3-24-2492/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2492

Haldusasi

Xi kaebus Kaitseressursside Ameti 01.04.2024 ettekirjutuse

nr 11-12.1/2024/1431 täitmata jätmise eest sunniraha

rakendamise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja Kaitseressursside Amet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 24. märtsil 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-

apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

3-24-2492

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) tegi 01.04.2024 Xile (kaebaja) ettekirjutuse nr 11-

12.1/2024/1431, millega kohustas kaebajat osalema 04.07.2024 kell 9.50 KRA terviseseisundi

hindamisel. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui kaebaja hindamisel ei osale, siis rakendatakse

tema suhtes sunniraha summas 600 eurot. Lisaks oli ettekirjutuses märgitud, et kui kaebaja ei

ilmu temale määratud ajal terviseseisundi hindamisele, siis võimaldab KRA 14 päeva jooksul

pärast terviseseisundi hindamist esitada kaebajal põhjenduse koos kinnitavate tõenditega oma

mitteilmumise kohta.

2. Kaebaja ei osalenud 04.07.2024 toimuma pidanud terviseseisundi hindamisel ja saatis

KRA-le 05.07.2024 kirja, milles põhjendas oma mitteilmumist haigestumisega. Kaebaja

edastas KRA-le 11.07.2024 e-tervise väljavõttena epikriisi, milles oli kirjeldatud kaebaja

haigestumist.

3. KRA ei lugenud kaebaja mitteilmumist põhjendatuks ja teavitas kaebajat 19.07.2024

sunniraha rakendamise teatisega nr 11-18/2024/2614 sunniraha sissenõudmisest

ettekirjutuses nr 11-12.1/2024/1431 välja toodud kohustuse täitmata jätmise tõttu. KRA andis

kaebajale vabatahtliku tasumise tähtaja 10 päeva teate kättesaamisest alates. Teatis sisaldas

selgitust, et kui kaebaja ei tasu sunniraha temale antud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul,

siis edastab Maksu- ja Tolliamet täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks.

4. Kaebaja pöördus 29.07.2024 KRA poole ning palus sunniraha määramise toimingu kohta

selgitusi. KRA selgitas 30.07.2024 vastuskirjas kaebajale, miks tema haigestumist ei

arvestatud terviseseisundi hindamisele ilmumisest vabastava põhjusena.

5. Kaebaja esitas 03.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks

nõudeks jäi keelata KRA 01.04.2024 ettekirjutuse nr 11-12.1/2024/1431 täitmata

jätmise eest sunniraha rakendamine.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

6. Sunniraha sissenõudmine ei ole õiguspärane ja tuleb keelata.

6.1. KRA 01.04.2024 ettekirjutus oli kaebajale kätte toimetatud, kuid kaebaja ei saanud

ettekirjutust oma terviseseisundi tõttu täita. Kaebaja teavitas KRA-d, et ei saa ilmuda arstlikku

komisjoni, sest on haige. Kaebaja esitas KRA-le haigestumist kinnitavad dokumendid,

sealhulgas haiguslehe ja ambulatoorse epikriisi, mis kinnitab, et kaebajal oli palavik, köha ja

nohu. Need on piisavad tõendid isiku ajutise töövõimetuse järeldamiseks. Vastustaja ei ole

esitanud erapooletut meditsiinilist hinnangut, mis tõendaks, et kaebaja tervislik seisund ei

takistanud arsti vastuvõtul osalemist. Vastutustundetu oleks ilmuda arstliku komisjoni ette

nakkusohtlikuna.

6.2. Vaatamata kaebaja välja toodud mõjuvale põhjusele määrati talle KRA arstlikku

komisjoni ilmumata jätmise eest sunniraha. KRA tegevus on kaebaja suhtes pahauskne ja

ebaõiglane. KRA ei ole kaebaja esitatud dokumente nõuetekohaselt analüüsinud ega

asjaolusid välja selgitanud. Sunniraha rakendamine ei ole olukorras, kus kaebaja tervislik

seisund ei võimaldanud ettekirjutust täita, proportsionaalne meede. Vastustaja ei ole hinnanud

alternatiivseid meetmeid, mis oleksid kaebajale vähem koormavad ja tagaksid samas KRA

eesmärkide täitmise.

2(5)

3-24-2492

6.3. Kuigi kaebaja on varem korduvalt jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumata, on ta

alati teavitanud KRA-d oma puudumise põhjustest ja neid selgitanud. Varasem

terviseseisundi hindamisele mitteilmumine ei näita, et kaebaja oleks pahatahtlik.

6.4. Asjaolu, et kaebajale tehtud ettekirjutus on kehtiv ja kätte toimetatud, ei tähenda, et

sunniraha rakendamine selle ettekirjutuse sundtäitmiseks on igal juhul õiguspärane.

Ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud kaebajale ettenähtav, et tal ei ole võimalik selles märgitud

kohustust täita.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

7.1. Sunniraha rakendamine oli põhjendatud ning proportsionaalne meede mõjutamaks

kaebajat enda kohustust täitma. Sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, sest

kaebajale on teatavaks tehtud ettekirjutus, mis kehtib, ning ta ei ole seda hoiatuses märgitud

tähtaja jooksul täitnud (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1) Samuti ei esine

ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mille korral ei ole sunniraha rakendamine lubatud.

7.2. Kaebaja teavitas KRA-d 05.07.2024 kirjaga enda haigestumisest ja esitas 11.07.2024

ambulatoorse epikriisi, millest nähtub, et kaebaja on võtnud 03.07.2024

telefonikonsultatsiooni raames ühendust oma perearstiga, kes avas kaebajale haiguslehe

põhjusel, et tal oli alates 02.07.2024 palavik, köha ja nohu. Kaebaja on pöördunud perearsti

poole telefoni teel ning tema tervist ei ole arsti poolt hinnatud. Kaebaja ei ole esitanud

tõendeid, et tema terviseseisund oleks olnud niivõrd raske, et tal ei oleks olnud võimalik

osaleda 04.07.2024 KRA terviseseisundi hindamisel. KRA terviseseisundi hindamine kujutab

endast arsti vastuvõttu. Palaviku, köha ja nohu esinemine ei ole sedavõrd raske haigestumine,

mis kujutaks endast objektiivset takistust arsti vastuvõtule ilmumiseks. Kaebaja on ka

varasemalt jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumata, põhjendades seda asjaoluga, et

haigestus päev enne hindamise aega. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja haigestus käesoleval

juhul järjekordselt justnimelt terviseseisundi hindamise ajaks ning on põhjust arvata, et ta

hoiab tahtlikult terviseseisundi hindamisest kõrvale. Enne 01.04.2024 ettekirjutuse tegemist

on kaebajat kutsutud veel kolmel korral terviseseisundi hindamisele ettekirjutuse vormis

sunniraha rakendamise hoiatusega. Enne eelnimetatud ettekirjutuste tegemist on kaebajat

kutsutud veel viiel korral terviseseisundi hindamisele, kuhu kaebaja ei ole ilmunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebus jääb rahuldamata. Keelamiskaebuse rahuldamise eeldusena peab kohus

tuvastama, et tulevikus tõenäoliselt antav haldusakt või tehtav toiming oleks kaebaja

õigusi rikkuv (HKMS § 45 lg 1). Seega tuleb hinnata, kas kaebaja suhtes sunniraha

rakendamine (sunnivahendi rakendamise toiming) rikuks käesoleval juhul tema

subjektiivseid õigusi.

9. Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et KRA 01.04.2024 ettekirjutus, millega kaebaja

kutsuti osalema KRA terviseseisundi hindamisel 04.07.2024 kell 9.50, oli kaebajale

kätte toimetatud. Samuti puudub vaidlus, et kaebaja ei täitnud ettekirjutust ega

ilmunud ettekirjutuses märgitud ajal terviseseisundi hindamisele. Küll on pooled eri

meelt selles, kas kaebajal oli mõjuv põhjus jätta ettekirjutus täitmata ning kas sellest

tulenevalt oleks kaebaja suhtes sunniraha kohaldamine ebaproportsionaalne ja seega

õigusvastane.

3(5)

3-24-2492

10. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit (sh sunniraha) lubatud rakendada, kui

adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ning ettekirjutust ei ole

hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sunniraha rakendamise õiguspärasus ei

sõltu sunniraha rakendamise aluseks oleva ettekirjutuse õiguspärasusest. Samas tuleb

sunniraha rakendamisel arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Sunniraha

rakendamine isikule, kellel ei ole objektiivselt võimalik ettekirjutatud tegu teha, ei ole

proportsionaalne ja on seega õigusvastane (vt RKHKo nr 3-3-1-31-15, p 18; 3-19-

2051/49, p 12).

11. Kaebaja leiab, et tal ei olnud võimalik ettekirjutatud tegu teha ehk KRA

terviseseisundi hindamisele ilmuda haigestumise tõttu. Kaebaja edastas KRA-le

11.07.2024 e-tervise väljavõttena epikriisi (dtl 10–11), millest nähtuvalt on kaebajale

pereõe telefonikonsultatsiooni tulemusena määratud töövõimetusleht alates

03.07.2024 kuni 08.07.2024. Kaebaja kliiniliseks diagnoosiks on märgitud „J06.9 -

Täpsustamata ägedad ülemiste hingamisteede nakkused“. Haiguse anamneesi on

kirjeldatud järgmiselt: „al 02.07 palavik 38, köha ja nohu“.

12. Kohus nõustub vastustajaga, et neist andmetest ei nähtu sellist haigestumist, mis

takistanuks kaebajat objektiivselt terviseseisundi hindamisele ilmumisel. Asjaolu, et

kaebajale väljastati töövõimetusleht, ei tähenda seda, et kaebaja tervis oli sedavõrd

halb, et see ei võimaldanud arstlikku komisjoni ilmumist. Kaebaja töövõimet ja tema

võimet KRA arstlikku komisjoni ilmuda ei saa samastada. Arstliku komisjoni

ilmumist takistavaks tervisehädaks saab kohtu hinnangul olla eelkõige selline seisund,

mis mõistlikult välistab iseseisvalt arsti juurde minemise. Kaebajal ei esinenud

selliseid haigusnähtusid, mis välistaksid iseseisvalt arsti juurde ilmumise. Liiati on

kaebaja haigus diagnoositud, töövõimetusleht alustatud ja lõpetatud üksnes tema poolt

telefoni teel edastatud andmete põhjal, mis ei lase välistada ka võimalust, et

haigestumine ei pruukinud olla tegelik või võis olla väidetust kergem.

13. Kuna epikriisist nähtuvalt haigestus kaebaja juba hiljemalt 02.07.2024, oleks

kaebajal olnud võimalik informeerida KRA-d oma haigestumisest juba enne

04.07.2024 toimuvat terviseseisundi hindamist, küsides mh vastustaja hinnangut, kas

tema terviseseisundi hindamisele ilmumist tuleks vältida võimaliku nakkusohu tõttu.

Kaebaja seda ei teinud ja informeeris KRA-d enda haigestumisest alles 05.07.2024.

Asjaolu, et ettekirjutuse kohaselt oli kaebajal võimalus esitada KRA-le enda

mitteilmumise osas põhjendusi 14 päeva jooksul alates terviseseisundi hindamisele

ilmumise päevast, ei tähenda, et kaebaja oleks pidanud KRA poole pöörduma

tingimata alles pärast 04.07.2024.

14. Kaebaja on ka väitnud, et sunniraha kohaldamine on õigusvastane seetõttu, et

vastustaja ei ole hinnanud alternatiivseid meetmeid, mis oleksid kaebajale vähem

koormavad ja tagaksid samas KRA eesmärkide täitmise. Kaebaja ei ole täpsustanud,

milliseid alternatiivseid leebemaid meetmeid ta silmas peab ja selliste ettekirjutuse

täitmist tagavate vahendite olemasolu ei ole kohtule äratuntav.

15. Samuti ei näe kohus, et kaebaja suhtes sunniraha rakendamise menetluses oleks

esinenud muid õigusrikkumisi, mis annaksid aluse sunniraha rakendamise

keelamiseks. Selliseid rikkumisi ei ole esile toonud ka kaebaja. Kaebajale 01.04.2024

tehtud ettekirjutus (dtl 48-49) sisaldas sunnirahahoiatust, sunniraha suurus (600 eurot)

ei ületa kaitseväeteenistuse seaduse § 226 lg-s 2 sätestatud piirmäära. KRA on

4(5)

3-24-2492

teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 19.07.2024 sunniraha rakendamise

teatisega (dtl 8–9) ning andnud mõistliku pikkusega (10 päeva) tähtaja sunniraha

vabatahtlikuks tasumiseks, selgitades vabatahtliku tasumata jätmise tagajärgi.

16. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse neil põhjustel rahuldamata.

17. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud,

mistõttu neid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

5(5)