugusel Laja kinnistul paiknevast

hoonest. Ortofotodelt on näha, et Laja kinnistul paikneva hoone ja rajatava tee vahele jääb

kõrghaljastus (puud). Kaebajal tuleb arvestada, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda

ning tal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ümbritsev keskkond säiliks muutumatuna.

Kaebajal puudub õigus piirata naaberkinnistu vabalt kasutamist, mille aluseks on kolmandate

isikute ja Jüripõllu kinnistu omaniku notariaalne kokkulepe juurdepääsutee servituudi

seadmiseks. Sellesse eraõiguslikku kokkuleppesse ei saa sekkuda ka kohalik omavalitsus.

Kaebusest ei nähtu, et kaebajale kuuluks servituudist tulenev õigus keelata kolmandatel

isikutel rajada teeservituudi alusel juurdepääsutee Jüripõllu kinnistule ning keelata sellega

kõike, mis võib takistada väljavaadet kaebaja kinnistult (vt Riigikohtu 02.03.2006 määrus nr

3-3-1-3-06, p 9).

Kaebaja väide, et juurdepääsu lahendamisega Jüripõllu kinnistult kaasneb kaebajale

ülemäärane müra, on tõendamata. Hinnates keskkonna vastavust tervise- ja heaoluvajadustele,

võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Keskkonna

mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele eeldatakse, kui on ületatud keskkonna kvaliteedi

piirväärtus (keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 23 lg 4). Välisõhus leviv müra on

inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad

paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2). Vastavalt

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71) §-le 3 on

liiklusmüra müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning

veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-,

raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Liiklusmüra sihtväärtus II

kategooriaga alal (sh elamumaa-ala) on päeval 55 dBA ning öösel 50 dBA (vt määrus nr 71,

lisa 1). Kuna tegemist on erateega, mis on mõeldud üksnes kolmandate isikute tarbeks, on

väheusutav, et tee rajamisega kaasnev liiklusmüra võiks ületada õigusaktides sätestatud müra

normatiivset taset. Seda ei ole väitnud ka kaebaja. Mitte igasugune häiring ei kvalifitseeru

naabrusõiguste rikkumiseks. Seega ei ole rikutud kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele

vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 1).

Kaebaja väited kinnistu väärtuse vähenemisest on eespool toodud põhjendusi arvestades

hüpoteetilised ja täielikult tõendamata. Ekslik on kaebaja seisukoht, et kinnistu väärtuse

vähenemine on üldtuntud asjaolu, mida kaebaja ei pea tõendama (HKMS § 60 lg 1).

Asjassepuutumatu on kaebaja etteheide, et kolmandatele isikutele ei ole väljastatud ehitusluba

tee rajamiseks. Kaebuse esemeks on korraldus nr 734, mis ei reguleeri ehitusõigust, vaid

üksnes küsimust, kuidas lahendada avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs kolmandate isikute

5(8)

3-22-1562

kinnistule. Seetõttu jäävad tähelepanuta kaebaja väited, milles leitakse, et tee ehitusega on

alustatud enne, kui on väljastatud ehitusluba. Lisaks ei ole kaebuse esemeks küsimus

võimalikust riiklikust järelevalvest. Kaebaja väited maa erastamisest ei ole samuti

asjakohased, sest vaidlusaluse korraldusega ei reguleerita erastamisega seonduvat.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Q.P palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus jättis kaebaja argumendid

tähelepanuta. Ebaseaduslik rajatis või seatud servituut ei saa olla PT muutmise aluseks.

Puuduvad EhS §-s 34 toodud alused PT muutmiseks. Laja ja Sipa kinnistud moodustati maade

erastamise käigus ning Kernu vald määras maakorraldustoimingutega Sipa kinnistule eraldi

juurdepääsu. Sipa kinnistu sai seetõttu Laja kinnistu arvelt maad juurde. Kohalik omavalitsus

peab oma korraldustest kinni pidama. Halduskohus ei ole põhjendanud väidet, et juurdepääs

üle Jüripõllu kinnistu ei vähenda Laja kinnistu väärtust. On selge, et õuemaa, mis on

hajaasustuses ümbritsetud igast küljest sõiduteega, on väärtusetu, sest puudub privaatsus, mis

on maal elamisel oluline eelis. Liikluskorraldus on EhS § 26 lg 4 p 9 kohaselt ehitatava hoone

või rajatise PT osa. Ehitusluba ei saa anda, kui juurdepääs ei vasta PT-le. Kui sõidutee

Jüripõllu kinnistul ja juurdepääs sellelt Sipa kinnistule oleksid ehitatud õiguspäraselt, siis ei

oleks PT muutmine vajalik. Servituudi seadmine ei anna ehitusõigust. See, et kaebaja

kinnistul kasvavad üksikud puud, ei kaitse kaebajat privaatsuse ülemäärase vähenemise eest.

Pole tähtis, kui sageli uut teed kasutatakse, sest seda võidakse teha igal ajal ja kaebajal ei ole

oma kinnistu servas viibimine turvaline. Kolmandate isikute peres on palju sõidukeid.

8. Saue vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade

juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

2020. a PT-d ei tunnistatud kehtetuks, vaid muudeti üksnes p-i 4.4, mis puudutas

juurdepääsuteed. EhS ei reguleeri eraldi PT muutmist, kuid HMS-i alusel on see võimalik.

Seetõttu ei pidanud PT muutmiseks järgima EhS §-i 34, mis reguleerib PT kehtetuks

tunnistamist. Siinsel juhul oleks olnud ebaproportsionaalne kehtestada uuesti PT-d tervikuna.

9. J.L ja R.M paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab HKMS § 198 lg 3 alusel asja õigemaks lahendamiseks vastu

kolmandate isikute 16.06.2023 seisukohale lisatud tõendi (foto Laja kinnistul asuvast hoonest,

dtl 165). Kolmandad isikud soovivad fotoga tõendada, et Laja kinnistul asuv hoone ei ole

elamiskõlbulik ja kaebaja ei ela seal alaliselt. Kuigi hoone välisilmet kajastava foto alusel ei

saa tuvastada hoone täpset seisukorda, on siiski tegemist asjakohase (kaudse) tõendiga hoone

seisukorra ja seal alaliselt elamise võimalikkuse kohta. See, kas kaebaja elab püsivalt Laja

kinnistul, võib mõjutada hinnangut kaebaja õiguste riive intensiivsusele. Kaebaja ei ole

vaielnud vastu selle foto asja juurde võtmisele.

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, sest vaidlusalune

korraldus ei riku kaebaja õigusi.

12. Vastustaja andis 05.11.2020 korraldusega nr 1120 (dtl 14 jj) EhS § 26 lg 1 ja lg 2 p 1

alusel PT Sipa kinnistule üksikelamu ja abihoonete ehitusprojekti koostamiseks. Kaebaja ei

vaidlusta asjaolu, et Sipa kinnistule hoonete püstitamiseks ei olnud vaja koostada

detailplaneeringut.

6(8)

3-22-1562

13. PT p 4.4 järgi tuli juurdepääs Sipa kinnisasjale lahendada Laja ja Sipa kinnisasju läbivalt

teelt Sipa kinnisasja teelõigult. Vastustaja muutis 22.06.2022 korraldusega nr 734 (dtl 19 jj)

PT p-i 4.4 selliselt, et juurdepääs Sipa kinnistule lahendatakse üle Jüripõllu kinnisasja

vastavalt 25.01.2022 sõlmitud ja 10.02.2022 kinnistusraamatusse kantud juurdepääsutee

servituudile. Kuna tegemist ei olnud PT kehtetuks tunnistamisega EhS § 34 tähenduses, ei

olnud vastustaja kaalutlusõigus piiratud nimetatud sättes loetletud alustega (vt ka Riigikohtu

09.06.2023 otsus nr 3-20-2247, p 25). Kooskõlas EhS § 26 lg 3 p-ga 2 tuli vastustajal PT p

4.4 muutmisel siiski arvestada teiste isikute õigustega. Kuna vastustajale oli teada, et PT p 4.4

oli Laja ja Sipa kinnisasjade omanike vaheline kompromiss (vt kaebaja ja vastustaja

kirjavahetus PT andmise menetluses, dtl 21 jj), mida Sipa kinnistu uued omanikud soovisid

muuta, siis pidi korralduse nr 734 andmisel arvestama ka kaebaja õigustega.

14. Kaebaja leiab, et korraldusega nr 734 muudetud juurdepääsutee lahendusega kaasneb

müra ja väheneb privaatsus ning sellega ka Laja kinnisasja väärtus. Kaebus on seega esitatud

eeskätt kaebaja omandiõiguse, eraelu ning tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna

kaitseks. Lisaks leiab kaebaja, et tal on õiguspärane ootus, et juurdepääs Sipa kinnisasjale

viiakse ellu 2020. a PT p-s 4.4 ettenähtud viisil, sest selliselt lepiti juurdepäästee kokku juba

maade erastamise ajal, kui kaebaja loovutas juurdepääsutee rajamiseks Sipa kinnisasjale

maad, mida ta oleks muidu saanud taotleda endale.

15. Asja materjalidest saab järeldada, et 2020. a PT p-s 4.4 ettenähtud juurdepääsuteed ei ole

kunagi välja ehitatud. Kolmandate isikute selgituse kohaselt (dtl 98) asub Sipa kinnistu selles

osas, kuhu oli kavandatud juurdepääsutee, paks mets ning Sipa ja Laja kinnistuid läbiva tee

ääres Sipa kinnistu teelõigus ka põllukivide hunnikud. Sipa kinnistule on ajalooliselt sõidetud

üle Laja kinnistu (mööda erateed, mida kasutab oma kinnistule juurdepääsuna ka kaebaja).

Korralduse nr 734 alusel kavandatud (ja juba valmis ehitatud) juurdepääsutee paikneb

Jüripõllu ja Sipa kinnistutel. See on tupiktee, mis on tähistatud eratee sildiga (dtl 59) ja

mõeldud ainult Sipa kinnistu teenindamiseks. Kuna PT kohaselt võib Sipa kinnistule ehitada

üksikelamu ehitisealuse pinnaga kuni 300 m2 (üks korrus + katusekorrus) ja vajadusel

abihooned, kus ei või paikneda eluruume, on liikluskoormus ja sellega kaasnev müra uuel

juurdepääsuteel tõenäoliselt väga väikese intensiivsusega isegi juhul, kui kolmandate isikute

peres on kaks autot ja neid külastavad nädalavahetustel sugulased. Ringkonnakohus märgib,

et eeldatavalt toimuks Sipa kinnistu juurdepääsuteel samasuguse tihedusega liiklus ka 2020. a

PT p-s 4.4 ette nähtud lahenduse kohaselt. Neil asjaoludel puudub alus arvata, et

juurdepääsutee lahendusega, mis on ette nähtud korralduses nr 734, jõuaks kaebaja

kinnisasjale ülemäärane liiklusmüra või tekiksid muud häiringud, mille talumist ei saa

kaebajalt eeldada.

16. Kolmandate isikute väitel kulgeb korralduses nr 734 ettenähtud tee Laja ja Sipa piirist

vähemalt 5 m kaugusel Sipa kinnistu poolel (vt ka fotod dtl 57 ja 58). Halduskohus on

tuvastanud, et see tee asub kaebaja kinnistul paiknevast hoonest umbes 26 m kaugusel.

Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses neid väiteid ümber lükanud. Seega on paljasõnaline

kaebaja väide, et uus juurdepääsutee on kavandatud otse tema elamu akende alla. Kolmandate

isikute väitel ei ela kaebaja Laja kinnistul ja pole seal isegi ööbinud, sest kinnistul asuv hoone

on tugevalt amortiseerunud ja tõenäoliselt elamiskõlbmatu (vt ka foto dtl 165). Kaebaja ei ole

tõendanud (ega isegi väitnud) vastupidist. Arvestades uue juurdepääsutee kaugust kaebaja

kinnistust ja vähese intensiivsusega liiklust, ei saa kaebaja privaatsuse riivet pidada

ülemääraseks. Pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilitamine ei ole subjektiivne õigus,

mida kaebaja saaks siinses menetluses kaitsta.

17. Kaebaja ei esitanud halduskohtule ühtki tõendit, mis kinnitaks tema kinnisasja väärtuse

vähenemist – seda hoolimata asjaolust, et kaebuses märgitu kohaselt tegelesid eksperdid

7(8)

3-22-1562

arvutuste koostamisega ning ka vastustaja heitis 05.10.2022 vastuses (p 2.6) ette, et kaebaja

väited on jäänud paljasõnaliseks. Kaebaja ei ole tõendeid esitanud ka apellatsioonimenetluses.

Halduskohus selgitas õigesti, et siinse vaidluse asjaoludel ei ole kinnisasja väärtuse

vähenemine üldtuntud asjaolu, mida kaebaja ei peagi tõendama. Üldtuntuks võib kohus

HKMS § 60 lg 1 kohaselt lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet

menetlusvälistest allikatest. Kaebaja ei ole täpsustanud, millistel avalikel allikatel tema väited

põhinevad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eespool toodud põhjendusi arvestades alust

väita, et juurdepääsutee lahenduse muutmine muudaks kaebaja kinnistu väärtusetuks või

vähendaks oluliselt selle väärtust.

18. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet maade erastamisel sõlmitud kokkulepete ja Sipa

kinnistule maa loovutamise kohta. Samas ei saakski kaebajal olla õiguspärast ootust, et maade

erastamisel väidetavalt kokku lepitud ja 2020. a PT p-s 4.4 ette nähtud juurdepääsutee

lahendust kunagi ei muudeta. Muudatus on võimalik, kui seejuures kaalutakse ka kaebaja

huve. Vastustaja ja kolmandad isikud ei ole haldus- ega kohtumenetluses selgelt välja toonud,

millisel põhjusel kolmandad isikud ei soovinud rajada juurdepääsuteed 2020. a PT p-s 4.4

ettenähtud kohta. Asja materjalidest võib siiski järeldada, et selle põhjuseks oli asjaolu, et n-ö

ajalooline juurdepääs Sipa kinnistule on kulgenud mööda Laja kinnistul asuvat teed, mida

kaebaja ei lubanud kolmandatel isikutel enam kasutada, kuid Sipa kinnistu osas, kuhu

pidanuks rajama juurdepääsutee, kasvab paks mets. Kuigi kolmandate isikute vajadus muuta

juurdepääsutee lahendust ei ole neil asjaoludel tungiv, ei saa korraldust nr 734 pidada siiski

ebaproportsionaalseks, arvestades, et ka kaebaja õiguste riive on väga väikese intensiivsusega.

19. Seega jättis halduskohus kaebuse õigesti rahuldamata.

20. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg-d 1 ja 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)